KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 26. märts 2021 Kohtuasja number 1-19-747 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi süüdimõistetu Vahur Alguse (isikukood
) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 6 kuuni ning KarS § 69 lg 1 alusel asendati see karistus 180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise tähtajal kohustati V. Algust järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Otsus jõustus
- märtsil
- Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
- septembril 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Algusele mõistetud vangistus täitmisele.
- V. Algus
- septembri 2019 kohtuistungile ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik taotles V. Alguse tagaotsitavaks kuulutamist ning Tartu Maakohtu
- septembri 2019 määrusega seda tehtigi. Kohus määras, et V. Alguse tabamisel tuleb ta vahistada.
- detsembril 2019 koostas kohus V. Alguse suhtes ka Euroopa vahistamismääruse. Selle alusel peeti V. Algus
- detsembril 2020 Hispaanias kinni. Eestisse toimetati V. Algus
- veebruaril
- Tartu Maakohus rahuldas
- märtsi 2021 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja pööras V. Algusele mõistetud karistuse ärakandmata osa 125 päeva ehk 4 kuud 5 päeva vangistust täitmisele. Kohus määras, et V. Alguse karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates
- veebruarist 2021, mil ta Eestisse saabus ja kinni peeti.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Algus, kes leiab, et maakohtu määrus on ebatäpne ja eksitav. Esiteks ei vasta määruses märgitud karistus 125 päeva 4 kuule ja 5 päevale, kuna karistusaja jooksul on kaks 31 päeva pikkust kuud. Teiseks ei ole määruses ära toodud Hispaanias vahi all oldud aega, mis peaks samuti karistusaja hulka kuuluma. Ringkonnakohtu seisukoht
- KarS § 67 lg 1 sätestab tähtajalise vangistuse kestuse mõõtühikutena aasta, kuu ja päeva. See norm peab silmas, et vangistust mõistes arvestab kohtunik 12 kuud ümber aastaks ja 30 päeva kuuks ning ta ei saa mõista karistuseks nt 445 päeva vangistust. KarS § 45 lg 1 määrab tähtajalise vangistuse alammääraks 30 päeva. Seega vastab karistusseadustiku kontekstis ühele kuule 30 päeva ja seda tuleb võtta arvesse KarS § 67 lg 1 tõlgendamisel, arvestades 30 päeva ümber üheks kuuks. Sama põhimõtet rakendatakse ka üldkasuliku töö tundide arvutamisel ja loetakse, et 30-päevasele vangistusele vastab 30 tundi tööd. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri 2015 otsus asjas nr 3-1-1-68-15, p 14)
- Praeguses asjas on maakohus tuvastanud, et V. Algusel on tegemata 125 tundi üldkasulikku tööd. See vastab 125 päevale vangistusele. Lähtudes eelviidatud Riigikohtu lahendist, on maakohus õigesti teisendanud 125 päeva vangistust kuudes ja päevades arvestatavaks vangistuseks. Õige on ka maakohtu arvutuskäik, mille kohaselt vastab 125 päevale vangistusele 4 kuud ja 5 päeva vangistust. Seda põhjusel, et vangistuspäevade teisendamisel kuudeks ja päevadeks tuleb aluseks võtta, et ühe kuu pikkus on alati 30 päeva, mitte vangistusaega jäävate konkreetsete kuude päevade arv kalendri järgi. Seega ei oma tähtsust, et V. Alguse vangistusajal on kaks 31 päeva pikkust kuud, kuna kõigi kuude arvestuslik pikkus on vangistusaja teisendamisel 30 päeva ja seda isegi siis, kui kalendri järgi on mõni kuu 30 päevast lühem või pikem. Seetõttu ei ole maakohtu määrus V. Alguse karistusaja teisendamise osas ebatäpne ega eksitav ning selles osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
- Küll tuleb nõustuda määruskaebuse esitajaga, et maakohus oleks pidanud võtma arvesse V. Alguse vahi all oldud aega Hispaanias. Nimelt arvatakse KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. 2
(3)- Maakohus koostas erakorralise ettekande arutamise tagamiseks V. Alguse suhtes Euroopa vahistamismääruse V. Alguse kinnipidamiseks ja loovutamiseks. Selle määruse alusel peeti V. Algus Hispaanias
- detsembril 2020 kinni ja loovutati Eestile. V. Alguse kohtuistungil antud selgitustest ja Hispaaniast edastatud dokumentidest ilmneb, et V. Algus oli Hispaanias vahi all 18.–
- detsembril
- Need 2 päeva tuleb lugeda loovutamisvahistuses viibitud ajaks ning arvata KarS § 68 lg 1 alusel V. Alguse karistusaja hulka. Kuna maakohus seda ei teinud, kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust. 10.
§ 390
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus apellatsioonimenetluse sätteid, arvestades määruskaebemenetluse erisusi.
§ 338
p 2 kohaselt on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus.
§ 340
lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Loovutamisvahistuses viibitud aja karistusaja hulka arvestamata jätmine raskendab V. Alguse olukorda. 11. Toodud põhjustel ning juhindudes
§ 390
lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4 ja § 340 lg-st 1 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- märtsi 2021 määruse osas, millega jäeti Hispaanias loovutamisvahi all oldud aeg V. Alguse karistusaja hulka arvamata. Ringkonnakohus selle vea parandab ning loeb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud 3 päeva vangistust. Seda tuleb arvestada V. Alguse kinnipidamisest Eestis, s.o
- veebruarist
- Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)