← Eesti

1-20-1047/33

Obsah (5)§ 424§ 329§ 63§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 29. märts 202

§ 424

lg 2 ja

§ 329

järgi.

§ 63lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

65 lg 2 alusel suurendati V. Gavrilovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

  1. juuli 2019.a otsusega nr 1-19-4552 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 5 kuu vangistuse võrra. V. Gavrilovi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 2 aastat 9 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvestati karistusaja hulka. 2 aasta ja 9 kuu vangistuse kandmise aja alguseks loeti V. Gavrilovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so
  2. detsember 2019.a. Karistusaja lõpptähtaeg on
  3. september
  5. Tartu Vangla esitas
  6. detsembril
  7. a maakohtule materjalid V. Gavrilovi vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla toetab vabastamist, nagu ka prokuratuur.
  8. Tartu Maakohtu
  9. märtsi
  10. a määrusega jäeti V. Gavrilov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
  11. Kohus tuvastas, et formaalsed eeldused V. Gavrilovi vabastamiseks elektroonilise valvega on täidetud.
  12. Materiaalsete aluste osas pidas kohus positiivseks V. Gavrilovil lähendastega säilinud suhteid ning kindla elu- ja töökoha olemasolu. V. Gavrilov on läbinud programmi „Eluviisitreening“. Need positiivsed asjaolud ei kaalu aga üles negatiivset. Nimelt on V. Gavrilovi näol tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes viibib juba neljandat korda vangistuses. Ilmselt ei suuda V. Gavrilovit karistus või vangistus õiguskuulekal rajal hoida. V. Gavrilov on toime pannud varavastaseid ja narkokuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja puudulikust toimetulekuoskusest tingitult. Mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis on toime pandud tingituna alkoholi kuritarvitamisest. Kuritegude soodusteguriks on puudulikud probleemilahendusoskused, impulsiivsus, grupi mõju ning puudulik oskus teiste inimeste seisukohti mõista.
  13. Süüdlasel olid toetavad lähedased ka enne vangistust. See aga ei hoidnud teda kuritegudest eemal. Isiku suhtlusvõrgustik on valdavalt kriminaalne, mis on mõjutanud teda kuritegusid toime panema ka grupis.
  14. Kuigi V. Gavrilovi käitumine vangistuses on rahuldav, ei ole see laitmatu. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Mõistlikult V. Gavrilov keeldumisi põhjendada ei suutnud. Distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et läbi viidud taasühiskonnastavad tegevused ning karistuse kandmine ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Isik, kes eirab korda range järelevalve tingimuses, võib suure tõenäosusega teha seda vabaduses.
  15. V. Gavrilovil on vabanemisel garanteeritud töökoht, ent tal on ka varasemalt olnud kindlaid töökohti. Murettekitavaks pidas kohus ka V. Gavrilovi töössesuhtumist. Kindel töökoht ei ole varasemalt isikut kuritegude toimepanemiselt kõrvale hoidnud. Ta on majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid. Vanglas on V. Gavrilov aga korduvalt tööst keeldunud, mistõttu ei pruugi ta soostuda töökohustuste täiel määral täitmisesse ka vabaduses. Vangistuses toetavad teda materiaalselt ema ja sõbrad. Seega on V. Gavrilov pigem eelistanud teiste toetust töökohustuse täitmisele. Ka see viitab võimalusele, et ta võib vabaduses minna kergema vastupanu teed, hakates sissetulekut hankima kriminaalsel teel. Arvestades ka nõuete suurust, on isiku negatiivne töössesuhtumine alarmeeriv.
  16. Ka isiku käitumine ja hoiakud näitavad, et ta leiab oma käitumisele õigustusi. V. Gavrilovi sõnul proovis ta esimest korda alkoholi 13-aastaselt. Rohkem hakkas ta tarbima peale sõjaväest naasmist, täisealisena. Enda sõnul jõi ta alkoholi loetud korrad aastas tähtpäevadel eelistades seltskonnas juua viina. Viimase süüdimõistmise aluseks on mootorsõiduki joobes juhtimine. Selle pani ta väidetavalt toime koos sõpruskonnaga sõites majadevahelises hoovis koos sõpradega, nö rallis ja naabrid kutsusid politsei välja. V. Gavrilovit on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Lisaks on teda karistatud väärteokorras LS rikkumise eest. V. Gavrilov ei pea end alkoholist sõltuvaks, vaid selgitab, et sõltuvus on tal hoopis juhtimisest. Selline selgitus viitab probleemi pisendamisele, sest täiskasvanud isik peaks olema teadlik, et ei tohi alkoholijoobes olles mootorsõiduki rooli asuda. Kui ta seda siiski korduvalt teeb, tuleks rakendada tugevamat enesekontrolli ja alkoholi tarbimisest hoiduda. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on küll läbitud, kuid ka tagasiside selles osaluse kohta kajastab vaid väikseid muutusi. Kohtu hinnangul ei ole V. Gavrilovi puhul ka alkoholiga seonduv uue kuriteo toimepanemise risk piisavalt maandatud.
  17. Uue kuriteo riski pidas kohus V. Gavrilovi puhul liiga kõrgeks, et teda ennetähtaegselt vabastada. Eksisteerib arvestatav risk, et V. Gavrilov jätkab senise kriminaalse eluviisiga ning käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kuritegude riski 2

