KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-106304 Tsiviilas

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

3 MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1084,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 52 eurot ja alates
2. aprillist 2020 viivise põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 1106 eurot. Maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud. Maakohus viitas avalduse rahuldamisel KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2 ning korteriühistu põhikirja p-dele 4.2.1 ja 4.2.
3. Avaldaja ja korteriühistu vahel on sõlmitud koostööleping, mis reguleeris mh korteriühistu nõudeõiguste loovutamist avaldajale. Nimetatud lepingu raames loovutas korteriühistu oma nõudeõigused puudutatud isiku vastu avaldajale. Poolte tahe ja nõude loovutamine on selgelt ja ühetähenduslikult tõendatud mõlema poole poolt kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud vastavasisulise nõude loovutamise aktiga, millest teavitati puudutatud isikut kirjalikult. Täiendavalt on avaldaja esitanud ka volikirja, mis kinnitab A.A. esindusõigust lepingu sõlmimisel. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja on nõude omandanud seaduslikult ning nõude loovutamise käigus omandas avaldaja puudutatud isiku vastu suunatud nõude koos kõrvalnõuetega (koostöölepingu p 3.2). Puudutatud isik nõustus vee- ja kanalisatsioonikuluga. Ülejäänud kuludele vaidles puudutatud isik vastu. Avaldaja on esitanud kohtule tõendid, mille alusel on toimunud korteriühistu arvete väljastamine: - - - Kindlustuse kulu tekib üks kord aastas korteri pinna järgi arvestades 0,14 eurot ühe ruutmeetri kohta (
4. mai 2017 korteriühistu üldkoosoleku protokoll, - dtl 127). Seega on arvel nr X kajastatud kindlustuse kulu summas 9,07 õiguspärane; Prügiarvestus toimub omaniku poolt teatatud korteri elanike arvu järgi, mis on kajastatud arvetel (
5. mai 2017 korteriühistu koosoleku protokoll, – dtl 127). Vee ülekulu arvestus kajastub arvel üks kord aastas ja seda üldveenäidu ja esitatud korterite veemõõturite näitude vahel tekkinud vahe tõttu. Korteriühistu on otsustanud kord aastas rakendada tasaarveldust, kuna see vesi on juba ühistu poolt kinni makstud veefirmale. Vee ülekulu on seega arvestatud arvel nr X korrektselt (
6. detsembri 2018 korteriühistu koosoleku protokoll – dtl 128). Arvete nr X, X, X, X ning X alusel peab korteriomanik tasuma remondifondi eest, teistel arvetel seda teenust pole.
7. mai 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (dtl 130) päevakorra p-s 3 on otsustatud tõsta remondifondi raha suvekuudel 0,40 eurolt 0,50 eurole ruutmeetri kohta. Remondifondi makstakse ainult suveperioodil, s.o mittekütteperioodil (aprill-september). Seega ka antud kulud on õigesti kajastatud vastava perioodi arvetel. Käesoleva vaidluse puhul on rahalised kohustused kinnitatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsustega. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei saa keelduda talle esitatud arvete tasumisest vaid seetõttu, et talle ei ole esitatud koos arvetega ka korteriühistu majanduskava. Avaldaja on tõendanud arvetel kajastuvate summade tekkimisi ning puudutatud isik on kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt arvetele. Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku väited üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta, kuna need väljuvad käesoleva asja raamidest. Kuna korteriühistu otsuseid ei ole vaidlustatud, siis on need kehtivad ning puudutatud isikul tuleb tasuda talle esitatud arved. 4 Maakohus leidis, et kõik arved on puudutatud isikutele korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Korteriühistu põhikirja p 4.2.12 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist seaduses sätestatud alustel ja korras. Avalduse esitamise seisuga on puududutatud isikult väljamõistetava viivise suurus 52 eurot. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja nõudeõigus ei olnud tõendatud. Loovutatud nõue kajastub jätkuvalt korteriühistu arvetel. Korteriühistu tahe ei ole olnud nõuet loovutada. Nõude loovutamise leping on kehtetu, sest selles puudub tasukokkulepe. Maakohus luges piisavaks, et puudutatud isikut oli kirjalikult teavitatud nõude loovutamisest. Nõude loovutaja (korteriühistu) ei ole esitanud puudutatud isikule nõude loovutamise teatist. Avaldaja esitatud võlateatisi ei saa käsitleda nõuetekohase loovutusdokumendina, kuna nendel puudub senise võlausaldaja või tema esindaja allkiri (VÕS § 168 lg 2 ja § 172). Puudutatud isik ei nõustu, et nõue on loovutatud koos kõrvalnõuetega.
