Obsah (8)

§ 116§ 97§ 96§ 100§ 101§ 102§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 08.03.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11589 Tsiviil

) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, so lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

§ 116

lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 96alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda. Kuna

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest 11.08.2020 igakuise elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt perioodi 11.08.2019-10.08.2020 eest summas 3401,09 eurot. Kostja on hagile vastu vaielnud järgmistel põhjustel:  esineb alus elatise väljamõistmiseks alla miinimumi;  hageja igakuised vajadused tuleb lugeda osaliselt kaetuks riikliku toetusega ning seega tuleb vähendada väljamõistetava igakuise elatise suurust alla miinimumi 30 (60 : 2) euro ulatuses;  kostja osaleb lapse ülalpidamises, tasudes hageja vanemate omavahelise kokkuleppe järgi laenulepingu nr 2012004630 laenumakseid 110 eurot kalendrikuus. Korter xxx, Tallinn on hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht;  lisaks tasus kostja hageja seadusliku esindaja kontole igakuiselt elatist summas 150-240 eurot;  kostja igakuine sissetulek on 1025,44 eurot kuus, kuid seda ei jätku kõikide kulude katmiseks. Kostja igakuised kulutused ca 978 eurot;  kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud ning kostja on ülalpidamiskohustust ka piisavas ulatuses täitnud, siis ei ole hageja nõue tagasiulatuva elatise osas põhjendatud.
2. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.
3. Kohus selgitab, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Samas võib kohus

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. 4

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole välistatud vähendada elatist alla alammäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Samuti võib elatist vähendada alla miinimummäära põhjusel, et see on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega). 10. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja vajadused ja tema tavaline elulaad on järgmised: - Kommunaalkulud= 60 eurot kuus. - Olmekulude ja juuksehooldus= 40 eurot kuus. - Elektrienergia= 5,50 eurot kuus. - Televisioon ja internet= 11,97 eurot kuus. - Üldtervis ja apteegikaubad= 11,45 eurot kuus. - Hageja hambaravi= 4,42 eurot kuus. - Kooli ja koduse meelelahutusega seotud kulud= 47,13 eurot kuus. - Sport= 50 eurot kuus. - Sporditarvikud, spordiriietus= 25 eurot kuus. - Vaba aeg, reisid, kino= 25 eurot kuus. - Vabaaja toidukulud= 15 eurot kuus. - Üldine toidukulu (kodus)= 150 eurot kuus. - Riided ja jalatsid= 50 eurot kuus. - Kulud erivajadusele (prillid)= 16,66 eurot kuus. - Taskuraha= 30 eurot kuus. - Kulu sünnipäevadele= 24,16 eurot kuus. - Muud erakorralised väljaminekud= 20 eurot kuus. Kokku on hageja vajadused ühes kuus 586,29 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja igakuiste kulude suuruse osas, mistõttu on hageja põhjendatud kulud kokku 586,29 eurot ühes kuus. 11. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on esile toonud, et kostja osaleb lapse ülalpidamises, tasudes hageja vanemate omavahelise kokkuleppe järgi laenulepingu nr 2012004630 laenumakseid 110 eurot kalendrikuus. Korter x on hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht. Seega täidab kostja lapse ülalpidamiskohustust. Vastasel juhul soovib kostja korteri müüa või enda osa üürile anda ca 250 euro eest). Kostja poolt hagejale antava ülalpidamise väärtus on ca 400 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja eitab kostja poolt väidetud kokkuleppe sõlmimist elatise andmiseks muul viisil. Kohus saab kostja seisukohast aru selliselt, et kuna hageja kasutab kostjale kuuluvast korterist 50 % mõttelist osa, mille väärtuseks on kostja hinnangul 250 eurot (kostja osa üürile andmise väärtus), siis selles ulatuses tuleb lugeda, et kostja on hagejale ülalpidamist andnud. Kohus märgib, et kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutaks korterist kostjale kuuluvat osa 250 euro väärtuses. Mis puudutab korteri väljaüürimist, siis selles osas selgitab kohus, et juhul kui kostja soovib ühisomandi kasutamist reguleerida selliselt, et see üüritakse välja, tuleb esitada teisele omanikule ettepanek kasutuse määramiseks soovitud viisil. Kasutuskorra sõlmimisest keeldumisel on õigus kohtult paluda kasutuskorra soovitud viisil kehtestamist. 5

