← Eesti

3-18-2022/30

Obsah (9)§ 2§ 165§ 158§ 230§ 199§ 13§ 109§ 108§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 2 lg-t 4, jättes välja selgitamata olulise asjaolu: selle, et õhuliini ei olnud võimalik mujale rajada. Ringkonnakohus seda viga ei kõrvaldanud. Halduskohus ei taganud menetlusosalistele tõhusat ja võrdset võimalust selles küsimuses oma seisukoht esitada ja seda põhjendada (

§ 2lg 6).

Lisaks leidis halduskohus üllatuslikult, et vastustaja ei kaalunud tervele liinile ehitusloa andmist. Kohtud rikkusid

§ 165

, jättes põhjendamata, miks ei saa kaebaja ja kolmanda isiku vahelisest kirjavahetusest järeldada, et kaebaja nõustus liini rajamisega, kuid kokkuleppele ei jõutud tasu suuruses. Kaebaja ei ole väitnud, et liin teda kuidagi kahjustaks, samuti pole ta väitnud, et liinile saaks leida teise asukoha. Kaebaja rõhub üksnes nõusoleku puudumisele, kuid see ei anna alust kasutusluba tühistada. Projekteerimistingimustest tulenevat kooskõlastamisnõuet tuleb tõlgendada kooskõlas EhS sätetega. EhS § 44 p 4 järgi tuleb ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule püsiv üleliia koormav mõju, mida pole võimalik leevendada ega vähendada. Kui EhS § 42 lg 7 p-s 1 nimetatud asutus keeldub kooskõlastust andmast, tuleb ehitusloa andmisest 5

(10)3-18-2022 keelduda (EhS § 44 p 6). EhS § 42 lg 7 p-s 2 nimetatud isiku arvamus, mille järgi ehitusluba ei tuleks anda, ei ole aga pädevale haldusorganile siduv. Pädeval haldusorganil tuleb maaomaniku huve kaaluda. Sama põhimõte kehtib kasutusloa menetluses (EhS § 54 lg 7). Kaebaja kaasati kasutusloa menetlusse, ta sai esitada oma vastuväited ning vastustaja kaalus neid kasutusluba andes. Kasutusluba on kooskõlas
  1. a teemaplaneeringuga, mis nägi ette õhuliini tuulepargi ja Püssi alajaama vahele. Kuna õhuliin ei saa kulgeda mujalt, pani teemaplaneering paika ka selle, et liin kulgeb üle kaebaja kinnistu. Kuigi kolmas isik leiab, et projekteerimistingimusi ei olnud seetõttu vaja anda, on liini asukoht kindlaks määratud ka projekteerimistingimustes, sest seal on nimetatud kinnistud, mida liin ületab. Arvestada tuleb ka sellega, et
  2. a kehtestatud teemaplaneering näeb ette, et liin kulgeb selle praeguses asukohas (

§ 158lg 2).