9. jaanuari 2020 nõude loovutamise akti kohaselt on loovutatud viivisenõude suurus 0 eurot. Maakohus hindas ebaõigesti avaldaja esitatud tõendeid.
10. mai 2017 üldkoosoleku protokoll on puudutatud isiku hinnangul võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse alles
11. augustil
13. juulil 2017 toimus üldkoosolek (asutamiskoosolek), millega kinnitati põhikiri. Seega ei saanud enne asutamiskoosolekut läbi viia korralist üldkoosolekut. Järelikult on arvel nr X kindlustuse summa õigusvastane. Prügiarvestus on samuti ebaõige. Maakohus nimetas
14. detsembri 2018 dokumenti ebaõigesti korteriühistu koosoleku protokolliks, kuna tegemist juhatuse koosoleku protokolliga. Juhatus ei saa tariife määrata. Tariifide määramine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Järelikult on ka vee ülekulu arvestatud arvel nr X ebaõigesti. Avaldaja nõue on tõendamata. Esitatud pole majanduskava ega korteriühistu elamu majandamiseks ostetud teenuste arveid. Riigikohtu praktika kohaselt ei teki korteriühistu liikmele kohustusi üksnes majandamiskulude arvete esitamisega. Puudutatud isikul õigus tutvuda arve aluseks olevate kuludokumentidega. Kui korteriühistu seda ei võimalda, on puudutatud isikul õigus vastavate kulude kandmisest keelduda (KrtS § 45 lg 1 ja § 40 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on avaldus üldelektri, haldus-hooldustasu, sooja vee soojendamise, prügiveo, kütte soojuse, remondifondi, vee ja kanalisatsiooni ülekulu ja kindlustuse, vee ja kanalisatsiooni osas tõendamata, kuna on teadmata andmed, mis on vajalikud arvete kontrollimiseks ning avalduse pidi kohus jätma täielikult rahuldamata tõendamatuse tõttu. Puudutatud isik ei ole nõus hüvitama avaldaja esindaja kulusid, sest need on ülepaisutatud. Korteriühistu oleks olnud ise võimeline oma huve kaitsma. Maakohtu määrus ei ole menetluskulude väljamõistmise osas põhjendatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
15. Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 5 Korteriühistu on avaldajale nõude kehtivalt loovutanud. Puudutatud isik ei ole kordagi väitnud, et ei olnud nõude loovutamisest teadlik. Viited VÕS § 168 lg-le 2 ja § 172 ei ole asjakohased. Puudutatud isik on kinnitanud, et teda teavitati nõude loovutamisest. Kokkulepe viivisenõude osas on sätestatud koostöölepingu p-s 3.2, mille kohaselt korteriühistu loovutas nõude määruskaebuse esitaja suhtes koos kõrvalnõuetega.
16. mail 2017 toimunud üldkoosoleku otsused on vastu võetud vastavalt seaduse nõuetele ning on kehtivad ja kõigile liikmetele täitmiseks kohustuslikud, kuna neid ei ole vaidlustatud. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud juhatuse
17. detsembri 2018 otsuseid tariifide vastuvõtmiseks. Puudutatud isik ei vaidlusta
18. mai 2019 üldkoosoleku protokolli sisu, millega kinnitati remondifondi suurus. Puudutatud isik ei ole ühtegi korteriühistu otsust vaidlustanud. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikuga majanduskava osas. Rahaliste kohustuste jaotus on kinnitatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsustega, mitte aga majanduskavaga, millel on vaid informatiivne väärtus. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väidetega seoses menetluskuludega. Korteriühistu ei ole menetlusosaliseks. Kohtumenetluse osapoolel on õigus kaitsta oma huve lepingulise esindaja abil. Kõik avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud summa osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 408,95 eurot (

