) § 48 lg 1 järgi käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Järelpärimise tingimuse saabumisel tehingu heaks kiitmine või mitte heaks kiitmine on järelpärija seadusest tulenev õigus. Hagi esitamisega soovitakse etteulatuvalt välistada G.G.l oma seadusest tuleneva õiguse kasutamine. Sellisel eesmärgil ei peaks riik andma õiguskaitset ning kohus keeldub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avaldust menetlusse võtmast. Kui 19.05.2020 leping ei jõustu, kuna lepingus märgitud edasilükkav tingimus jääb saabumata, on kinnistu kaasomanikel võimalik sõlmida uus leping ilma sellise tingimuseta. Eelpärija on 2 praegu õigustatud käsutustehingu tegemiseks, sh ka kinnistu kasutuskorra kokkuleppimiseks ja korteriomandite seadmiseks. Küll aga peavad tehingu pooled arvestama võimalusega, et järelpärimise tingimuse saabumisel võib tehing osutuda tühiseks, kui järelpärija tehingut heaks ei kiida ja tehing järelpärija õigusi piirab. Tehing on tegemise ajal kehtiv ning tehingu tühisusele saab järelpärija tugineda alles pärimiseks vajaliku tingimuse saabumisel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. A.A. ja B.B. esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 22. septembri 2020 määruse tühistamist ning Tartu Maakohtu kohustamist võtma A.A. ja B.B. hagi menetlusse teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole G.G.l järelpärimise tingimuse saabumisel õigust tehingut heaks kiita või sellest keelduda.
lg-st 2 tuleneb, et eelpärija tehtud kinnisasja käsutustehing on tühine üksnes siis, kui tehing piirab või välistab järelpärija õigusi. Olukorras, kus tehinguga ei ole järelpärija õigusi piiratud või välistatud, on tehing kehtiv ka ilma järelpärija heakskiiduta. Kohus ei ole selgitanud, millest tuleneb järelpärija õigus käsutustehing pärast järelpärimise tingimuse saabumist heaks kiita. Tegemist ei saa olla tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 114 lg-st 2 tuleneva õigusega, kuna eelpärjal on
lg 1 kohaselt õigus käsutada pärandvara hulka kuulvaid esemeid ning valitseda pärandvara
lg 1 järgi heaperemehelikult.
lg 1 kohaselt ei vastuta eelpärija pärandvara väärtuse vähenemise eest, kui ta on vara heaperemehelikult valitsenud. Tegemist ei ole ka TsÜS § 11 lg-s 1 või § 129 lg-s 1 sätestatud olukordadega.
lg-st 2 tuleneb, et eelpärija tehtud käsutustehingu kehtivuse hindamisel peab kontrollima üksnes seda, kas tehinguga on piiratud või välistatud järelpärija õigusi. Sellest tulenevalt ei ole hagiavaldusega võimalik välistada järelpärija seadusest tulenevat õigust 19.05.2020 lepingut heaks kiita, kuna selline õigus järelpärijal puudub. Hagejate eesmärgiks on tuvastada, kas kaasomanike sõlmitud leping on kehtiv ka järelpärimise tingimuse saabumisel, st G.G. täisealiseks saamisel. See on oluline selleks, et vältida pärast järelpärimise tingimuse saabumist olukorda, kus hagejad on teinud enda kaasomandiosa eraldamiseks kulutusi, kuid kaasomanike vaheline leping on
Tegemist on legitiimse tuvastushuviga, mistõttu maakohtul puudus õiguslik alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 2 pärandvara hulka kuuluva eseme tasuta käsutustehing või pärandvara hulka kuuluva kinnisasja või kinnisasjaõiguse käsutustehing, mille on teinud eelpärija, on järelpärimise tingimuse või tähtpäeva saabumisel tühine, kui tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. 3 19.05.2020 lepingu p-dest 2.14.1, 2.14.2 ja 2.15.1 nähtub muu hulgas kaasomandi jagamine ja selle tulemusel 540 m2 suurusega iseseisva kinnistu moodustamine. C.C., D.D., E.E. ja F.F. andsid nimetatud toimingute ja tööde tegemiseks A.A.le ja B.B.le oma nõusolekud ja volitused. 19.05.2020 lepingu p 2.16 kohaselt kinnistu jagamisel ning kaasomandi osalisel lõpetamisel kaasomanikud üksteisele mingeid hüvitisi või kompensatsioone seoses kaasomandi lõpetamisega ei maksa. Nimetatud lepingu punktidest nähtub, et tegemist on kinnisasja käsutamisega ning kuna üks lepinguosaline on eelpärija, on notar õigesti leidnud, et F.F.il tuleb pöörduda kohtusse järelpärija nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks. Õiguskindluse tagamiseks on kohtu eelnev nõusolek tehingu tegemiseks vajalik ning kohus saab eelpärija avalduse läbivaatamisel kontrollida, kas 19.05.2020 tehing välistab või piirab järelpärija õigusi. Järelpärija G.G. on sündinud 2007. aastal.
lg-s 2 sätestatu ja õiguskindluse põhimõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus veel ca viis aastat valitseks selgusetus seoses X kinnistu kasutamisega. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohus on põhjendamatult keeldunud 17.06.2020 määrusega TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmast F.F. avaldust alaealise nimel tehingu tegemiseks (tsiviilasi nr 2-20-7290). Ringkonnakohus selgitab, et F.F.il on vaatamata Tartu Maakohtu 17.06.2020 määrusele õigus esitada maakohtule avaldus nõusoleku saamiseks alaealise nimel tehingu tegemiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.