Obsah (4)

§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja nr 2-20-17850 Tsiviilasi S. Õ. i hagi H. Õ. i vastu omandiõiguse tunn

) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja poolt taotletavaks peamiseks eesmärgiks on saada omandiõigus kinnisasjale, mida hageja valdab. Asjaoludest nähtuvalt on hageja vanemad oma eluajal võõrandanud kinnisasja hageja XXX. Hageja soovib, et lepingutesse lisatakse ühe osalisena ka tema ning selle alusel muudetakse ka kinnistusraamatus XXX asuva korteri omanike kannet.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse
2. peatükk (§§ 84-99) reguleerib tehingute kehtetust ja tühistamist. Osundatud peatükis sisalduvate sätete kohaselt on lepingust taganemise, lepingu tühistamise või muutmise õigus vaid lepingu sõlmimisel osalenud lepingupoolel. Seega ei ole S. Õ. il kui kolmandal isikul õigust nõuda lepingu tühistamist või muutmist temale sobival viisil. Asjaolu, et hageja vanemad otsustasid võimalikku pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandada, ei muuda tehingut kuidagi õigustühiseks ega anna hagejale õigust lepingu sisusse sekkuda või nõuda enda lepingupooleks märkimist. Pärandvara avaneb pärimisseaduse § 3 lg 1 kohaselt pärandaja surmaga, st et pärandaja surma hetkest muutub tema vara pärandvaraks. Kui enne pärandi avanemist on vara kehtivalt võõrandatud, ei kuulu see vara enam pärandvarasse, ka mitte juhul, kui võimalik pärija vara võõrandamisest ei teadnud.
3. Tõendeid selle kohta, et hageja vanemad oleksid tehingu tegemise ajal olnud piiratud teovõimega või kohustatud S. Õ. it üleval pidama, kohtule esitatud ei ole. Kohus selgitab, et üksnes hageja enda kahtlustest, et selline tehing ei olnud vanemate vaba tahe, ei piisa. Kohtule avaldatud asjaoludest nähtub, et hageja vanemad on oma eluaja jooksul teinud neile kuulunud varaga õiguspäraseid tehinguid, mida hageja esitatud hagiga tagasi pöörata ei ole võimalik. Ka ei ole asjakohane hageja väide, et lepingu sõlmimisel tulnuks kaasata tehingusse hageja ja hageja XXX K. Õ., kui võimalikud pärijad. Hageja vanemad teovõimeliste isikutena said ise oma eluajal oma vara kasutada ja käsutada neile sobival viisil. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, ei ole hageja õiguste rikkumine hagis märgitud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 7.

§ 372

lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuivõrd hagi on esitatud paberkandjal, siis tuleb hagiavaldus ja lisad hagejale tagastada. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal menetluskulusid peale riigilõivu tekkinud. Hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 2 alusel taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.

Taotlus tuleb esitada Tartu Maakohtule ning taotluses tuleb märkida arveldusarve number, kuhu riigilõiv tagastada ning arvelduskonto omaniku nimi. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei saa ka temal olla hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. 9. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada

§ 372lg 5 alusel määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik