← Eesti

1-19-7747/18

Obsah (4)§ 76§ 424§ 1§ 75

Kriminaalasi nr 1-19-7747 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2021, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 18.02.2021) Kriminaalasja number 1-19-7747 Kohtunik Liiv

§ 76

lg 7 alusel pöörata täitmisele Ülar Vainole Tartu Maakohtu 30.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7747 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Ülar Vainole pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Ülar Vaino on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7747

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 1

(3)68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg tema karistusaja hulka ja Ülar Vainole mõistetud vangistuse algust arvestati alates 29.09.2019.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Tartu Maakohtu 24.08.2020.a määrusega kriminaalasjas nr 1-19-7747 vabastati Ülar Vaino Tartu Maakohtu 30.09.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7747 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 5 alusel määrati Ülar Vainole katseaeg tähtajaga kuni 29.03.2021.

Ülar Vainot kohustati täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrati Ülar Vainole katseajaks järgmised kohustused mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist, osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“.

§ 75

lg 4 aluselt kohustati Ülar Vainot registreerima ennast 1 kuu jooksul pärast vabanemist riiklikku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“, et hinnata vajadust läbida alkoholismivastane sõltuvusravi ja vajadusel läbima ravi. Kriminaalhooldusametnik esitas 08.02.2021 kohtule erakorralise ettekande Ülar Vaino kohta, sest süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi (17.09.2020, 20.09.2020 ja 12.01.2021) ning korra ka registreerimiskohustust. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriaosakonda pöördus süüdimõistetu 02.10.

  1. Vaimse tervise õde teostas esmahindamise ning kahtlustas Ülar Vainol alkoholisõltuvust. Süüdimõistetu tunnistas probleemi, kuid motivatsiooni ravi saada ei olnud. Uuesti pöördus Ülar Vaino ravile 22.01.2021 ametniku suunamisel. Sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“ läbis kriminaalhooldusalune perioodil 01.12.2020-29.01.
  2. Käitumiskontroll perioodil on tegeletud Ülar Vaino alkoholi tarvitamise probleemiga ja selle mõju analüüsimisega nii temale kui teistele inimestele. Ta näeb probleemi, kuid motivatsioon sellega tegeleda on madal. Sellest tulenevalt tegi ametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 18.02.
  3. Ülar Vaino selgitas, et ta arvas, et tuleb ise alkoholiprobleemiga toime. Praegu saab ta aru, et tegemist on raske haigusega ja ta vajab abi. Ta tunnistas, et on kolm korda alkoholi tarvitanud ja kõigil kordadel ka vahele jäänud. Kriminaalhooldaja suunamisel pöördus uuest 22.01.2021 ravile. Väidetavalt soovib ta nüüd alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Ta ei soovi vanglasse minna, sest soovib ravi jätkata. Kaine eluviisiga kaovad küll mõned sõbrad, kuid tal on ka selliseid sõpru, kes alkoholi ei tarvita. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Mariina Boiko, kes jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Ametnikul ei ole põhjust arvata, et Ülar Vaino soov alkoholist loobuda on siiras. Alles pärast kolmandat alkoholi tarvitamise keelu rikkumist läks ta ravile. Peagi saab hooldusalune analüüside vastused ja seejärel otsustatakse, millist ravi on vaja. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 2

(3)Ülar Vaino kriminaalhooldus algas registreerimiskohustuse ning alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Süüdimõistetu vabanes vanglast 09.09.2020 ja oli kriminaalhooldaja juurde oodatud 17.09.2020, kuhu ta ei ilmunud. Enda sõnul oli ta haigestunud, kuid kodukülastusel selgus tegelik põhjus, milleks oli alkoholi tarvitamine. Järgmine rikkumine fikseeriti juba 20.09.2020. Mõlemale reageeris kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatusega. Pärast seda pöördus Ülar Vaino alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Süüdimõistetu tunnistas alkoholiprobleemi, kuid ravi alustamiseks motivatsioon puudus. Kolmanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumise pani kriminaalhooldusalune toime 11.01.2021, ajal mil ta oli alustanud juba ka sotsiaalprogrammi läbimist. Alles pärast kolmandat rikkumist pöördus süüdimõistetu kriminaalhooldaja suunamisel tagasi alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Ülar Vaino peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks on alkoholi liigtarvitamine. Kui kohus 12.08.2020 süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamist arutas, lubas Ülar Vaino alkoholiprobleemiga tegeleda. Väidetavalt mõistis ta, et peab alkoholi tarvitamise lõpetama. Lisaks märkis Ülar Vaino, et mitu tema tuttavat on alkoholismi tagajärjel surnud, mis on ka tema suhtumist muutnud. Tagantjärgi on selge, et süüdimõistetu soovis vaid tagada vabadusse pääsemise ning tema lubadused oli paljasõnalised. Kohus on veendunud, et süüdimõistetu ei saa siiani aru temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest. Kuigi ta on taas ravile pöördunud, on see ilmselt tingitud soovist vältida taas vanglasse sattumist. Varem ei ole süüdimõistetu näinud vajadust muutuseid ette võtta. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole Ülar Vaino soov alkoholi tarvitamisest loobuda samuti siiras. Kuigi

§ 76

lg 7 annab võimaluse valida mitme õigusliku tagajärje vahel, nõustub kohus kriminaalhooldusametnikuga, et põhjendatud ei ole ükski peale karistuse täitmisele pööramise. Ülar Vainole oli teada, et karistuse kandmiseks vabaduses tuleb tal täpselt täita kõiki kohtu määratud nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusalune ei ole suutnud või soovinud seda teha. Uute lisakohustuste määramine ei oleks sellisel juhul otstarbekas ja poleks ka võimalik, kuna ka tema katseaeg lõppeb juba 29.03.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke on Ülar Vaino puhul võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Seega on kriminaalhooldaja taotlus ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1,
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.