lg 2 p 8,9 järgi ning karistati vangistusega 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud alates 12.09.
lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
lg 2 p 7 - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata;
lg 2 p 8 osalema sotsiaalprogrammis, mis maandab isiku riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas;
lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 3 kuuks alates seadmete paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Andritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Andrei Andritsa ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 15.02.2021 kohtuistungil palub Andrei Andritsa vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta hakkab elama koos emaga, temale on tagatud ametlik töökoht. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 25.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-8377 tunnistati Andrei Andritsa süüdi
lg 2 p 8,9 järgi ning karistati vangistusega 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud alates 12.09.2019. Kohtuotsus jõustus 06.02.2020.
lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Andrei Andritsa pani teise raskusastme kuriteo toime. 15.02.2021 seisuga on Andrei Andritsa temale mõistetud karistusajast, 2 aastat 3 kuud vangistust, ära kandnud 1 aasta 5 kuud ja 3 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 2 Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Andrei Andritsal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile x. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub A. A x. Korteris elab kinnipeetava ema A A . Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on kõik eluks vajalik. Kinnipeetava ema ja õde andsid kirjaliku nõusoleku A. A elektroonilise valve kohaldamiseks eeltoodud aadressile. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Andrei Andritsa käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Positiivseks loeb kohus seda, et A. Andritsa osaleb oma täitmiskava täitmisel. Ta on motiveeritud õppima. x omandas ta elektriku ametikutse, x Vanglas omandas gaasi-elektrikeevitaja ametikutse. Osaleb riigikeele B1 tasemeõppes. A. Andritsal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde, kellega on head suhted. Ema on valmis A. Andritsat toetama ennetähtaegsel vabanemisel nii materiaalselt ja ka moraalselt. Ennetähtaegse vabanemise korral on A. Andritsale garanteeritud töökoht ettevõttes x. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Andrei Andritsa on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning garanteeritud töökoht, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. A. Andritsa puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Andrei Andritsa näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab A. Andritsa kahte kehtivat kriminaalkaristust. Kannab karistust varguste toimepanemise eest. Soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, narkootikumide tarvitamine ning probleemide lahendamise oskuse puudumine. 3 Käesoleval ajal kannab Andrei Andritsa karistust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest sissetungimisega. Viru Maakohtu 25.11.2019 otsusest on A. Andritsa tunnistatud süüdi
Otsuse kohaselt ajavahemikul alates 02.06.2019 kuni 12.09.2019 pani ta toime viis kuriteoepisoodi, nendest kolm episoodi tanklatest kütuse vargusega, ühe episoodi kauplusest vargusega ning ühe episoodi korterist vargusega. Seega võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud, eriti narkootikumide tarvitamisega probleemide olemasolul. A. Andritsa käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust üheteistkümnendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Andrei Andritsal on elektriku ja gaasi-elektrikeevitaja erialad, vaid erialast tööd teinud ei ole. Tal puudub majandusliku toimetuleku oskus. Töökogemus on minimaalne. Arvestades seda, et isik pani varguse toime rahalise kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik varavastaste kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada narkootikumide ja alkoholi tarvitamine ning ka tasumata rahalised nõuded summas 11370 eurot. Uute kuritegude toimepanemist võib Andrei Andritsa puhul soodustada ka narkootikumide tarvitamine. Hakkas narkootikume tarvitama 20-aastaselt, tarvitas igapäevaselt. Varasemalt on tarvitanud erinevaid narkootikume nagu amfetamiini, ecstasyt, kanepit, heroiini. Ta on korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 15-1 lg 1 alusel. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on A. Andritsal diagnoositud narkosõltuvus, akuutses faasis (tarvitab igapäevaselt metadooni). Alates 2016.a saab isik metadooniasendusravi. A. Andritsa oma sõltuvust ei tunnista. Tal puudub motivatsioon narkosõltuvusest vabaneda, kuna ta ei olnud nõus vähendama metadooni kogust ja lõpetama metadoonravi. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega ja motivatsiooni puudumist narkosõltuvusest vabanemiseks, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult narkootikumide tarvitamisest loobuda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et A. Andritsa oma sõltuvust ei tunnista. Kohus on seisukohal, et olukorras, kui probleem on olemas, isik aga eitab probleemide olemasolu, uute kuritegude toimepanemise oht sõltuvusainete mõju all suureneb. Kinnipeetava Andrei Andritsa iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid, ei arvestada teiste inimestega. Tal puudub probleemide lahendamise oskus. Kindlad eesmärgid puuduvad. Isiku iseloomustatava andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et suudab A. Andritsa vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Andrei Andritsa tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos A. Andritsa puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu A. Andritsa tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. 4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Andritsa tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.