§ 667lg 2 esimene lause).

Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Asjas puudub vaidlus, et puudutatud isik on korteriühistu X liige ja korteriomandi X omanik. Avaldaja väidab, et on omandanud nõude korteriühistult ja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist KrtS § 40, korteriühistu põhikirja ja puudutatud isikule esitatud arvete alusel. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses, leides, et avaldaja nõue tuleks jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et korteriühistu on nõude kehtivalt loovutanud avaldajale nõude loovutamise aktiga (dtl 48; VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamise aktist ning avaldaja ja korteriühistu koostöölepingust (dtl 84-86) tuleneb selgelt, et korteriühistu tahe on olnud loovutada arvetest nr X – X tulenevad nõuded summas 1084,24 eurot avaldajale. Puudutatud isik esitas ka ise tõenditena avaldaja võlateatised (dtl 7172), millest nähtub, et nõue on loovutatud avaldajale. Nõude loovutamise aktil, mida ringkonnakohus käsitleb loovutamisdokumendina (VÕS § 172), on ka esialgse võlausaldaja esindaja allkiri. Nõude loovutamise kehtivust ei muuda kehtetuks asjaolu, et korteriühistu kajastab loovutatud nõudeid jätkuvalt oma arvetel võlgnevusena (dtl 200). Koostöölepingu p-st 5.
3. nähtub, et loovutuse saaja kohustub tagastama korteriühistule võlgnikult saadud raha. Seega võib korteriühistu arvetel märgitud võlgnevuse kajastamise põhjuseks olla asjaolu, et puudutatud isik ei ole võlgnevust likvideerinud ning avaldaja ei ole korteriühistule saanud raha tasuda. Ka ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et loovutamislepingus ei oleks kokku lepitud loovutamise tasus. Tasus on kokkulepitud koostöölepingu p-s 5.
4. Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et avaldaja ja korteriühistu vahel on kehtiv nõude loovutamise leping. 6
5. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu arvete kogusumma ja loovutatud (ning nõutava) nõude summa ei ühti. Nõude aluseks olevate loovutatud korteriühistu arvete nr X – X (dtl 37-46) kohaselt on puudutatud isikule esitatud arveid summas 1228,27 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult korteriühistu ees perioodil
6. märts 2019 kuni
7. detsember 2019 moodustunud põhinõude tasumist summas 1084,24 eurot. Sama summa on märgitud nõude loovutamise akti.
8. detsembri 2019 arve nr X tasumise tähtaeg saabus
9. jaanuaril 2020, s.o pärast nõude loovutamise akti koostamist
10. jaanuaril
11. Kuigi VÕS § 165 kohaselt on lubatud loovutada ka tulevikus tekkivad nõudeid, tingimusel, et need on piisavalt määratletud, nähtub nõude loovutamise aktis märgitud loovutatud nõude summast (1084,24 eurot), et loovutatud ei ole kõigis loovutamise aktis märgitud arvetel toodud summasid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et avaldaja ei nõua puudutatud isikult arve nr X tasumist ning ringkonnakohus jätab nimetatud arvega seotud poolte seisukohad ja tõendid tähelepanuta. Arvel nr X on kajastatud ka vee ülekulu (1,20 eurot) ja kanalisatsiooni ülekulu (1,80 eurot), millele puudutatud isik on vastu vaielnud, mistõttu ringkonnakohus neid nõudeid ei käsitle ega hinda selles osas avaldaja nõude põhjendatust.
12. Ülejäänud arvete kogusumma on 1083,87 eurot (arve nr X summas 157,40; arve nr X summas 151,70 eurot, arve nr X summas 121,44 eurot; arve nr X summas 102,58 eurot; arve nr X summas 102,19 eurot; arve nr X summas 78,95 eurot; arve nr X summas 122,29; arve nr X summas 112,33 eurot; arve nr X summas 134,99 eurot). Avaldaja nõuab aga 1084,24 euro tasumist. Kuivõrd avaldaja tugineb nõude esitamisel korteriühistu arvetele ega ole eraldi selgitanud, kust tekib nõue summas 1084,24 eurot, tuleb avaldaja nõue jätta 1083,87 eurot ületavas osas rahuldamata.
13. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et nõude loovutamine ei hõlmanud viivisenõuet. Kuigi koostöölepingu p-s 3.2 on kokku lepitud, et loovutaja loovutab nõude koos kõrvalnõuetega, siis nõude loovutamise aktis (millega on konkreetsed puudutatud isiku vastu olevad nõuded avaldajale loovutatud) on loovutatud kõrvalnõude suuruseks märgitud 0 eurot. Maakohus on nimetatud asjaolu tähelepanuta jätnud. Seega on avaldaja viivisenõue põhjendamatu ning maakohtu määrus tuleb viivise nõude rahuldamise osas rahuldamata jätta.