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid 09.03.2012 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr 2012004630 (tl 37-40, pöördel). Laenu kasutamise otstarbeks oli x ost. Hageja ja hageja seaduslik esindaja elavad käesoleval ajal x korteris. Lisaks on kostja esitanud kirjavahetuse kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel. 16.03.2020 kell 21:10 saadetud e-kirjas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et tema (hageja seaduslik esindaja) tegi ettepaneku korteri müüa ja niikaua nad elavad pojaga (hageja) korteris, kostja ei tülita neid ja hageja seaduslik esindaja elatist ei küsi (tl 62, pöördel). 16.03.2020 kell 21:33 vastas kostja, et neil oli suuline kokkulepe, et kostja maksab laenu elatise katteks. Niikaua, kui nad seal elavad (hageja ja hageja seaduslik esindaja), ei maksa kostja elatist (tl 63). 16.03.2020 kell 21:49 saadetud e-kirjas tõi hageja seaduslik esindaja esile, et sellist kokkulepet ei olnud. Kostja lihtsalt jättis elatise tasumata. Elatis on elatis, aga laen on laen (tl 63, pöördel). Kostja on 16.03.2020 hageja seaduslikule esindajale kell 22:02 saadetud e-kirjas omakorda selgitanud, et pärast lahutust andis kostja korteri hagejale ja tema seaduslikule esindajale elamiseks. Kostja maksis laenu ja ülejäänud andis hageja seaduslikule esindajale (tl 64). 19.02.2020 kell 21:18 saatis kostja hageja seaduslikule esindajale e-kirja, milles tegi ettepaneku minna notari juurde ning tõestada, et hageja seaduslik esindaja loobub korterist ühe toa üürile andmisest ja selle vastu kostja elatist ei maksa, niikaua, kui käib vara jagamise protsess (tl 61, pöördel). 20.03.2020 kell 17:36 saatis hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja, milles tõi esile, et hageja seaduslik esindaja on pakkunud kostjale üüri või elatist, kostja on valinud ja hageja seaduslik esindaja loobumist kirjutama ei hakka (tl 61). Eeltoodud kirjale vastas kostja 20.03.2020 kell 20:20, et kostja tahab teha nende (hageja seaduslik esindaja ja kostja) suulise lepingu ametlikuks (tl 64, pöördel). 22.03.2020 kell 12:37 edastas hageja seaduslik esindaja kostjale e-kirja, milles märkis, et tõenäoliselt sai kostja hageja seaduslikust esindajast valesti aru. Hageja seaduslik esindaja lubas, et kostja saab korteri võtmed pärast seda, kui on hageja seaduslikule esindajale maksnud elatist kogu selle aja eest, mida ta maksnud ei ole (tl 65). Kohus leiab, et eeltoodud kirjavahetusest (periood 16.03.2020-22.03.2020) ei nähtu, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe selles, et seni kuni kostja tasub laenu hageja elukohaks oleva korteri eest, ei pea kostja hagejale elatist tasuma. Viitab ka hageja seaduslik esindaja oma 22.03.2020 kell 12:37 kostjale saadetud e-kirjas, et kostja on valesti aru saanud. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel, mille kohaselt kostja senikaua hagejale elatist ei tasu, kuni kostja maksab korteri laenu. Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks tõendanud vanemate vahelise elatise maksmise kokkuleppe, ei välista ega piira vanemate kokkulepe

§ 100lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.

Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi kohus on 23.11.2020 kohtunõudes esile toonud, et kohus arvestab lapsele elatist välja mõistes vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, on hageja kohtule hilisemalt so 30.11.2020 esitanud seisukoha, milles on märkinud, et alates septembrist 2019 tasub hageja seaduslik esindaja iseseisvalt kodulaenu. Käesolevas tsiviilasja nõuab hageja igakuist elatist alates 11.08.2020 ja tagasiulatuvat elatist perioodi 11.08.2019-10.08.2020 eest. Kostja on esitanud kohtule kontoväljavõtted, millest nähtub, et kostja on laenulepingu nr 2012004630 raames tasunud laenuandjale intressi perioodil 02.01.2014-02.08.2019 (tl 41-43, pöördel). Lisaks on 02.10.2019 kostja tasunud intressi 19,69 eurot (tl 43, pöördel), 04.05.2020 28,50 eurot ja 03.08.2020 27,15 eurot (tl 44). Samuti on kostja esitanud kontoväljavõtted laenu põhiosa tasumise kohta perioodil 02.01.2014-02.08.2019 (tl 44, pöördel-47). Lisaks on kostja tasunud laenu põhiosa 02.09.2019 2,82 eurot, 02.10.2019 69,22 eurot, 02.10.2019 1,54 eurot, 04.11.2019 8,63 eurot ja 02.12.2019 0,07 eurot, 02.01.2020 1,91 eurot, 03.02.2020 6,82 eurot, 02.03.2020 0,11 eurot, 02.04.2020 0,52 eurot, 04.05.2020 69,81 eurot, 02.06.2020 0,43 eurot, 02.07.2020 6,89 eurot ja 03.08.2020 70,60 eurot (tl 47, pöördel). 6 Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud kontoväljavõttest (tl 77-92) nähtub, et hageja seaduslik esindaja on samuti tasunud laenulepinguga nr 2012004630 seonduvaid kohustusi järgmiselt: 02.12.2019 intress 25,52 eurot ja põhiosa 72,83 eurot; 03.02.2020 intress 29,13 eurot ja põhiosa 62,56 eurot; 02.03.2020 intress 25,08 eurot ja põhiosa 73,11 eurot; 02.04.2020 intress 27,04 eurot ja põhiosa 70,39 eurot; 02.09.2020 intress 25,24 eurot ja põhiosa 62,26 eurot; 02.10.2020 intress 25,32 eurot ja põhiosa 72,15 eurot ning 02.11.2020 intress 25,68 eurot ja põhiosa 71,80 eurot, Lisaks nähtub hageja seadusliku esindaja kontoväljavõttest, et hageja seaduslik esindaja on tasunud intressi: 03.09.2019 29,52 eurot, 02.10.2019 8,14 eurot, 04.11.2019 29,66 eurot (tl 93), 02.01.2020 28,25 eurot, 02.06.2020 25,35 eurot ja 02.07.2020 26,10 eurot (tl 96) ning põhiosa 02.09.2019 3,62 eurot, 03.09.2019 63,01 eurot ja 04.11.2019 59,88 eurot (tl 94), 02.01.2020 68,31 eurot, 02.06.2020 72,30 eurot ja 02.07.2020 65,07 eurot (tl 95). 16.12.2020 kohtunõudes juhtis kohus muuhulgas kostja tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on tasunud ise x, Tallinn asuva korteri laenumakseid alates september 2019 kuni november 2020. Kuivõrd kostja üheks peamiseks vastuväiteks hagejale ülalpidamise andmisel on hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppe täitmine, siis tuleb kostjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma vastuväite aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Samuti tuli kostjal vaidlusaluse perioodi so 11.08.2019 kuni kohtunõude saamiseni selgelt esile tuua igakuiste laenumaksete tasumine summalises suuruses ja lisada viide konkreetsele tõendile, mis laenumakse tasumist tõendab. Kostja ei ole 16.12.2020 kohtunõuet täitnud. Seega ei ole käesolevas tsiviilasjas leidnud tõendamist, et kostja on ainuisikuliselt täitnud laenulepingust nr 2012004630 tulenevaid kohustusi alates 11.08.2019 kuni käesoleva ajani. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe hageja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, mida kohus saaks arvesse võtta. Lisaks on kostja märkinud, et kostja tasus hageja seadusliku esindaja kontole igakuiselt elatist summas 150-240 eurot. Eeltoodu osas on kostja esitanud kohtule kontoväljavõtted hagejale elatise tasumise kohta perioodil 11.02.2015-18.12.2017 (tl 50-52). Kohus selgitab, et hageja nõuab kostjalt igakuist elatist alates 11.08.2020 ja tagasiulatuvat elatist perioodi 11.08.2019-10.08.2020 eest. Seega ei ole kostja tõendanud hagejale elatise tasumist vaidlusalusel perioodil. Mis puudutab kostja väidet, et kostja on hagejale taskuraha andnud, siis kohus leiab, et taskuraha ei ole käsitletav elatise osana. Nimetatud kulu on vabatahtlik ja oleneb vanemate rahalistest võimalustest. Lisaks ei ole kostja tõendanud hagejale taskuraha andmist. 12. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. Hageja seadusliku esindaja sissetulekud koosnevad kostja poolt tasutud elatisest 23.11.2020 summas 100 eurot ja töötasust, mis perioodil 25.11.2019-24.11.2020 on olnud keskmiselt 671,49 eurot kuus (töötasude summa jagatud 12-ga). Hageja seadusliku esindaja kuludeks on kommunaalkulud (KÜ

