) § 95 lg 4 p 9 alusel kaebaja hankemenetlusest hanke VII osas. Hankija on kehtestanud
lg-s 4 toodud asjaolude puudumise kinnitamiseks vormi (lisa 1), mille taotleja pidi allkirjastama ja esitama koos taotlusega. Kaebaja on esitanud kinnituse, kuid tegemist on
lg-s 1 toodud asjaolude puudumise kinnitustega ja tegemist ei ole hankija kehtestatud vormiga. Kuna esitatud kinnitused erinevad hankija kehtestatud vormis olevatest kinnitustest sisuliselt, ei saa esitatud dokumenti nõude täitmiseks arvesse võtta. 3. ZVS holding, a.s. esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 23.11.2020 käskkirja p 1.5 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja jättis inimliku eksimuse tõttu RHAD lisa 1 esitamata. Kaebaja kõrvaldamine formaalse puuduse tõttu ei ole proportsionaalne. Kaalutlusõiguse teostamine eeldab selgituse küsimist ja hankija oli kohustatud küsima kaebajalt selgitusi. Selgitada saab nii kohustusliku kui ka valikulise kõrvaldamise aluse kohta käivaid sätteid. Võimaluse andmine ebatäpsuse parandamiseks isikule, kelle suhtes tegelikkuses ei esine kõrvaldamise aluseid, ei takista ausat konkurentsi. Kui isik on esitanud pakkumuse, siis peab hankijale olema selge, et isik soovib ühtlasi kinnitada, et tema suhtes puuduvad kõrvaldamise alused. Kaebaja kinnituse ebaselgus seisneb asjaolus, et ta kinnitas vormil
Kõrvaldamine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui andmete esitamata jätmise eesmärgiks oli hankijat eksitada. Hankija ei ole kaalutlusõigust teostanud. Analoogses vaidluses on Riigikohus möönnud hankijal selgituse küsimise kohustust.
lg 4 p 9 ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes kohustuslik kõrvaldamise alus, mis nähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 direktiivi 2009/81/EÜ, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, art 39 lg 2 p-st h. Ka
lg 2 p 2 viitab otseselt, et
Sõltumata eelnevast tuleneb kaalutlusõigus selgituste küsimiseks igal juhul
§-st
lg 4 p 9 on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes sätestatud kohustusliku kõrvaldamise alusena (
Direktiivi 2009/81/EÜ ei ole valesti üle võetud, sest selle art 39 lg 2 kohaselt on liikmesriikidele antud õigus määratleda art 39 lg 2 rakenduskord riigisisese õiguse alusel, mis võimaldab mh kehtestada direktiivist rangema regulatsiooni. Seda ongi seadusandja teinud. Kuna kaebaja jättis taotluses lisa 1 esitamata, esines tema suhtes
Hankija ei ole kaalutlusõiguse reegleid rikkunud, sest ei pidanud kaalutlust teostama ega selgitusi küsima. Lisaks on hankija RHAD p-s 1.4 sätestanud, et kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb ükskõik milline
Kuna kõrvaldamise alus tuli sõnaselgelt RHAD-st, siis on kaebaja kõrvaldamine kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. 2
-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse lisast nähtuvalt esineb võimalik vastuolu
Direktiiv 2009/81/EÜ art 39 lg 2 ei anna liikmesriikidele õigust sätestada riigisiseses õiguses direktiivist rangemaid reegleid. Lisa 1 on ebaoluline dokument, mille esitamise kohustust ei näe
ette. Vastustaja oleks võinud võimaldada registris lihtsalt kinnitada diskretsiooniliste kõrvaldamise aluste puudumist. Igasuguste dubleerivate vormide küsimine on ebavajalik halduskoormus. 6. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata. Alus kaebaja kõrvaldamiseks tuli
Liikmesriik võib kehtestada direktiivis toodud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kohustuslikena. Sama on välja toodud ka
eelnõu seletuskirjas (lk 125). Seda võimalust on seadusandja kasutanud. Vastustaja on pöördunud
lg-te 1 ja 2 vastuolu küsimuses Rahandusministeeriumi poole, kes on tunnistanud vastuolu esinemist ja leidnud, et vastustajal tuleb lähtuda rangemast regulatsioonist. Sama on leitud
kommenteeritud väljaandes.
lg 3 järgi ei kohaldu kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses
Puudub vaidlus, et kaebaja jättis kohustusliku dokumendi esitamata. Vastustajal ei ole võimalik selgitusi küsida millegi kohta, mida pole esitatud, samuti ei saanud võimaldada kaebajal esitada dokumenti tagantjärgi, sest sellisel juhul koheldaks kaebajat ebavõrdselt. Ilmseid ebatäpsusi oleks olnud võimalik kõrvaldada juba esitatud dokumentides. Dokumendi tagantjärele esitamine ei ole samaväärne esitatud dokumendis sisalduvate andmete täpsustamise või parandamisega. Tegemist oli olulise dokumendiga, mida nõuti nii hanketeates kui ka RHAD p-s 1.
