← Eesti

3-21-237/8

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-237 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskk

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Ka ei ole kaebaja taotlenud võimalust omale korduvkasutatav mask osta või pakiga saata. Kuna kaebaja ei ole sellist taotlust vanglale esitanud ja vanglal ei ole olnud võimalust kaebaja taotlust lahendada, on täitmata RVastS § 6 lg 3 nõue, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Seega puudub kaebajal selle nõude osas kaebeõigus ja nõue tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

4. Kaebaja on taotlenud novembrikuu osas maski kandmise kohustuse osas õigusvastasuse tuvastamist, kuna soovib tulevikus esitada hüvitusnõude.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega puudub kaebajal selle nõude esitamiseks kaebeõigus ja nõue tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

5. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 punkti 4 ja Justiitsministeeriumi 19.01.2021 vaideotsuse nr 11-7/7508-2 tühistamist. Käskkirja punkt 4 näeb ette, et väljaspool elukambrit liikumisel on kinnipeetav kohustatud kandma vangla väljastatud kaitsemaski või muid isikukaitsevahendeid. Kaebaja vaidleb käskkirjale vastu osas, et lubatav on kanda vaid vangla väljastatud kaitsemaski, mis on vangla praeguse praktika kohaselt ühekordselt kasutatav mask (vt kaebuse lisa 2, vangla seisukoht). Kohus märgib, et vangla direktori käskkiri ei reguleeri vangla poolt maskide väljastamise sagedust. Kaebaja 08.02.2021 seisukohast on ka järeldatav, et kuigi kaebaja on pidanud arvet, mitu korda on ta pidanud sama maski kandma, ei ole ta omale uue maski väljastamist taotlenud ega selles osas ka kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja ei ole isegi mitte väitnud, et ta on soovinud omale uut maski ning vanglateenistuja oleks sellest keeldunud. Eluliselt võib pidada usutavaks, et igal kinnipeetaval on lihtsam pidada arvet tal olemasoleva(

  1. te)maski(
  2. de)üle kui ühel ametnikul kümnete kinnipeetavate maskide üle. Kohus leiab, et oluliseks kohtus kaitstavaks õiguseks ei ole ka see, et vangla kaebajale igakordselt maski pakuks, selle asemel, et kaebaja avaldaks ise soovi uue maski saamiseks. Kokkuvõttes ei ole kaebaja sellekohast nõuet esitanud ega kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja on kinnitanud, et tema eesmärgiks on isikliku korduvkasutatava maski saamine sõltumata sellest, kui tihti vangla ühekordsete maskide vahetust võimaldab (08.02.2021 seisukoha esimene lõik). Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse üksnes vangla direktori antud üldkorralduse, aga mitte sellele järgnevate haldusaktide ega toimingute osas. Kohus leiab, et üldkorralduse punkti 2

(3)4 tühistamise nõue tuleb tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

Maski kandmise nõude kehtestamise eesmärk on nii kinnipeetavate kui ka vanglateenistujate elu ja tervise kaitse. Kohtule ei nähtu riivet kaebaja elule, tervisele või muudele õigushüvedele, mis tuleneb sellest, et kaebaja peab kandma vangla väljastatud, mitte isiklikku maski. Tegemist on üksnes valikuvabaduse riive ja mugavuse küsimusega, mida ongi mitmes valdkonnas vanglas piiratud. Vanglas ei saa kinnipeetav endale valida ka meeldivaid nõusid, pesu, kambri sisustust vms. Korrates, et kaebaja on rõhutanud, et tema eesmärgiks on isikliku korduvkasutatava maski saamine sõltumata sellest, kui tihti vangla ühekordsete maskide vahetust võimaldab, ei tugine kaebaja ka sellele, et üldkorralduses sätestatu seaks kaebaja tervis rohkem ohtu kui vangla poolt väljastatud maskide kandmine. Seega olukorras, kus kaebajale on tagatud vangla väljastatud maskid, mida kaebaja sõltumata nende jagamise sagedusest kanda ei soovi, on tegemist väheintensiivse õiguste riivega. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Vaideotsuses on selgitatud, et isiklike maskide kasutamine ei ole lubatav, sest vangla ei saa veenduda nende tõhususes. Tegemist on asjakohase ja õiguspärase kaalutlusega. Kohus leiab, et vanglale ei saa ka panna koormavat kohustust uurida iga kinnipeetava korduvkasutatavat maski põhjalikult, selgitamaks välja, kas see on ikka tõhus või mitte. Korduvkasutatavad maskid vajavad ka pesemist ja desinfitseerimist, mille igakordset kontrolli ei saa vanglalt muude ülesannete täitmise kõrvalt täiendavalt eeldada, arvestades veel koroonapandeemiast tulenevat täiendavat koormust. Tegemist on ebamugavusega, et kaebaja ei saa oma valikuvabadust teostada vabaduses viibiva isikuga samaväärselt, kuid sellega ei satu ohtu ükski oluline õigushüve. Samuti on oluline, et vanglal säiliks kontroll kasutatavate maskide tõhususe üle elu ja tervise kaitse eesmärgil, mille tõttu peab kaebaja oma valikuvabaduse piirangut taluma. Kohus tagastab eeltoodust tulenevalt ka käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõude

§ 121lg 2 p 21 alusel.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tagastada tervikuna. Kuna kaebaja põhiline nõue on suunatud korduvkasutatava maski kandmise õiguse saamisele (käskkirja ja vaideotsuse tühistamise nõue), mis on tagastatud

§ 121

lg 2 alusel ning sama lõike alustel on tagastatud ka tuvastamisnõue ja osaliselt kohustamisnõue, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv jätta kaebajale tagastamata (

§ 104lg 5 p 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.