(5)maandamiseks piisav. V. Gavrilovi varasem käitumine viitab käitumiskontrolli suure tõenäosuslikule ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS
  1. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega V. Gavrilov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada. Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks teises kohtukoosseisus. Lisakohustusena määrata V. Gavrilovile vabanemisel kohustus läbida sotsiaalprogramm „Kainem ja tervem Eesti“.
  2. Vabastamist toetavad nii prokuratuur kui ka vangla. V. Gavrilov soovib ka ise vabaneda elektroonilise valvega, olla kriminaalhooldusel ja läbida sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ kestusega 6-12 kuud.
  3. Alates
  4. novembrist 2020 viibivad kõik kinnipeetavad karantiini tõttu lukustatud kambrites. Selline olukord kestab veel kuid ning võimalus vanglas kursusi läbida puudub. V. Gavrilov on arvatud riskigruppi (vt lisa 1). Lisa 2 tõendab sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Ka elutingimused vabanedes on head. V. Gavrilov läheb ema 3toalisse korterisse, kus tal on oma tuba ning kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet. 77-aastane ema aga vajab tervislikel põhjustel väga abi ja toetust. V. Gavrilovil on vabanedes kindel töökoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne tugi.
  5. Maakohus jättis tähelepanuta, et V. Gavrilov pani kuriteod toime enam kui 10 aastat tagasi. Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et V. Gavrilovil on naine ja tütred, kes teda vajavad. Tütred ei tea isa viibimisest kinnipidamisasutuses. 10 aastat tagasi vabanedes seadis naine V. Gavrilovile ultimaatumi valida endine elu või perekond. V. Gavrilov valis pere, sündisid tütred ning ta elas õiguskuulekat elu.
  6. V. Gavrilov leiab, et teda ei saa süüdistada vangla korra eiramises ja reegliterikkumises. Mitte ühtegi etteheidet vangla V. Gavrilovile teinud ei ole. Tema käitumine on õiguspärane. Ta ei vaidle vanglaametnikega. Arusaamatused koridori koristamisega ei tähenda mingil juhul ohtu uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. V. Gavrilov koristab igapäevaselt kambrit nii enda kui ka terviseprobleemidega kambrikaaslase eest saamata selle eest tasu. Ta eelistab vabaduses töötada tuge vajavate lähedaste nimel. Lisa 3 kohaselt allkirjastas V. Gavrilov
  7. veebruaril
  8. a käskkirja majandustööle määramise kohta. Vangla ei toetaks samuti V. Gavrilovi vabastamist, kui ei oleks tema käitumisega rahul.
  9. Majandusliku kasu saamise eesmärgil pani V. Gavrilov viimati kuritegusid toime 10 aastat tagasi. Siis ei olnud tal kindlat töökohta ega peret. Pärast pere loomist aga ei pannud ta enam toime sellelaadseid kuritegusid, vaid töötas. Praegusel ajal ei ole ohtu ka alkoholi tarvitamisega seotud kuritegude toimepanemiseks, sest suhted naisega on head ja halb on minevik. Naisega on kokkulepe, et koheselt pärast V. Gavrilovi vabanemist kolib naine lastega Eestisse ning sellega muutub ka V. Gavrilovi suhtlusvõrgustik. V. Gavrilovi väiteid võivad tõendada tema naine ja ema (andmed lisatud määruskaebusesse). Kohus jättis need andmed tähelepanuta, tuginedes väga vanadele andmetele ning negatiivsele. Kohus jättis V. Gavrilovi naise ja tütred ning ema poole märkimata. Ilma V. Gavrilovita ei saa nad hakkama.
  10. V. Gavrilovile jääb mulje, et tema korduvkaristatuse tõttu ei ole kohus pidanud vajalikuks tema elusse põhjalikult süüvida. V. Gavrilovil on tõesti häbi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tol korral oli aga tema elu tõesti käest ära läinud: suhted naisega halvad ja 3
(5)kooselu küsimärgi all. Nüüd on ta aga naisega leppinud ning tahab vabanedes oma elu korda saada. V. Gavrilovit on küll palju karistatud, ent ta on teinud samme paremuse poole väikeste tagasilangustega. Tal on olemas toetavad inimesed. Edaspidi lubab V. Gavrilov alkoholist loobuda, sest see toob ainult probleeme. Maakohus jättis tähelepanuta selle töö, mis V. Gavrilov enda mõttelaadi muutmiseks ja edasise käitumise parandamiseks on teinud. Ta läbis ka „Eluviistreeningu“, täitis kõik ülesanded ning oskas selgitada lahenduseni jõudmise käike. Motivatsioon muutumiseks on olemas. Ta soovib vabanemisel enese täiendamisega jätkata ning kinnitab alkoholist eemale hoidmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. 20. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). V. Gavrilovi puhul on juba esimene ennetähtaegse vabastamise eeldus täitmata – tal on kaks distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Määruskaebuses leiab V. Gavrilov siiski endiselt, et vangla korra eiramises ja reeglite rikkumises teda süüdistada ei saa ning et arusaamatused koridori koristamisega seoses ei näita mingil juhul ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohus märgib, et vangistusseaduse järgi on kõik alla 64-aastased, mitteõppivad ja meditsiiniliste vastunäidustusteta vangid kohustatud töötama. Vanglas töötamine on üks sotsiaaltöö vorme, mille peamine eesmärk on tekitada vangis tööharjumus, et ta tuleks vabaduses paremini toime ega paneks toime uut kuritegu. Iseloomustusest nähtuvalt avaldas V. Gavrilov riskihindamise vestlusel, et ei hakka kohe kindlasti vangistuses koristustöödel osalema, samuti mitte toidujagajana. Soovib teha tööd, mis endale meeldib, kuid eelpoolnimetatud tööd alandavat teda. Ringkonnakohus järeldab sellest, et V. Gavrilov vastandab ennast vanglas kehtivatele reeglitele. Ka asjaolu, et V. Gavrilov enda ja väidetavalt ka kambrikaaslase järelt koristab ning allkirjastas ka

