Obsah (6)

§ 654§ 652§ 232§ 442§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6063 Tsi

) § 238 lg 3 p 1 alusel tsiviilasja materjalide hulgast välja. M.M. on aktiivselt tegelenud kostja jälitamisega tema tegevuse kohta tõendite kogumise eesmärgil, mis on karistusseadustiku § 137 lg-s 1 sätestatud kuritegu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7.
2. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohus ei viinud nõuetekohaselt läbi eelmenetlust, kuna rikkus nii selgitamiskohustust kui võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohus märgib esmalt, et mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohtuotsuse tühistamise toovad kaasa üksnes sellised rikkumised, mis võisid mõjutada asja lahendamise tulemust. Kui menetlusosaline leiab, et maakohus on rikkunud eelmenetluse nõudeid ja see võis mõjutada asja lahendamise tulemust, on menetlusosalisel võimalik menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks esitada asjaolusid ja tõendeid (

§ 652lg 3 p 2).

Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ringkonnakohtule tõendeid, näitamaks, et ta oleks kohtu selgituse tulemusel saanud oma nõudeid täiendavalt ja usaldusväärselt tõendada. Riigikohus on 29.04.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15 asunud seisukohale, et juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle, ei ole kohtul kohustust selgitada pooltele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude 7 rahuldamisest. Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks ning seda eriti olukorras, kus pooli esindavad menetluses advokaadid. Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maakohtu menetluses vandeadvokaadist esindaja ning maakohtu 30.09.2019 istungil (I kd, tl 185-187) selgitas maakohus pooltele tõendite esitamise vajadust. 7.2.

§ 232

lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 442

lg 8 sätestab muu hulgas, et kohus peab kõiki tõendeid analüüsima ning kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on kõiki esitatud tõendeid hinnanud eelnimetatud sätetes esitatud põhimõtteid järgides ning asunud põhjendatud seisukohale, et hageja nõue ei ole tõendatud. Seejuures on kohtuotsuse põhjendustest arusaadav kohtu siseveendumuse kujunemine ning see, miks asjas kogutud tõendid ei kinnita hagi aluseks olevaid asjaolusid. Üksnes asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda tõendeid oleks valesti hinnatud. 7.3. Asja materjalide kohaselt nõudis hageja leppetrahvi alternatiivselt lepingu p-de 2.1.17, 2.1.18 või 2.1.19 järgi (II kd, tl 171-175). Nimetatud lepingu punktide järgi oli kostjal keelatud osutada hagejale konkurentsi järgnevalt: lepingu p 2.1.17 keelas kostjal osutada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel, lepingu p 2.1.18 keelas konkureeriva tegevuse ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute kaudu varuosade müügi ja vahendamisega ning lepingu p 2.1.19 keelas kasutada tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel (I kd, tl 21-22). Kõik nimetatud lepingu punktid sätestasid ühtemoodi, et iga konkreetse rikkumise eest võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 20 000 eurot. Lõplikes seisukohtades maakohtus on hageja kinnitanud, et maksimaalne leppetrahvi summa, mida ta võiks kostjalt nõuda, on 1 240 000 eurot. Vaidlusaluse lepinguga ettenähtud konkurentsikeelu eesmärgiks on kaitsta hageja majanduslikku huvi. See tähendab, et kostjal ei ole keelatud mitte igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes selline töö ja tegevus, mis võib hageja majandustegevust (Ameerika ja Inglise autode remont ja hooldus) kahjustada. Seega on leppetrahvi nõude eelduseks konkureeriv tegevus hageja tegevusalal ning selline tegevus peab toimuma ärilisel eesmärgil. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormis lasub hagejal. Kuna leppetrahvi nõue lepingu p-de 2.1.17, 2.1.18 või 2.1.19 rikkumise eest oli esitatud alternatiivselt, siis kohaldub antud vaidluse lahendamisele

§ 442lg 8 viimane lause.

