Obsah (6)

§ 184§ 74§ 65§ 68§ 76§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-2469 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 4 aasta 2 kuu vangistusega, mida suurendati

§ 74

lg 5,

§ 65

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 24.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6992 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse, võrra ning mõisteti L. Simanisele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestati L.

Simanise eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti L. Simanise karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.10.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 15.04.
3. Tartu Maakohtu 01.03.2021 määrusega jäeti L. Simanis vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
4. L. Simanis on ära kandnud 10.02.2021 kohtuistungi toimumise ajaks karistusest veidi üle 2 aasta 3 kuu, s.o enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. 2.
5. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile XXX, kus elas ka enne vangistust. Korter sobib elektroonilise valve paigaldamiseks, olemas on täisealiste isikute nõusolekud elektroonilise valve paigaldamiseks. Elukohas on üldine elektriga varustatus tagatud, kuid lähedaste sõnul löövad peakorgid vahest läbi, kuna alumised naabrid kütavad elektriradikatega ning seetõttu ei saa kriminaalhooldusametnikud kindlad olla, et antud elamispinnal on alati elekter olemas ning kriminaalhooldusametnikud ei jaatanud elektroonilise valve võimalikkust nimetatud elukohas. Kaitsja kinnitas kohtuistungil ning edastas ühtlasi ka Elektrilevi kinnituse, et XXX korteril on elektrienergia tarbimiseks sõlmitud leping ning voolu kasutamiseks takistused puuduvad. Paraku ei lahenda selline tõend kuidagi kriminaalhooldusametnike poolt tuvastatut. Küsimus polnudki elektrienergia lepingu puudumises. Küsimus on selles, et elamu peakorgid lülituvad välja erinevate seadmete kasutamisel. Kui korgid välja löövad, siis võib olla probleem liiga väiksetes kaitsmetes võrreldes tarbimisega, aga ka selles, et juhtmestik pole ette nähtud soovitud võimsuse läbilaskmiseks. Tavapärase tarbimise kannatab süsteem välja nagu ka Elektrilevi kinnitas, kuid suurema ja võimsama tarbimise puhul ei pruugi see nii olla. Sellist olukorda kriminaalhooldus aga elektroonilise valve kohaldamise puhul ei aktsepteeri. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks, kuid see elukoht ei pruugi vastata elektroonilise valve tingimustele. Hoolimata sellest, ei vasta L. Simanis ka teistele ennetähtaegse vabastamise tingimustele. 2.
6. Kuigi süüdlane omab vabanemise puhuks töökohta ning toetavaid lähedasi, siis hoolimata nimetatud positiivsetest asjaoludest on maakohtu hinnangul L. Simanise puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge järgmistel põhjustel. Isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust lisaks kahele kustunule ning tegemist on teise vangistusega. Soodusteguriks puudulik probleemilahendamise oskus, majandusliku kasu saamise soov, impulsiivsus, grupi mõju. Seega varasematest karistustest süüdlane järeldusi teinud pole ning tema õigusrikkumised on hoopiski muutunud ajas raskemaks ja ühiskonnaohtlikkumaks. Kohtuotsuse hilise jõustumise tõttu pole saanud läbida ITK-s ettenähtud taasühiskonnastavaid tegevusi. Süüdlase sõnul programm Eluviisitreening on lõppemas 23.02.2021, kuid kohtul pole läbiviija tagasisidet osavõtja sisemise motiveerituse olemasolu või selle puudumise kohta. Töökohustusest vanglas on kinnipeetaval arsti poolt antud vabastus. Samas toob vangistusasutus välja, et kinnipeetav on avaldanud, et isegi kui tervis võimaldaks tööle asuda, siis ta koristama ei hakkaks, sest koristamine on naiste töö ja seetõttu ei tehta seda ka vanglas. Vastasel juhul kaotavad nad oma autoriteedi kogukonnas. Seega ilmneb L. Simanisel subkultuurilisi põhimõtteid. Kohtule esitatust ilmneb, et L. Simanis ei ole ametlikult töötanud, enne vangistust tegeles enda sõnul vennaga kasutatud autode kokkuostu ja müügiga, tegemist oli mitteametliku tööga. Töötamise registri 24.11.2020 väljavõtte kohaselt puuduvad kinnipeetaval töötamise kanded. Varasema kriminaalhoolduse 2008 lõpetamise ettekandest nähtus, et peale vanglast vabanemist registreeris L. Simanis ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. L. Simanise sõnade kohaselt tegeles ta tööotsimisega, kuid katseaja jooksul ei suutnud leida endale töökohta. Kogutud informatsiooni põhjal saab järeldada, et L. Simanisel puudub kogemus ja harjumus ametliku sissetuleku teenimiseks ning ehk ta isegi ei soovi seda teha. Seda kummastavam on, et suisa kolm ettevõtet on valmis hariduseta ja oskusteta isikut tööle võtma. Kahe ettevõtte juhatuse liikmed on kriminaalkorras karistatud, nende ettevõtted on asutatud alles 2020 oktoobris, reaalse tegevuse kohta info puudub. OÜ Pipe-S on valmis L. Simanise santehnikuna tööle võtma. Paraku pole kohtuinfosüsteemi andmetel nii äriühing ise kui ka selle juhatuse liige laitmatu taustaga. Seega võib sellegi töökoha tagamine olla näiline ning tegelikku 2 tööle asumist ei toimugi, eriti arvestades ametikohta ning isiku varasema töökogemuse ja hariduse puudumist. 2.