Olenemata sellest, kas viidatud sätete järgi oli vastustajal õigus või kohustus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada, tuli kaebaja kõrvaldamise kohustus RHAD-st, milles on sätestatud
lg-s 4 toodud kõrvaldamise alused kohustuslikuna.
lg 4 p 9 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on esitanud valeandmeid samas paragrahvis sätestatud või
§-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või
RHAD ei näe ette, et tegemist oleks valikulise kõrvaldamise alusega, kuigi
lg 4 näeb kõrvaldamise alused ette valikulistena ja ka
Samuti ei näe RHAD selles osas ette selgituste küsimise ja esitamise võimalust. Kaebaja ei ole RHADd vaidlustanud ja see haldusakt kehtib sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest. RHAD vaidlustamise tähtaeg on möödas, sest
lg 2 p 2 järgi tulnuks vaidlustus esitada hiljemalt 5 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Ka kohus ei saa praeguses asjas enam RHAD õiguspärasust kontrollida (HKMS § 268 lg 4). Järelikult on RHAD-s toodud tingimused järgimiseks kohustuslikud ka vastustajale endale, olenemata sellest, et see sätestas kõrvaldamise alused
-s sätestatust erinevalt. Kaebaja jättis lisa 1 oma taotlusele lisamata, mitte lihtsalt allkirjastamata. Lisa 1 esitamine oli RHAD p 1.4 järgi kohustuslik. Vaidlus selle üle, kas nimetatud dokumendi nõudmine oli põhjendatud või piisanuks registrisse kinnituse lisamisest, ei ole enam asjakohane, sest kaebaja ei ole RHAD-d vaidlustanud. Lisaga 1 „Annex 1 – Confirmation“ nõuti pakkujatelt kinnitust
95 lg 4 osas viidanud oma lisale „4_1_Confirmation about the absence of any elimination Circumstances_Annex 4_RF225047_36305600“. Viidatud dokumendis kinnitab kaebaja aga
lg-s 1, mitte
Kaebaja ei ole ka muudes taotlusele lisatud dokumentides kinnitanud
Seega jättis kaebaja nõutava kinnituse tähtaegselt esitamata ja see tõi põhjendatult kaasa tema kõrvaldamise hankemenetlusest. Vastustajal puudus RHAD järgi võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Väiteid sellise kõrvaldamise aluse ebaproportsionaalsuse kohta oleks saanud hinnata RHAD peale esitatud kaebust lahendades. Kaebaja viide Riigikohtu 20.12.2019 otsusele nr 3-19-1501 ei ole asjakohane, sest selles nägi RHAD hankijale ette võimaluse selgitusi küsida. Praegusel juhul ei olnud see nii. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. ZVS holding, a.s. esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsus ja rahuldada kaebus ning jätta vaidlustus- ja kohtumenetluse menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus tuvastas vääralt, et kaebaja suhtes esines
Kaebaja ei ole jätnud nõutud teavet (lisa 1) koos taotlusega esitamata, vaid esitas puudustega dokumendi. Kaebaja kinnitas ekslikult
Tegemist on ebaolulise puudusega, mille vastustaja oleks saanud ja pidanud lahendama selgituste küsimisega. Riigikohtu otsuse nr 3-19-1501 (p 17) järeldused on kohaldatavad ka praeguses asjas. Selgituse küsimise õigus tulenes
Kaebaja kõrvaldamine oli ebaproportsionaalne. Halduskohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, kui leidis, et Euroopa Liidu õiguse ja
-ga vastuolus olev RHAD säte annab vastustajale õiguse apellant hankemenetlusest kaalutlusõigust teostamata kõrvaldada.