Projekteerimistingimustes on nõue, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada maaomanikega, mitte nõue, et kolmandal isikul peab olema õigus võõrast maad kasutada. Vastustajal tuli kasutusluba andes arvestada asjaolu, et kaebaja liini rajamisega ei nõustunud. Seda vastustaja ka tegi. Haldusmenetluse raames ei saa nõuda servituuti, seega ei pidanud vastustaja lahendama pooltevahelist eraõiguslikku vaidlust. Maakasutusõiguse puudumine ei anna alust kasutusluba tühistada. Kolmas isik esitas vastustajale taotluse sundvalduse seadmiseks AÕS § 1581 lg 11 alusel. Kolmas isik on võrguettevõtja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses. Riigi energiasõltumatus on oluline avalik huvi. Aidu tuulepargis saab toota elektrienergiat mahus, mis vastaks u 110 000 majapidamise aastasele vajadusele. Ilma õhuliinita ei ole tuuleparki võimalik käitada. 11. Kaebaja palus kassatsioonkaebusele esitatud vastuses kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kaebaja leiab, et kolmas isik ei ole ära näidanud, mis alusel oleks halduskohtu kohtunik pidanud asja lahendamisest taanduma. Kohtunik võis uurida vaidlustatud otsust ja selle aluseks olnud haldusakte (eriti avalikest allikatest). Kaebaja on teinud kõik võimaliku, et kolmanda isiku ebaseaduslikku ehitustegevust takistada. Seetõttu ei saa kolmanda isiku viidatud e-kirjast järeldada, et kaebaja oli liini rajamisega nõus. Kaebaja ei nõustu väitega, et ta pole esitanud liini rajamise kohta sisulisi vastuväiteid. Teemaplaneeringus on kehtestatud nõue sõlmida maaomanikega servituudileping ning projekteerimistingimused sisaldavad kooskõlastamise nõuet. Kuna need nõuded polnud täidetud, pidi vastustaja kasutusloa andmisest keelduma. EhS-s on lähtutud eeldusest, et elektriliini rajamiseks on vajalik planeering või projekteerimistingimused, millega on kindlaks määratud ehitise asukoht. Kasutusloa menetluses tuli vastustajal kontrollida, kas ehitis vastab kõigile õigusaktides esitatud nõuetele, mitte vaid ehitusloale. Asjaolu, et teemaplaneering nägi ette tuulepargi ühendamise Püssi alajaamaga, ei anna alust järeldada, et liini asukoha võis kindlaks määrata ja liini valmis ehitada maaomanike õigusi eirates. Projekteerimistingimustes kehtestatud kooskõlastamise nõue tähendab kaebaja meelest seda, et vajalik oli maaomaniku kirjalik seisukoht, mis tulnuks lisada ehitusprojekti dokumentide hulka. Kooskõlastus ei pruugi siiski tähendada nõusolekut, selleks võib olla ka ettepanek projekti muuta. Oluline pole see, et kaebaja ei vaidlustanud kaebetähtaja jooksul ehitusluba. Ehitusluba ei andnud kolmandale isikule õigust võõrale maale ehitada, seega polnud kaebajal vaja seda oma õiguste kaitseks vaidlustada. Maaomaniku õigusi rikub alles see, kui tema nõusolekuta alustatakse ehitamist. Kaebaja maale rajatud elektriliin ei vasta AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud tunnustele. Põhiseaduse §-ga 32 kaitstud omandiõiguse riive peab põhinema seadusel, mistõttu ei tohiks AÕS § 1581 lg-t 11 tõlgendada laiendavalt, sh selliselt, et tuuleenergiast elektri tootmine on alati avalikes huvides. Sellisel 6

(10)3-18-2022 juhul tuleks igasugust elektritootmist pidada avalikes huvides olevaks näiteks tööhõive suurendamise põhjusel. Lisaks kehtib viidatud AÕS säte alles alates
  1. oktoobrist
  2. Selleks ajaks oli kolmas isik liini juba valmis ehitanud.
  3. Vastustaja esitas vastuse, milles ei vaielnud kassatsioonkaebusele vastu. Maakasutusõigust ei pea olema ehitus- ega kasutusloa taotlemiseks. Nende lubade menetluses ei tule tegeleda eraõiguslike suhete korraldamisega. Projekteerimistingimustes sisaldunud kooskõlastamisnõue tähendas seda, et maaomanik tuli ehitusloa menetluses ära kuulata. Maaomanikke oli palju, mistõttu pole mõistlik tõlgendada projekteerimistingimusi nii, et kõik nad pidid trassi asukoha ja tehnilise lahendusega nõustuma. Ehitusloa andmise eelduseks ei olnud kaebaja nõusolek. Kasutusloa andmiseks on kõige olulisem see, et valminud ehitis vastab ehitusloale.
  4. veebruaril 2021 esitas kolmas isik vastustajale taotluse kaebaja kinnistule sundvalduse seadmiseks. Sundvalduse seadmine pole välistatud: elektrienergia tootmine taastuvast allikast on oluline Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, seega on liini vaja avalikes huvides. Avalikes huvides võib olla vajalik ka selline rajatis, mida AÕS § 1581 lg-s 11 nimetatud pole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab kohtute otsused materiaalõiguse normi (EhS § 55) väära kohaldamise tõttu (

§ 230lg 1).