7. Ka perekonna toetus oli kinnipeetaval varasemalt, seega pole tegemist sellise uudse asjaoluga, millele ennetähtaegse vabastamise otsustust rajada. Varasem elukäik on näidanud, et lähedaste toetus pole selline asjaolu, mis motiveeriks kinnipeetavat harrastama õiguspäraseid eluviise. 2.
8. Maakohtu hinnangul on murekohaks ka süüdimõistetu uimastite tarvitamine. Kohtuistungil L. Simanis avaldas, et tal sõltuvust pole ja saab ilma abita hakkama. Vangistusasutuse iseloomustusest nähtub, et süüdlane alustas narkootikumide tarvitamist 23aastaselt. Põhjuseks oli soov koos sõpradega proovida, mis mõju narkootikumidel on. Hakkas meeldima. Isiku väitel on ta tarvitanud ainult kanepit ja koguseks oli 0,1 grammi kanepit üks kaks korda kuus. Enamasti väidetavalt tarvitas isik kanepit seltskonnas. Raha sai ta kanepi ostmiseks juhutöödest ja sõbrad andsid tasuta. Leiab, et kanep ei tekita sõltuvust ja võiks olla ühiskonnas vabalt saadaval. Tema rahvusest kõik tarvitavad seda. Kahjuks ka perekond ei näe probleemi kanepi tarvitamises. Praegu kannab karistust narkootikumide vahendamisega seotud kuriteo toime panemise eest. Samas ise toob välja, et ei teinud seda mitte raha, vaid sõprade/tuttavate aitamiseks ning tagantjärgi nimetab seda lolliks teoks. Ka varem on teda sama kuriteo toimepanemise eest karistatud. Samuti on teda karistatud narkootikumide joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Sellest nähtub, et kinnipeetav on tarvitanud narkootikume juba 20 aastat, teda on karistatud narkootikumide käitlemise eest kahel korral ning korra mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Kanepit probleemiks ei pea. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik kuidagi teha järeldust, et L. Simanisel pole mingeid probleeme ega vajadust joovastite järele. Vastupidi, kinnipeetaval tuleks läbida vastavad rehabilitatsiooniprogrammid, sõltuvusteemalised nõustamised. On ilmselge, et ilma abimeetmeteta paneb ta toime üsna pea uue kuriteo. Varasem elukäik on seda ilmekalt näidanud. Kinnipeetavale oli antud võimalus elada õiguskuulekalt Tartu Maakohtu 24.08.2017 kohtuotsusega, mil mõistetud karistus jäeti tingimisi kohaldamata ja kohustati alluma käitumiskontrollile ja täitma üldisi ning lisakohustusi, kuid juba enne 1-aastase katseaja lõppu pani ta toime kuriteo, mis on tema käesoleva karistuse kandmise aluseks. Maakohus ei näinud ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides korrektuurid teha. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 01.03.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu L. Simanise kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastatakse L. Simanis ennetähtaegselt vangistusest. Maakohtu määrus ei ole põhjendatud ning puuduvad sellised alused, millised välistaksid L. Simanise vangistusest ennetähtaegse vabastamise. 3.
10. Maakohus on jätnud põhjendamatult Elektrilevi vastuse arvesse võtmata. Kohtumääruses öeldakse, et aadressil XXX puudub nõuetekohane elektrivarustus. Elektrilevi andmetel toimub igapäevane tarbimine. Liitumisleping on olemas. Liitumislepingus märgitakse peakaitsme võimsus vastavalt sellele, milline on tarbija elektritarbimine. Tarbijale on seega teada, et ei saa rakendada võimsust, mida peakaitse tagada ei suuda. Elektroonilise valve seade ei tarbi sellist võimsust, milline ületaks peakaitse võimsuse. Pole ka esitatud selliseid fakte, mis viitaks lubamatule elektritarbimisele, s.o seadmete kasutamisele, millised ületavad peakaitse 3 võimsust. See, et toimub igapäevane elektri tarbimine kinnitabki, et tarbija vajadused on tagatud. Jääb arusaamatuks, milline dokumentaalne tõend peaks veel kinnitama korteris elektrienergia nõuetekohase tarbimise võimalusi. 3.
11. Kinnipeetav esitas garantiikirjad töökoha olemasolu kohta. Vangla iseloomustusest nähtuvalt need töökohad ei sobi, kuna äriühingute juhatuse liikmed on kriminaalkorras karistatud. L. Simanis esitas siis OÜ Pipe-S garantiikirja. Maakohtu määrusest nähtuvalt ka see ei sobi, kuna juhatuse liige on varem karistatud. Töökoha otsimisel puudub tööotsijal igasugune teave tööandja juhatuse liikmete tausta kohta. Paraku on võimatu teada, milliste äriühingute juhatuse liikmed karistatud on. Tegemist on asjaoluga, milline ettevõtlusega tegelemist ei sega ja tööandja ei pea neid andmeid ka avaldama. Äriühingu juhatuse liikme karistatust ei kanta äriregistrisse ja see teave ei ole avalik ja vabalt kättesaadav teave. Seega jääb arusaamatuks, mis tähendust omab töötaja jaoks asjaolu, et tööandja juhatuse liige on karistatud. Isegi kui see töötajale teada oleks, ei takista see töölepingu sõlmimist. Selline piirang on vastuolus PS §-ga 29, mille kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kaalunud asjaolu, mida ei saa aluseks võtta ja millele ei saa tugineda. 3.
12. Läbitud on sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Distsiplinaarrikkumisi ei ole esinenud.