ei anna hankijale õigust kohaldada õigusvastast 4
Tegemist on kaalutlusveaga, sest vastustaja oli ekslikult arvamusel, et seadus ei ole talle kaalutlusõigust andnud. Euroopa Liidu õigus ei luba hankijalt kaalutlusõigust ära võtta (vt direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2). Halduskohtu otsus on erakordselt ebaõiglane, sest kaebaja konkurent jätkab pärast VAKO otsust riigihankes osalemist, ehkki on teinud täpselt samasuguse eksimuse. 9. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus tuvastas õigesti, et esineb kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise alus. RHAD faili „RKIK_Riigihanke alusdokument EST_suur kaliiber_31082020.rtf“ hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid puudutava osa p 1 kohaselt kõrvaldab hankija hankemenetlusest taotleja, kellel p 1.4 kohaselt esineb ükskõik milline
Viidatud punktide kohaselt tuli taotlejatel nende kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks täita ja esitada koos taotlusega RHAD lisa
-s sätestatuga kooskõlas. Järelikult on jõustunud ka RHAD tingimus, mille kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest taotleja, kelle suhtes esineb mõni vabatahtlik hankemenetlusest kõrvaldamine alus
lg 4 mõistes.
lg 4 p 9 kohaselt kõrvaldab vastustaja hankemenetlusest taotleja, kes on jätnud esitamata dokumendid või andmed kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kuna kaebaja ei ole taotluse koosseisus esitanud RHAD kohaselt kohustuslikku dokumenti kõrvaldamise aluste puudumise kohta ja vastustaja on RHAD-s reguleerinud õigusliku tagajärje sellise dokumendi esitamata jätmise korral, puudub vastustajal õigus kaalutlusõiguse rakendamiseks. Isegi kui vastustajal oleks õigus rakendada kaalutlusõigust, ei oleks selle teostamata jätmine nii suur eksimus, et vaidlustatud haldusakt tuleks tühistada. Säärane kaalutlus saaks seisneda üksnes selles, kas lubada apellandil esitada hankemenetluses kohustuslikke dokumente pärast taotluste esitamise tähtaega. See rikuks aga taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
lg-te 1 ja 2 kohta tuleneb
eelnõu seletuskirjast, et seadusandja on teadlikult muutnud kaitse- ja julgeoleku valdkonnas
Praeguse vaidluse lahendamisel on oluline, millises sõnastuses kehtisid hankemenetluses otsuste vastuvõtmise ajal
ja RHAD. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Vastustaja kõrvaldas kaebaja
lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest põhjusel, et kaebaja ei esitanud koos taotlusega RHAD-s ettenähtud vormi kohast kinnitust
Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on rikkunud kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel kaalutlusreegleid. Pooltel on erinev arusaam sellest, kas kaebaja jättis RHAD-s nõutud dokumendi sootuks esitamata või esitas puudustega dokumendi; kas vastustaja oleks pidanud kaaluma kaebajalt täiendavate selgituste ja 5
lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused on praeguses riigihankes kohustuslikud või valikulised. 11. Halduskohus leidis õigesti, et RHAD-s olid
lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused sätestatud kohustuslikuna ja vastustaja pidi 23.11.2020 käskkirja andmisel lähtuma RHAD-st. Ringkonnakohus ei pea selles osas halduskohtu otsuse kõigi põhjenduste kordamist vajalikuks (HKMS § 201 lg 4). RHAD p 1.4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb ükskõik milline
RHAD sõnastus on selles osas selge ja vastab ka vastustaja tahtele. RHAD on vastustaja 23.11.2020 käskkirja eelhaldusakt, mis on kehtiv, ja RHAD-s sätestatud tingimused olid seega vastustajale vaidlusaluse käskkirja andmisel siduvad. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks kohustuslik ka juhul, kui see oleks õigusvastane. Seejuures ei ole tähtsust, kas haldusakti väidetav õigusvastasus seisneks vastuolus riigisisese või Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust, kas
lg-d 1 ja 2 näevad kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses
lg 4 aluste esinemise korral hankemenetlusest kõrvaldamise ette kohustuslikuna või kaalutlusõigust andvana ning kas need
normid on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 12. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et eeltoodu välistas vastustaja õiguse küsida kaebajalt
Selgituste küsimine või küsimata jätmine ei ole igas olukorras vahetus seoses sellega, kas hankija on õigustatud või kohustatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama. 13.