  1. veebruaril
  2. a käskkirja majandustööle määramise kohta, ei muuda maakohtu põhjendatud järeldust, et karistuse kandmine ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Isik, kes eirab korda range järelevalve tingimuses, võib suure tõenäosusega teha seda vabaduses.
  3. V. Gavrilov heidab maakohtule ette sedagi, et kuriteod pani ta toime enam kui 10 aastat tagasi. Ka jättis maakohus arvestamata, et V. Gavrilovil on naine ja tütred ning ema, kes teda vajavad. Kuritegude toimepanemist põhjendab V. Gavrilov aga suhtekriisi ja hirmuga võimaliku lahkumineku ees. See ajendaski teda alkoholi kuritarvitama ning mõnel korral ka rooli istuma.
  4. Ringkonnakohtu arvates ei saa maakohtule ette heita V. Gavrilovi varasema elukäiguga arvestamist, sest see on üks kriteerium, mille järgi hinnatakse, milliseks võib kujuneda isiku elu pärast vabastamist. Praegusel juhul nähtub karistusregistrist, et V. Gavrilovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust.
  5. a alates on teda kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Mõlema kohtuotsuse alusel kandis V. Gavrilov osa vangistust reaalselt ära ja osa jäi sellest katseajale ühes kriminaalhooldusele allutamisega. Lisaks karistati teda viimase otsusega veel kohtuotsuse mittetäitmise eest (