§ 76

lg 4 kohaselt on isiku õiguskuuleka käitumise prognoosi aluseks hinnang käitumisele karistuse kandmise ajal, ITK eesmärkide täitmine, resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata elutingimuste, töökoha olemas ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kui selles osas etteheiteid ei ole, peavad vangistusest vabastamata jätmiseks olema alused, millised on põhjendatud. Käesoleval juhul ei saa tugineda karistustele, millised on kustunud ja arhiveeritud. Kuskil peab olema piir, kus inimese minevikku ei puudutata. See piir on seadusandja poolt määratud ja seetõttu ei saa kustunud karistustele ikka ja jälle tugineda. Seetõttu on kustunud karistustele viitamine põhjendamatu käesolevas kaasuses. Isiku elukäigus saab tagasi minna seaduses lubatud piirini. 3.4. Kui kohus tugineb ohuprognoosi tehes kuriteo toimepanemise asjaoludele ja isiku elukäigule, siis tuleb seda põhjendada. L. Simanist karistati enne käesolevat karistust

§ 424järgi.

Viimane karistus, mida L. Simanis kannab, on kanepi käitlemise eest. Iseloomustusest nähtuvalt on L. Simanis pikka aega kanepit tarvitanud. Seega ainsaks ohuks võiks olla kanepi tarvitamine. Küsimus on selles kas ja kuivõrd see oht reaalne on. Karistust kannab L. Simanis narkootikumide vahendamise eest, mistõttu kanepi edaspidise tarvitamise oht ei saa olla aktuaalne. Suhtumises narkootikumidesse ei kiida L. Simanis oma tegu heaks. Puuduvad tõendid, millised tõendaks sõltuvust narkootikumidest. Seega ei saa ohuprognoosi püstitamisel viidata kanepisõltuvusele. Ohuprognoosi püstitamisel ei saa tugineda ka inimese suhtumisele kanepi tarvitamisse üldiselt. Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja seda ka vabalt välja öelda. See õigus on tagatud põhiseadusega ja oma arvamuse avaldamise eest ei tohi kellegi suhtes mistahes meetmeid rakendada. See ei saa olla ka motiiviks vangistusest vabastamata jätmisel. 3.5. Sarnaselt asjaga nr 1-18-6059 oli isik karistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi, oli mõistetud liitkaristus, liideti varasem ärakandmata karistus. Kinnipeetaval oli olemas elukoht, takistuseks ei olnud korteris kasutuskõlbmatu ahi, olemas oli töökoht, oli toetav lähivõrgustik, läbitud sotsiaalprogramm. Samad asjaolud esinevad L. Simanise suhtes. Tegu pandi toime katseajal, on elu- ja töökoht, on toetav lähivõrgustik olemas. L. Simanis on käesolevaks ajaks läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. 4 Asjas 1-18-6059 märgitakse, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine ning elektrooniline järelevalve annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Jääb arusaamatuks, miks sama seisukoht ei toimi käesolevas asjas ja mis põhjusel koheldakse L. Simanist sarnases olukorras erinevalt. 3.

