KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-100068 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo JunolAen Kohtuasi A A O hagi A

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD

1. A A O esitas esindaja kaudu 05.01.
2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A O vastu elatise 292 euro elatise saamiseks. 06.01.
3. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 29.01.
4. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule.
5. Esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja A A O kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud määras alates hagiavalduse esitamisest.
6. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 19.02.
7. a, mida kostja kinnitab allkirjaga väljastusteatel. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus rahuldab hagi kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 tagaseljaotsusega. 5. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

§ 407lg 2).

6.

§ 444lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100, § 101 lg

2. Tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja vanem (sh kostja) PKS § 96 järgi kohustatud ülalpidamist andma. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär alates
3. aastast on 584 eurot ning elatise miinimummäär on 292 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A A O hagi A O vastu tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt välja elatise kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
5. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 10. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu menetluskulud kannab kostja. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 3