§ 329). V. Gavrilovi viimaste aastate 4

(5)kuritegelik aktiivsus on seega suur. Näiteks, olles karistatud Tartu Maakohtu 25. juuli 2019. a otsusega

§ 424lg 2 järgi, pani V.

Gavrilov

  1. detsembril
  2. a (s.o vaid 5 kuud hiljem) toime uued kuriteod. Iseloomustust arvestades on tegemist V. Gavrilovi neljanda reaalse vangistusega. Kuigi teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise ja turustamise eest; riigi ja ühiskonna vara riisumise ja salajase varguse eest ning kahel korral narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest määratud karistused on kustunud, näitab ka süüdlase viimase aja kuritegelik käitumine ja kolm kehtivat kriminaalkaristust, et oht uusi kuritegusid toime panna on endiselt kõrge.
  3. V. Gavrilov leiab, et kohus ei ole arvestanud kuritegusid põhjustavate asjaoludega – kui varasemaid kuritegusid põhjendab määruskaebuse esitaja töö ja pere puudumisega, siis hilisemaid seaduserikkumisi peresuhetega, s.t nende halvenemisega. Kohtukolleegium möönab, et inimeste pingetaluvus on erinev ning võib juhtuda ka libastumisi. Siiski otsivad inimesed reegeljuhtumil mõõnaperioodil teistsuguseid alternatiive oma hingevalule kui kuritegude toimepanemine. Lisaks ei ole ilmselt vaid väliste tegurite abil põhjendatav asjaolu, et V. Gavrilov kannab käesoleval ajal juba neljandat reaalset vangistust. Kohtukolleegiumi arvates ei saa aastatel 2017-
  4. a toimunud korduvaid õigusrikkumisi õigustada suhteprobleemidega. Vastutuse veeretamine n-ö välistele asjaoludele, näitab isiku ebaküpsust ning tekitab kahtluse, kas V. Gavrilov suudab end vabanedes kätte võtta ning kontrollida. Praeguseid isiku selgitusi arvestades selline usk puudub. Mõistagi võib pere naasmine Eestisse V. Gavrilovile avaldada positiivset mõju, ent nagu suhetes üleüldiselt, ei saa välistada ka probleemide taastekkimist, mis arvestades süüdlase selgitusi, võib ta viia tagasilangusesse. Kinnipidamisasutus on V. Gavrilovi kuritegude soodustegurina nimetanud veel puudulikke probleemilahendusoskusi, impulsiivsust ja puudulikku oskust mõista teiste inimeste seisukohti ning grupi mõju. Tuleb tunnistada, et need omadused on tihti korduvkurjategijatel.
  5. Ringkonnakohus möönab, et ehkki V. Gavrilovi vabanemisjärgsetes tingimustes on nii mõndagi positiivset – eelkõige soov perega liituda ning pereliikmeid abistada. Samas tuleb ennetähtaegse vabastamise küsimuse kaalumisel arvestada kõiki asjaolusid kogumis. Praegusel juhul nähtub iseloomustusest, et
  6. detsembri
  7. a seisuga on V. Gavrilovil nõudeid 42 194 euro ulatuses. See näitab, et V. Gavrilovi vabanemise järgne elu ei kujune rahaliste nõuete tõttu kergeks. Ka varasem elukäik, distsiplinaarkaristuste olemasolu ning isikut iseloomustav ei tekita ringkonnakohtus veendumust, et süüdimõistetu karistuse eesmärgid oleksid täidetud.
  8. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohus ei teinud oma lahendis vigu, mis oleksid käsitletavad kaalutlusõiguse rikkumisena. Seetõttu jätab kohtukolleegium juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Aarne Sarjas 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.