  1. Kolleegium käsitleb esmalt kassaatori väiteid, et halduskohtu kohtunik oleks pidanud end taandama ja et halduskohus rikkus kohtumenetluse norme (I). Seejärel selgitab kolleegium asjakohaseid materiaalõiguse norme ja lahendab kaebuse (II). I
  2. Kolmas isik leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud halduskohtu otsuse tühistama, kuna esimeses kohtuastmes asja lahendanud kohtunik ei olnud erapooletu ja oleks pidanud end taandama (

§ 199lg 1 p 5).

Väite kohtuniku kallutatuse kohta esitas Aidu Tuulepark OÜ apellatsioonkaebuses, selgitades, et see sai talle selgeks alles halduskohtu otsust lugedes koosmõjus talle varem teatavaks saanud asjaoludega. Seega on kolmas isik põhistanud seda, miks ta ei saanud esitada taandamise taotlust esimese astme kohtu menetluses (

§ 13lg 1 ja Ts

MS § 25 lg 2). Kolmas isik ei ole viidanud normile, mille alusel kohtunik end taandama oleks pidanud. Esitatud põhjenduste alusel on selleks normiks TsMS § 23 p

  1. Kolmanda isiku väited ei anna alust järeldada, et kohtunikul on kujunenud tema suhtes välja eelarvamus, mis ei võimalda tal asja erapooletult lahendada. Arvestada tuleb sellega, et kohtunikul ei ole lubatud õigusemõistmisest põhjendamatult ega kergekäeliselt keelduda (TsMS § 27 lg 3). Kolmanda isiku viidatud varasemates tema kahjuks tehtud kohtulahendites on kohtunik asjakohaselt põhjendanud oma arusaama kohaldatavatest normidest. Asjaolu, et kõrgema astme kohtud on pidanud õigeks teistsugust tõlgendust, ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Samamoodi ei anna selliseks järelduseks alust võimalik kohtumenetluse normide rikkumine.
  2. Kolleegium leiab, et halduskohus rikkus kohtumenetluse norme, tuginedes otsust tehes sellistele tõenditele ja asjaoludele, mille kohta menetlusosalistel ei olnud võimalik oma arvamust avaldada (

§ 2lg 6, § 157 lg 2).

Halduskohus uuris esmalt Maa-ameti planeeringute kaardirakendust ja järeldas selle alusel, et Uus-Kiviõli kaevanduse detailplaneeringu ala ei hõlma kaebaja kinnistut (otsuse p 16). Teiseks vaatas halduskohus kinnistusraamatust Jõekalda kinnistu andmeid 7