1. Vangla iseloomustuses öeldakse, et L. Simanis vajab abi probleemide teadvustamisel ja eesmärkide püstitamisel. Seda kõike on võimalik teostada kriminaalhoolduse käigus. Käesoleval juhul on alahinnatud kriminaalhoolduse tähtsust. Asjas nr 1-09-14104 on Riigikohus öelnud, et kriminaalhooldus on rajatud eeldusele, et käitumiskontrolli ja katseajaks pandavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Isegi kui kohus peab oluliseks kanepi tarbimise riski, siis sellega seoses on võimalik seada vastavaid kohustusi, osalema kanepi tarvitamise häire uuringus, läbida sotsiaalprogramme.
2. Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 25.03.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Küll tuleb nõustuda määruskaebuses toodud argumentatsiooniga kustunud karistuste osas.
5. Taaskord peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et kaitsja on põhjendatult välja toonud, et kustunud karistustele tuginemine ei ole lubatud. Maakohus on oma määruses välja toonud, et isikul on 2 kehtivat kriminaalkaristust lisaks kahele kustunule ning tegemist on teise vangistusega. Maakohus on küll märkinud, et tegemist on kustunud karistustega, kuid on siiski neile tähelepanu pööranud. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis Riigikohus, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab

§ 76

lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust.