1. x)keskmiselt 118 eurot kuus, millest hageja osakaal on 59 eurot kuus; elektrienergia (Eesti Energia AS arved), keskmiselt 15,47 eurot kuus, millest hageja osakaal on 7,73 eurot kuus; apteegikuludest on osa kaupu ostetud hageja seadusliku esindaja poolt ka sularahas, seega apteegi ostudega seoses hagis esitatud andmeid ei täiendata; spordiklubile „x“ on tehtud ülekandeid keskmiselt 46,25 eurot kuus (hagis oli 50). Kostja on selgitanud, et tema igakuine sissetulek on 1025,44 eurot kuus, kuid seda ei jätku kõikide kulude katmiseks. Kostja igakuised kulutused ca 978 eurot: - Kostja töötab OÜ-s X Ehitus täistöökohaga, so 8 tundi päevas 40 tundi nädalas. Tema igakuiseks sissetulekuks on tööpalk summas 1025,44 eurot (neto) kätte (tl 31-32, pöördel). 7 - - - - Alates 03.04.2016 üürib kostja enda elamiseks korterit asukohaga x. Igakuise üüritasu suuruseks on 290 eurot, millele lisanduvad ka igakuised kommunaalarved, seega kokku tasub kostja igakuiselt 480-500 eurot (tl 33, 33, pöördel-36, 68). Laenulepingust nr 2012004630 tulenevad kohustused on kokkuleppel hageja seadusliku esindajaga kostja kohustuseks. Nimetatud lepingu tähtaeg on kuni 02.04.2042 (tl 37-40, pöördel). Igakuise tagasimakse suurus on 110 eurot (tl 41-47, pöördel). x, Tallinn korter on hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht. Kostjal on ka isiklikud võlakohustused, mis tulenevad TF Bank AS ja kostja vahel 09.06.2017 sõlmitud järelmaksulepingust, mille laenu esemeks on sõiduauto Volvo XC 90, 2007, VINkood: x. Nimetatud lepingu tähtaeg on kuni 09.06.2022. Igakuise osamakse suurus 158,85 eurot (tl 48-49, pöördel). Samuti kostja tasus hageja seadusliku esindaja kontole igakuiselt elatis summas 150-240 eurot (tl 50-52). Peale seda peab kostja ostma toitu, hügieenitarbeid ja riideid. Kuna kostja kasutab sõidukit, peab kostja ostma kütust. Lisaks on kohus teinud hageja seadusliku esindaja ja kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse, Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on jaanuaris 2021 hagejate seaduslikule esindajale tehtud väljamakse x AS-i poolt (tl 110) ja kostjale veebruaris 2021 X Ehitus OÜ poolt (tl 115). Hageja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand asukohaga x, Tallinn, mis on ühisomandis kostjaga (tl 112, pöördel). Kostjale kuulub mootorsõiduk BMW 520I (registreerimismärk
2. x)(tl 118, pöördel). Hageja seadusliku esindaja sissetuleku suuruseks on ühes kuus 771,49 eurot (100 + 671,49). Kostja sissetulekute suuruseks ühes kuus on 1025,44 eurot. Kostja kulud ühes kuus on kokku ca 628 eurot (978 – 240 - 110), mille hulka ei ole arvestatud hagejale makstavat elatist 150-240 eurot, kuna see on tasutud perioodil 11.02.2015-18.12.2017. Samuti ei ole kohus kostja väljaminekute hulka arvestanud laenulepingust nr 2012004630 tulenevate kohustuse täitmist, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud laenu igakuiselt 110 eurot. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise alla miinimummäära.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Mis puudutab kostja poolt erinevate laenukohustuste võtmist, siis selles osas märgib kohus järgmist. Iga võetud laen on finantskohustus, mille võtmisel tuleb isikul hinnata, kas ta on võimeline laenu teenindama ilma, et temast endast saaks abivajav isik. 13. Kostja on esile toonud, et hageja igakuised vajadused tuleb lugeda osaliselt kaetuks riikliku toetusega ning seega tuleb vähendada väljamõistetava igakuise elatise suurust alla miinimumi 30 (60 : 2) euro ulatuses. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et hageja vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad ja samuti ei ole kostja varaline seisund halb. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagejale tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse tõttu. 8 14.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja nõuab lisaks igakuisele elatisele kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi 11.08.2019-10.08.2020 eest 3401,09 eurot, mis on kujunenud järgmiselt:  augustis 2019 21 päeva (periood 11.08.2019-31.08.2019), mis teeb elatise suuruseks 182,90 eurot (270 eurot/ 31 päeva x 21 päeva).  Perioodil september 2019 kuni detsember 2019 nõuab hageja tagasiulatuvat elatist 4 kuu eest summas 1080 eurot (4 kuud x 270 eurot).  Perioodil jaanuar 2020 kuni juuli 2020 nõuab hageja tagasiulatuvat elatist 7 kuu eest summas 2044 eurot (7 kuud x 292 eurot).  Augusti 2020 eest nõuab hageja tagasiulatuvat elatist 10 päeva eest (periood 01.08.202010.08.2020) summas 94,19 eurot (292 eurot/ 31 päeva x 10 päeva). Kostja on selgitanud, et kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt elatist järjepidevalt nõudnud ning kostja on ülalpidamiskohustust ka piisavas ulatuses täitnud, siis ei ole hageja nõue tagasiulatuva elatise osas põhjendatud. Kohus märgib, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
7. detsembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Kohus on tuvastanud, et hageja vanemate vahel puudus hageja ülalpidamist puudutav kokkulepe, mille kohaselt seni, kuni kostja tasub laenu hageja elukohaks oleva korteri eest, ei pea kostja hagejale elatist tasuma. Samuti ei ole leidnud tõestamist, et kostja on ainuisikuliselt täitnud laenulepingust nr 2012004630 tulenevaid kohustusi alates 11.08.2019 kuni käesoleva ajani. Hageja on selgitanud, et kostja blokeeris hageja seadusliku esindaja telefoninumbri, mistõttu viimane ei saanud talle helistada. Hageja vajadused olid perioodil 11.08.2019-10.08.2020 igakuiselt miinimummääras, millest kostja osa oli kokku 3401,09 eurot. Kostja sissetulek perioodil 11.09.2019-10.08.2020 oli 1025,44 eurot kuus. Kostja kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi kostja antud perioodil kandis, esitanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetab teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Lisaks on hageja taotlenud tagasiulatuva elatise võlgnevuse tasumist selliselt, et kostja tasub võlgnevuse 12 järgneva kalendrikuu jooksul igakuise osamaksega vähemalt summas 283 eurot. Täiendavalt on hageja selgitanud, et hageja seadusliku esindaja panga väljavõttest on näha, et pärast hagi esitamist on kostja tasunud 23.11.2020 hagejale elatist vaid ühel korral 100 eurot. Selle summa palub hageja maha arvestada kostjalt väljamõistetavast elatise võlgnevusest. Kohus leiab, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Eelpool toodust tulenevalt rahuldab kohus 9 hageja tagasiulatuva elatise nõude perioodi 11.08.2019-10.08.2020 eest summas 3301,09 eurot (3401,09 - 100) igakuise osamaksena 275,09 eurot.
9. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
10. Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 292 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 11.08.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 11.08.2019 kuni 10.08.2020 summas 3301,09 eurot igakuise osamaksena 275,09 eurot. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 11.08.2019 kuni 10.08.2020 summas 100 eurot.
11. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus
12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, on siiski selge, et käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega on ka selge, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 10