(10)3-18-2022 (otsuse p 25). Ka selliste avalikult kättesaadavate andmete kasutamise korral tuleb kohtul menetlusosalisi teavitada ning anda neile võimalus oma selgitusi esitada, vajaduse korral menetlust uuendades (kolleegiumi otsus nr 3-12-1512/140, p 13). Praegusel juhul pole siiski tegu menetlusnormide olulise rikkumisega, mis eraldivõetuna tingiks otsuse tühistamise.
  1. Õige on ka kolmanda isiku seisukoht, et halduskohus üllatas menetlusosalisi, leides, et ehitusluba pole antud liinile tervikuna ning hõlmab üksnes Jõekalda kinnistut, mitte aga kaebajale kuuluvat Külmoja kinnistut. Kaebaja sellele põhjendusele ei tuginenud ning vastustaja ega kolmas isik ei saanud selle kohta oma arvamust avaldada. Kuivõrd halduskohus ei rajanud otsust sellele põhjendusele, vaid on seda maininud obiter dictum korras, ei ole samuti tegu olulise rikkumisega. II
  2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et varasemate planeeringutega ei otsustatud õhuliini asukohta, sh seda, et liin kulgeb üle kaebaja kinnistu (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 30–32). Seetõttu oli ehitusprojekti koostamiseks vaja taotleda projekteerimistingimusi (EhS § 83 lg 1 p 2 ja lg 2). Liini asukoht pandi paika ehitusloaga.
  3. Vaidlust pole selle üle, et vastustaja ei kaasanud kaebajat ehitusloa menetlusse, rikkudes sellega EhS § 42 lg-t
  4. Seejuures sisaldasid ka projekteerimistingimused nõuet kooskõlastada õhuliini trassi asukoht ja tehniline lahendus maaomanikega. Kolleegium nõustub siiski kolmanda isiku põhjendustega, mille järgi tuleb projekteerimistingimuste kooskõlastamisnõuet sisustada EhS asjakohastest sätetest lähtuvalt. EhS § 44 p 4 järgi tuleb ehitusloa andmisest keelduda juhul, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega ei pidanud ehitusloa andmiseks olema kaebaja nõusolekut. Küll aga oleks tulnud tema seisukoht ära kuulata ja tema huve kaaluda. Vaidlusalune õhuliin rajati niisiis ehitusloa alusel, mille andmisel rikkus vastustaja kohustust kaasata menetlusse kaebaja. Tegu oli olulise rikkumisega, arvestades asjaolu, et ehitusloaga kavandati õhuliin kulgema üle kaebaja kinnistu. Kaebaja seisukohtade ära kuulamata ja huvide kaalumata jätmise tõttu ei saanud vastustaja olla veendunud ka ehitusloa sisulises õiguspärasuses. Seega tuli vastustajal kaaluda, kas kasutusloa andmisest tuleb keelduda EhS § 55 p 1 alusel, s.o põhjusel, et ehitis ei vasta nõuetele.
  5. Kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 20). Seejuures ei too ehitusloa õigusvastasus vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb EhS § 55 p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet (vt kolleegiumi otsus nr 3-15-873/142, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
  6. Kasutusloa andmist kaaludes tuleb teisalt arvestada ka seda, kas puudutatud isik on kasutanud võimalust väidetavalt tema õigusi rikkunud ehitusluba vaidlustada. Väidetel, mida oleks saanud esitada ehitusluba vaidlustades, on kasutusloa andmise menetluses väiksem kaal, kuna ehitusluba kehtiva haldusaktina loob nendega seotud asjaolude osas õiguskindluse. Praegune asi erineb selle poolest juhtumitest, kus kasutusluba antakse ajal, mil kohtuvaidlus ehitusloa õiguspärasuse üle on pooleli (vt nt kolleegiumi otsus nr 3-15-2232/93). Vaidlustatud kasutusloa andmise ajaks oli jõustunud 8
(10)3-18-2022 kohtulahend, mille järgi kaebaja oli ehitusloa vaidlustamisega hiljaks jäänud (Tartu Halduskohtu
  1. märtsi
  2. a määrus asjas nr 3-18-238). Selle asjaolu on vastustaja ka vaidlustatud korralduses põhjendatult ära märkinud.
  3. Kuna kasutusluba ei asenda kinnisasja omaniku nõusolekut, ei anna ainuüksi maaomaniku nõusoleku puudumine alust keelduda kasutusloa andmisest (kolleegiumi otsus nr 3-15-1590/58, p 11.5). Kasutusloa andmisest tuleb keelduda, kui ehitusluba on antud EhS § 44 p 4 rikkudes ning ehitise kasutamine põhjustab maaomanikule sedavõrd raskeid tagajärgi, et talt ei saa ilmselgelt nõuda ehitise talumist servituudi, sundvalduse või sundvõõrandamise tulemusena.
  4. Kuigi vastustaja ei sedastanud kasutusluba andes ehitusloa õigusvastasust, on vastustaja kaebaja õiguste riive ulatust hinnanud ning kaalunud seda kolmanda isiku huvidega. Vastustaja leidis, et elektriliini rajamine ei too kaasa kaebaja õiguste ülemäärast riivet, kuna liini kaitsevöönd kattub valdavas osas olemasoleva elektriliini kaitsevööndiga. Vastustaja viitas AÕS §-le 158, millest saab järeldada, et vastustaja hinnangul võib kolmandal isikul olla võimalik nõuda selle sätte alusel kaebaja kinnistu koormamist reaalservituudiga põhjusel, et kolmandal isikul ei ole võimalik elektriliini ülemääraste kuludeta mujale ehitada. Vaideotsuses viitas vastustaja ka sellele, et ehitus- ega kasutusluba ei asenda kinnisasja omaniku nõusolekut ehitada tema maale ning kasutusloa andmine ei takista kaebajal oma omandiõiguse maksmapanekut.
  5. Kolleegium leiab, et vastustaja kaalutlused on EhS § 55 p 1 kohaldamisel asjakohased ning vastustaja pole teinud olulist kaalutlusviga (