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus KarRS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuetega. Tulenevalt eelnevast ei pea ringkonnakohus õigeks, et maakohtu määruses viidatakse ka n-ö kustunud karistustele ning tekitatakse lugejas justkui arvamust, et need on eraldiseisvalt arvesse võetud asjaolud. Seega leiab ringkonnakohus, et viited kustunud karistustele maakohtu määruses tuleb jätta välja. 7. Muus osas jäävad kohtukolleegiumi hinnangul määruskaebuse argumendid edutuks. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et jagab igati maakohtu muret seoses sellega, et garanteeritud elukoht ei pruugi olla sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks ning seda seisukohta ei lükka ümber ka kaitsja esitatud tõend ega ka määruskaebuses toodu. Maakohus on käsitlenud kaitsja viidatud tõendit, kuid tuleb tõdeda, et selle sisu ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusteks järeldusteks. Vaidlust ei ole kunagi olnud selles, et nimetatud aadressil 5 XXX puuduks kehtiv elektritarbimise leping ning seal oleks elektri kasutamiseks takistusi. Kuna aadressil elatakse igapäevaselt, siis puudus ka alus arvamuseks, et igapäevast tarbimist ei toimu. Küll on elukoha kontrolli käigus tuvastatud, et seal on üldine elektriga varustatus tagatud, kuid lähedaste sõnul löövad peakorgid vahest läbi, kuna alumised naabrid kütavad elektriradiaatoritega ning seetõttu ei saa nad kindlad olla, et antud elamispinnal on alati elekter olemas. Pidev elektri olemasolu on aga vajalik elektroonilise seadme laitmatuks tööks. Hetkel on alust arvata, et elanikud, kes on elektri käitlemise osas kõige pädevamad seisukohta avaldama on hetkeolukorda adekvaatselt selgitanud ning seetõttu võib seadme töötamine sattuda ohtu sõltuvalt muudest teguritest ja selle alusel järelevalve teostamine ei pruugi olla võimalik. Vaatamata sellele, nagu ka maakohus leidis, ei oleks isegi olukorras, kus neid katkestusi ei esineks, süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik. Isiku edasise õiguskuuleka käitumise olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid, kuid arvesse tuleb võtta ka veel isiku elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. (RKKKm asjas nr 31-1-12-17, p 20) Süüdimõistetu käitumisele vangistuse ajal ei saa etteheiteid teha, sest tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, millist seisukohta on jaganud ka maakohus. Järgmiseks tuleks vaadata süüdimõistetu individuaalse täitmiskava poole, millest tulenevalt põhjapanevaid järeldusi teha võimalik ei ole. Ka seda on maakohus käsitlenud ning sisuliselt ei ole määruskaebuses midagi uut ka selles osas välja toodud, mida maakohus ei ole käsitlenud. Kinnipeetava iseloomustuse koostamise hetkeks ei olnud süüdimõistetu läbinud vanglas taasühiskonnastavaid tegevusi. Töökohustusest oli tal vabastus. Küll on isik maakohtu istungil välja toonud, et ta läbis tol ajal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ka määruskaebuses väidetakse, et isik on selle käesolevaks ajaks läbinud. Vastavad tõendid on kohtule esitamata, seega ei ole võimalik järeldusi teha, kas ja kuidas möödus sotsiaalprogramm ning kas sellest on võimalik tuletada kasu süüdimõistetu käitumisele ning arusaamadele. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine L. Simanise osas ka midagi sellist tema elutingimustes ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivates tagajärgedes, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Süüdimõistetul olid lähedased ka enne vangistust ning ta elas samuti garanteeritud elukoha aadressil. Need asjaolud ei mõjutanud teda kuritegusid ära hoidma. Töötanud on süüdimõistetu vahelduva eduga juhutöödel. Küll on maakohus väga põhjalikult käsitlenud, millised on L. Simanise suhtumisest tulenevad riskid ning garanteeritud töökohtadega soetud riskid uuteks kuritegudeks. Kaitsja emotsionaalsed väited, et igal inimesel on õigus valida kohta, kus ta töötab, on üksnes kaitsetaktikaline väide. Kohus ei ole süüdimõistetule ette kirjutanud, kus ta võib töötada. Küll on kohus hinnanud töökoha sobivust lähtuvalt isikust ja mõjust uusi kuritegusid maandava tegurina. Arvestades, et süüdimõistetu on olnud mõjutatav teiste isikute poolt, pannes toime kuritegusid grupi mõjul, siis igasugune kriminaalne element võib saada talle uue kuriteo riskiteguriks. Lisaks ei ole maakohtu põhistusest nähtuvalt määrav üksnes tööandja taust, vaid ka L. Simanise isik. Maakohus on põhjalikud analüüsinud ka teisi L. Simanisega soetud riske. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millele tugineb kaitsja väide, et käesolevalt ei ole narkootikumide tarvitamise oht aktuaalne. Maakohus on põhjalikult käsitlenud selles osas süüdimõistetu elukäiku ning sellest tulenevaid ohte. Seejuures kanepi tarvitamine ning vahendamine on vägagi üksteisega seotud tegevused. Kanepi vahendamine ei vähenda küll kuidagi tarvitamisega seotud riske. Ei maakohus ega vangla ole väitnud, et L. Simanisel oleks diagnoositud kliiniliselt sõltuvus, kuid tema käitumine peegeldab sõltuvust oma regulaarseks tarvitamiseks. Ta on olnud pidev tarvitaja ning ei näe selles probleemi, kuna kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et 6 süüdimõistetu leiab, et kanep ei tekita sõltuvust ja võiks olla ühiskonnas vabalt saadaval. Tema rahvusest kõik tarvitavad seda. Seega ei saa isik aru ühiskonnas kehtivatest reeglitest, mida näitavad selgelt ka 2 kehtivat kriminaalkaristust. Sõnavabadus kehtib, kuid isiku poolt väljendatud arvamuse alusel on tuletatav süüdimõistetu edasine käitumine. Isiku ennetähtaegne vabastamine on diskretsiooniotsus, kuid seejuures on see sõltuv konkreetsest süüdimõistetust. Kaitsja poolt välja toodud lahendi puhul on märgitud üksnes osaliselt ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul arvestatavad asjaolud. Ennetähtaegne vabastamine sõltub aga konkreetsest süüdimõistetust ning tema puhul materiaalsete eelduste täidetusest tulenevalt

§ 76lg-st 4.

Kaitsja ei ole rahul, et maakohus leidis, et kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul sobiv meede. Maakohus leidis sisuliselt, et uute kuritegude risk on süüdimõistetu puhul märkimisväärne. Ka ringkonnakohus leiab, et L. Simanise puhul ei ole võimalik käesoleval ajal uusi kuritegusid maandada kriminaalhooldusega. Süüdimõistetu on ka varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid see on ebaõnnestunud, kuna ta pani toime uue kuriteo. Seega ei leia ringkonnakohus, et käesoleval ajal esineks asjaolusid, mille pinnalt on võimalik järeldada, et sel korral oleks kriminaalhooldus koos lisakohustuste ning võimalustega sobivaks meetmeks uute kuritegude riskide maandamiseks. Määruskaebus jääb edutuks. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 1. märtsi 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja viited kustunud karistustele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 7