14. Avaldaja on maakohtus nõustunud arvetel märgitud vee- ja kanalisatsioonikuluga (arvetel märgitud kui külm vesi, kanalisatsioon ja sooja vee soojendamine). Järelikult on põhjendamatud puudutatud isiku määruskaebuses esitatud etteheited nimetatud kuluartiklite tõendamatuse osas. Avaldaja ei pidanudki nimetatud osas tõendeid esitama, kuivõrd puudutatud isik ei vaielnud sellele asjaolule vastu. Seega rahuldas maakohus avalduse põhjendatult summas 245,20 eurot (arvel nr X kokku 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X kokku 28,12 eurot (8,4+12,6+7,12) + arvel nr X 31,68 eurot (8,4+12,6+10,68) + arvel nr X 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X 15,56 eurot (4,8+7,2+3,56) + arvel nr X 25,12 eurot (7,2+10,8+7,12) + arve nr X 15,56 eurot (4,8+7,2+3,56) + arvel nr X 25,12 eurot (7,2+10,8+7,12).
15. Ülejäänud osas vaidleb puudutatud isik arvetel märgitud summadele vastu. Õige on puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja peab nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Riigikohus on märkinud, et korteriühistu peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab näiteks tõendada korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki 7 majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt Riigikohtu
16. juuni 2010 otsus nr 3-2-1-53-10, p 14). Majandamiskulude suuruse tõendamiseks ei ole tingimata vajalik majanduskava esitamine, kui kohustuste jaotust korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel on võimalik tõendada teiste tõenditega. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei ole asjakohased puudutatud isiku väited korteriühistu otsuste tühisuse osas. Vastupidi, korteriühistu majandamiskulude aluseks saavad olla vaid kehtivad korteriühistu üldkoosoleku otsused (vt nt Riigikohtu
17. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12).
18. Avaldaja on esitanud arvel nr X märgitud kindlustuse nõude (9,07 eurot) tekkimise aluse tõendamiseks korteriühistu
19. mai 2017 üldkoosoleku protokolli (dtl 127). Puudutatud isik vaidleb nimetatud tõendile vastu leides, et üldkoosolekul otsustati küsimusi (kindlustus ja prügiarvestus), mida ei olnud päevakorras ning otsused on seega tühised. Samuti võib otsus olla puudutatud isiku hinnangul võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse
20. augustil 2017 ning asutati
21. juuli 2017 üldkoosolekul. TsÜS § 26 lg 2 järgi tekib eraõigusliku isiku (korteriühistu) õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et korteriühistu asutamine toimus pärast
22. maid
23. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et asutamiskoosolekul või hilisema üldkoosoleku otsusega oleks kinnitatud enne korteriühistu asutamist tehtud otsused (sh
24. mai 2017 otsus). Seda ei nähtu ka äriregistrist kättesaadavas korteriühistu
25. juuli 2017 asutamiskoosoleku protokollist. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit kindlustuskulu jaotamiseks korteriomanike vahel, mistõttu on arvel nr X märgitud kindlustuse summa (9,07 eurot) osas avaldus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
26. Maakohus tuvastas
27. mai 2017 üldkoosoleku otsuse alusel, et prügiarvestus toimub korteri elanike arvu järgi. Tegemist on samuti otsusega, mis on tehtud enne korteriühistu registrisse kandmist, mistõttu otsuse täitmine ei ole korteriühistu liikmele kohustuslik. Ringkonnakohus märgib, et
28. mai 2017 üldkoosoleku otsusega ei ole ka tehtud otsust prügikulude jaotamise osas. Otsus sisaldab üksnes meeldetuletus, et korteriomanikel tuleb teavitada elanike arv. Puudutatud isikule esitatud arvetel on prügiarvestuse aluseks elanike arv

§ 230lg 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1).

Avaldaja taotles täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks (dl 113), kuid jättis ikkagi olulises osas asjakohased tõendid esitamata. Eeltoodule tuginedes on avaldaja põhivõla nõue põhjendatud 408,95 euro (245,20 + 163,75) ulatuses ning seda summat ületavas osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 22. Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3 esimene lause).

Arvestades avaldaja nõude ning määruskaebuse osalist rahuldamist, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (

§ 172

lg 1 ja § 171 lg 1) /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 9