§ 158lg 3).

Kohtutega saab küll nõustuda selles, et vastustaja eksis, leides, et kaebaja kirjavahetusest kolmanda isikuga nähtub, et ta on nõus liini taluma sobiva tasu eest. Kaebaja oli vastustajale selgelt väljendanud oma vastuseisu liini rajamisele. Vastustaja eksimus ei ole tema asjakohaste kaalutluste kõrval aga olulise tähendusega. Kolleegium rõhutab siinkohal, et ei ehitus- ega kasutusluba anna loaomanikule õigust kasutada võõrast maad.

  1. Kolleegium märgib, et lisaks vastustaja osutatud võimalusele seadustada ehitis eraõigusliku servituudi seadmise abil, pole praegusel juhul välistatud ka kaebaja kinnistule sundvalduse seadmine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 p 2 ja § 39 lg 2 alusel. AÕS § 1581 kehtestab vaid erikorra teatud juhtudel tehnovõrkude ja -rajatiste tarvis sundvalduse seadmiseks, välistamata muude tehnovõrkude ja -rajatiste suhtes üldkorra kohaldamist. Vastasel juhul oleks KAHOS § 4 lg 1 p 2 sisutu. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse kasuks rääkivatele avalikele huvidele. Seega, kui kolmanda isiku elektriõhuliin AÕS §-s 1581 nimetatud tingimustele ei vasta, on vastustajal siiski võimalik kaaluda sundvalduse seadmist KAHOS § 4 lg 1 p 2 ja § 39 lg 2 alusel, hinnates seejuures liini rajamise kasuks rääkivat avalikku huvi selle mõiste tavapärases tähenduses (näiteks huvi taastuvenergia kasutuselevõtu vastu). Kui energia tootmiseks oleks asjakohaseid huve kaaludes põhimõtteliselt võimalik kinnisasi sundvõõrandada (KAHOS § 4 lg 1 p 2), on samade asjaolude korral võimalik ka omaniku õigusi vähem riivava sundvalduse seadmine.
  2. Riigikohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kasutusloa tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata (

§ 230lg 5 p 5).

Kolleegium muudab seetõttu ka menetluskulude jaotust (

§ 109lg 4).

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Kolleegium jätab ka vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kaebajalt oleks praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane (

§ 108lg-d 11 ja 8).

Nii vastustaja kui ka kolmas isik on suhtunud kaebaja omandiõigusesse hoolimatult. Vastustaja jättis kaebaja kaasamata ehitusloa menetlusse, millega kavandati rajatis 9

(10)3-18-2022 kaebaja kinnistule. Kolmas isik asus kaebaja maale ehitama, hankimata selleks enne maakasutusõigust. Seetõttu tuleb vastustajal ja kolmandal isikul kanda ise menetluskulud, mis neil tekkisid põhjusel, et kaebaja otsis praeguse kohtuasja algatamisega võimalust oma rikutud õiguste kaitseks. Kolmanda isiku tasutud kassatsioonikautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.