7.4. Lepingu p-des 2.1.17, 2.1.18 ja 2.1.19 on pooled leppinud kokku, et iga konkreetse rikkumise eest on ostjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 20 000 eurot. Hageja lõplikest seisukohtadest nähtuvalt on kostja rikkunud lepingu p-i 2.1.17 kokku 17-l korral, lepingu p-i 2.1.18 kokku 31-l korral ja lepingu p-i 2.1.19 kokku 32-l korral. Seega on hageja lähtunud leppetrahvi nõude esitamisel sellest, et kostja on rikkunud lepingut kokku 80-l korral. Kuivõrd kostja poolt toimepandud lepingu rikkumiste tõendamiskoormis lasub hagejal, siis on hageja kohustus tõendada kostja poolt 80 lepingu rikkumise toimepanemist. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et kuigi hageja vähendas 1 240 000 euro suurust leppetrahvi nõuet 45 000 euroni, ei tähenda see seda, et hageja ei peaks kostjale etteheidetavaid lepingurikkumisi eraldi tõendama. Apellatsioonkaebuse põhjenduste (apellatsioonkaebuse p-d 3.30-3.57) kohaselt ei ole hageja eelnimetatud lepingus kokkulepitud tingimusi oluliseks pidanud ning rõhutanud, et kõiki tõendeid tuleb hinnata kogumis. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et hageja selline lepingu p-de 2.1.17, 2.1.18 ja 2.1.19 tõlgendus kinnitab maakohtu järeldust, et hageja nõue ei ole tõendatud. Seejuures möönab ka hageja apellatsioonkaebuse kokkuvõttes (apellatsioonkaebuse p 4.1), et mõned tema nõuetest võivad olla tõendamata. 8 Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja poolt märgitud kostja ulatuslik konkureeriv tegevus pidanuks avaldama kahjulikku mõju hageja majandustegevusele ning seda oleks saanud hageja tõendada (näiteks käibe ja kasumi langus vaidlusalusel perioodil). Sellistele asjaoludele ei ole hageja tuginenud ega vastavaid tõendeid esitanud. Kohtuotsuse põhjendavast osast (maakohtu otsus lk 5-10) nähtuvalt on maakohus käsitlenud eraldi kõiki kolme väidetavat kostja poolt toimepandud konkurentsipiirangu rikkumist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, vastab maakohtu otsus selles osas

§ 442lg-s 8 ettenähtud nõuetele.

7.4.

1. Autoremonditeenuse osutamine (lepingu p 2.1.17). Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõendavad eelkõige tunnistajate M.M.i ja N.N.i ütlused, kes on mõlemad näinud kostjat kahel kuni kolmel korral X autoremonditöökojas, kostja konkureerivat autoremonditeenuse osutamist ärilistel eesmärkidel. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et X autoremonditöökoja omaniku S.S. ütluste kohaselt on B.B. käinud tema garaažis enda autot ja põllutehnikat hooldamas ja remontimas. Tunnistaja K.K. on kinnitanud, et on käinud vennaga (kostjaga) mõlemas garaažis traktoreid parandamas ja raha ei ole ta selle eest saanud. Kuigi hageja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette tõendite kogumis hindamata jätmist, on ta jätnud tähelepanuta, et tunnistajate M.M.i ja N.N.i ütlused ei lükka ümber X autoremonditöökoja omaniku S.S.i ütlusi, mille kohaselt on ta lubanud oma tuttaval B.B.l garaažis remontida oma autot ja põllutehnikat, mis ei ole käsitletav ärilisel eesmärgil autoremonditeenuse osutamisena. Hageja esitatud fotod tõendavad kostjale kuuluva sõiduki parkimist X tänava töökoja juures, kuid ei tõenda kostja poolt ärilisel eesmärgil autoremonditeenuse osutamist. Konkureeriva teenuse osutamine X asuvas garaažis on apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõendatud 21.02.2019 tehtud fotodega ning tunnistaja K.K. ütlustega, mille kohaselt käis ta abistamas venda traktorite parandamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ka X asuvas garaažis autoremonditeenuse osutamine ärilisel eesmärgil ei ole tõendatud. 7.4.
2. Varuosade müük ja vahendamine kauplustes, edasimüüjate ja e-poe kaudu või posti teel (lepingu p 2.1.18). Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks müünud või vahendanud varuosi kauplustes, edasimüüjate ja e-poe kaudu või posti teel. Hageja on seisukohal, et kuna kostja on ostnud 2018 oktoobrist kuni 2019 veebruarini oma äriühingu (X) kaudu 4121 euro eest erinevaid tööriistu ja varuosasid, siis selline kostja tegevus viitab varuosade müügile ja vahendamisele ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja seisukoht ei ole põhjendatud. Lepingu p 2.1.18 järgi ei ole keelatud varuosade ja tööriistade ostmine. Kostjale saaks ette heita lepingu p 2.1.18 rikkumist, kui oleks tuvastatud ostetud tööriistade ja varuosade müük või vahendus ärilisel eesmärgil kauplustes, edasimüüjate ja e-poe kaudu või posti teel. Tõendeid sellise kostja tegevuse kohta ei ole hageja esitanud. Kõik hageja poolt esiletoodud asjaolud ((varuosade maht ja tööriistade spetsiifilisus (näiteks kaks õlikogumise vanni, pasta käte puhastamiseks), X käibe kasv)) on oletuslikud ega tõenda varuosade müüki või vahendustegevust. Seejuures ei ole hageja viidanud ühelegi isikule, kellele oleks kostja mõne varuosa või tööriista edasi müünud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud maakohtule selgitused varuosade ja tööriistade soetamise kohta (näiteks 1023,91 euro eest osteti mobiilne tööriistakast X-le) ning pelgalt see, et hageja ei pidanud kostja selgitusi usutavaks, ei tõenda kostja poolt lepingu p 2.1.18 rikkumist. 7.4.
3. X tarnijate, klientide, alltöövõtjate ja kontaktide kasutamine (lepingu p 2.1.19). Hageja poolt apellatsioonkaebuses viidatud tunnistajate F.F.i ja I.I.i ütlused ning E.E. ja hageja telefonivestluse salvestis ei tõenda, et kostja osutas nendele isikutele kui X klientidele ärilisel eesmärgil autoremonditeenust. Nimetatud isikud on kostja pikaajalised sõbrad ning seetõttu on 9 usutav nende ütlustest nähtuv, et kostja poolt mõningatel kordadel remonditeenuste osutamine ja erialase nõu andmine on toimunud tasuta. 7.
4. Tunnistaja K.K. (kostja vend) on maakohtu 20.01.2020 istungil muu hulgas väitnud, et vend teenib elatist auto remondiga. Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et nimetatud tunnistaja K.K. ütlusega on tõendatud lepingu p 2.1.17 rikkumine, s.o autoremonditeenuse osutamine ärilisel eesmärgil. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ning märgib siinkohal järgmist. Tunnistaja K.K. ütlused ei piirdu hageja poolt nimetatud lausega, s.o „Elatist teenib vend auto remondiga“ (II kd, tl 83). Lisaks nähtub tunnistaja K.K. ütlustest, et vend on tellinud talle varuosasid, ta on viibinud vennaga nii X kui X tänava garaažides ja parandanud seal traktoreid. Töötasu ei ole ta vennalt saanud. Kuivõrd tunnistaja K.K. ütlustest ei nähtu, millal (kas enne või pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist) kostja (tunnistaja vend) auto remondiga elatist teenib, siis muude tõendite puudumisel ei ole võimalik tuvastada, et kostja on rikkunud lepingu p-i 2.1.17 ja osutanud konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel. Nimetatud ebaselguse tunnistaja K.K. ütlustes oleks saanud kõrvaldada, kui hageja oleks maakohtu istungil esitanud tunnistajale täpsustavad küsimused kostja poolt elatise teenimise kohta. Samuti oli hagejal võimalik esitada ringkonnakohtule taotlus tunnistaja K.K. täiendavaks ülekuulamiseks. Sellist taotlust apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule ei esitatud. Seetõttu ei tõenda tunnistaja K.K. ütlused kostja poolt elatise teenimist autoremonditeenuse osutamise teel pärast osaluse müüki.
5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Seega peab hageja hüvitama kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele kokku 10 tunni 35 minuti ulatuses (1778 eurot) , millele lisandub ajakulu seoses ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ja istungil osalemisega (sh menetluskulude nimekirja ja vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale koostamine) 2 tunni ja 40 minuti ulatuses (448 eurot). Kokku moodustab kostja lepingulise esindaja kulu õigusabile 2226 (koos käibemaksuga) eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud apellatsiooniastmes on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses.

Samuti on põhjendatud kostja lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnitasumäär 140 eurot. Seetõttu tuleb hagejale kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 2226 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja