a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-279 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Kristo Rillole pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust;
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti Kristo Rillole 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti Kristo Rillo kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg, s.o 5 päeva vangistust, karistusaja hulka. Kandmata karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud 25 päeva vangistust.
lg 2 alusel määrati, et kohesele ära kandmisele kuulub 2 kuud vangisust ja ülejäänud karistust, s.o 1 aasta 2 kuud 25 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Kristo Rillo 1 aasta 6 kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 5 alusel kohustati Kristo Rillot käitumiskontrolli ajal pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile.
lg 2 p 8 alusel kohustati Kristo Rillot osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. Kristo Rillo kriminaalhooldus algas 19.02.2020 ja lõppeb 03.08.2021. 25.09.2020 esitas kriminaalhooldusametnik Kristo Rillo kohta erakorralise ettekande, ettepanekuga määrata täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld, sest hooldusalune on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja on ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde alkoholijoobes. Tartu Maakohtu 05.10.2020 kohtumäärusega kohustati Kristo Rillot
09.11.2020 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande Kristo Rillo kohta, ettepanekuga pikendada käitumiskontrolli tähtaega ühe kuu võrra. Tartu Maakohtu 13.11.2020. a kohtumäärusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata. Kohtusse saabus 11.01.2021 kriminaalhooldusametniku uus erakorraline ettekanne Kristo Rillo kohta, sest isik on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 13.12.2020 tuvastas politsei Kristo Rillol alkoholijoobe 1,43 mg/l. Isik viibis alkoholijoobes oma tuttava juures, kus käitus häirivalt ja keeldus lahkumast. Politseil tuli kasutada füüsilist jõudu käeraudade peale panemiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole Kristo Rillo valmis oma hoiakuid muutma ja pidevate rikkumiste tõttu ei täida kriminaalhooldus oma eesmärki. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kristo Rillo tunnistas kohtuistungil, et ta on rikkumisi toime pannud ja saab aru, et ta peaks käituma korralikumalt. Ta selgitas, et soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga ja hoida edaspidi kainet joont. Ühtlasi on ta valmis võtma kohustuse alluda alkoholismi ravile. Kristo Rillo selgitas, et ta on käinud ka psühhiaatri juures ning osaleb „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. 2
MS § 180 lg 3 alusel menetluskulud sõidukulude osas riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kristo Rillo kriminaalhooldus on kestnud vähem kui aasta ning selle aja jooksul on esinenud arvukalt probleeme nii kontrollnõuete kui lisakohustuste täitmisega. Käesolevalt on Kristo Rillo kohta esitatud kohtule juba kolmas erakorraline ettekanne. Nii kriminaalhooldusametniku, Kristo Rillo enda kui tema kaitsja hinnangul on hooldusalusel tõsine probleem alkoholi tarvitamisega. Selle probleemi lahendamisega on kriminaalhoolduse vältel erinevatel viisidel tegeletud. Kristo Rillo suunati programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kus ta osaleb alates 2020. aasta septembrist. Sama aasta oktoobris määras kohus hooldusalusele
Lisaks on kriminaalhooldusametnik viinud isikuga läbi vestlusi seoses alkoholi tarvitamisega. Kõigest eeltoodust olenemata on Kristo Rillo alkoholi tarvitamist jätkanud ning tema käitumine alkoholijoobes on viinud uute õiguserikkumisteni, mis on vajanud ka politsei sekkumist. Kuigi kohtuistungil avaldatu kohaselt plaanib süüdimõistetu edaspidi korralikumalt käituda ning olla kaine, ei ole kohtul tema eelneva käitumise põhjal alust taolisi lubadusi uskuda. Kristo Rillo on olnud väga hästi teadlik, millised on kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused. Hooldusaluse erinevad ja korduvad rikkumised näitavad selgelt, et isik ei hinda talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ning suhtub kriminaalhooldusesse hoolimatult ja kohusetundetult. Taolise käitumise ja suhtumisega isiku puhul ei ole kriminaalhoolduse jätkamisega ilmselt võimalik saavutada karistuse eesmärke.
lg 4 annab kohtule otsustusruumi valida kõige sobivam õiguslik tagajärg: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Saabuv tagajärg peab olema proportsionaalne hooldusaluse rikkumiste raskusega. Varasemalt on kohus rakendanud leebemat meedet kui karistuse täitmisele pööramine ning määras Kristo Rillole lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi, mida hooldusalune rikkus. Kohus ei pea praegu enam võimalikuks kriminaalhooldust jätkata ja määrata isikule taas uusi lisakohustusi, nagu taotles kaitsja. Kristo Rillo valmidus alluda alkoholiravile on kiiduväärt, kuid tuleb silmas pidada, et talle on juba antud mitmeid võimalusi ja piisavalt aega oma alkoholiprobleemile lahendus leida. Hooldusalune ei ole seda siiani teinud. Isikule ei ole võimalik anda oma käitumise parandamiseks lõputult uusi võimalusi. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.