järgi peab hankija kontrollima nii
§-s 95 sätestatud kohustuslike kui ka mittekohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. Järelikult on hankijal
kohaselt põhimõtteliselt õigus nõuda pakkujalt selliste tõendite või selgituste esitamist, mille alusel hankija saab veenduda mistahes kõrvaldamise aluse olemasolus või puudumises, arvestades siiski seaduses sätestatud piiranguid (vt
Hankija kaalutlusõiguse puudumine
kontekstis tähendab seda, hankijal on keelatud sõlmida hankelepingut isikuga, kelle puhul esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus. Mõne mittekohustusliku kõrvaldamise aluse esinemise korral tuleb aga hankijal kaaluda, kas pakkuja kõrvaldamine oleks kõiki asjaolusid arvestades siiski proportsionaalne ja ka muude riigihanke korraldamise põhimõtetega kooskõlas (
). Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluse korraldamisel tuleb arvestada ka
6. ptk-s sätestatud erisusi (
). 14.
lg 4 p 9 järgi võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada muu hulgas taotleja või pakkuja, kes on jätnud esitamata andmed, mis puudutavad tema suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemist. Kõnealuses riigihankes on RHAD-s see kõrvaldamise alus sätestatud kohustuslikuna (vt eespool otsuse p 11). Teisalt näeb RHAD alapeatüki „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ p 6.3 ette, et hankijal on õigus nõuda taotlejalt või pakkujalt taotluses või pakkumuses esitatud andmete selgitamist või selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist. Vastustaja kinnitas ringkonnakohtu istungil (kell 10:32:38), et p 6.3 on kohaldatav ka RHAD lisa 1 puhul. Seega tuleneb ka RHAD-st ja vastustaja selgitustest, et täiendava teabe ja dokumentide küsimine on vaidlusaluses riigihankes põhimõtteliselt võimalik muu hulgas
15. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja jättis RHAD lisas 1 nõutud kinnituse (Confirmation about the absence of any elimination circumstances, dtl 84) sootuks esitamata. RHAD lisas 1, mille allkirjastamist kaebajalt nõuti, on ükshaaval üles loetud
Taotlejalt või pakkujalt sooviti sellega kinnitust, et ta on loetletud kõrvaldamise alustest teadlik ning tema suhtes ei kohaldu ükski neist. Vastustaja ei 6
lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta (vt taotlus dtl 87–88 ja vaidlusalune lisa dtl 134). Kaebaja taotlusest (lk 2) on siiski selgelt näha, et kaebaja tahe oli kinnitada kõnealuse dokumendiga
Dokumendi pealkiri oli sama, mis vastustaja nõutud lisal 1 ja selles oli viidatud ka õigele riigihanke numbrile.
lg-s 1 toodud aluste kohta esitas kaebaja vastustajale eraldi tõendid või kinnitused (vt taotluse lk-d 1–2 ja taotluse lisad). Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kaebaja ei jätnud lisa 1 üldse esitamata, nagu leidis vastustaja, vaid esitas
16. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei leia konkreetset vastust küsimusele, millised selgitused ja muudatused on pärast taotluse või pakkumuse esitamise tähtaega lubatud. Põhimõtted, mille raames konkreetse juhtumi asjaolusid hinnata, on senise kohtupraktika kohaselt järgmised. Hankijal on kohustus kohelda pakkujaid võrdselt ja tegutseda läbipaistvalt (
Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kõigil pakkujatel on pakkumuse koostamiseks võrdsed võimalused, ja eeldab, et kõik pakkumused esitatakse samadel tingimustel. Hankija tegevuse läbipaistvuse kaudu välistatakse hankijapoolse soosimise ja meelevaldsuse oht. Teisalt on ka riigihankes vajalik teatav paindlikkus, kuna inimlikke eksimusi ei saa täielikult välistada ning iga puudus dokumentides ei tähenda tingimata, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 17). Põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei pakkuja ega ka hankija algatusel. Lubatud on parandada või täiendada pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankija võib nõuda ka selliste andmete täpsustamist või parandamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg. Hankija peab seejuures rangelt kinni pidama enda poolt RHAD-s kindlaks määratud tingimustest (vt
lg 3 ja § 114 lg 2; Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17; vt ka nt Euroopa Kohtu otsus C-599/10, p 40; otsus C336/12 p-d 36–40; otsus liidetud asjades C-523/16 ja C-636/16, p 52).
Ka Euroopa Liidu õiguse järgi on selle valdkonna riigihangetes hankijal põhimõtteliselt õigus küsida taotlejalt või pakkujalt nende kvalitatiivse valiku kontekstis täiendavaid selgitusi või dokumente. Kõrgendatud usaldusväärsuse nõue seondub 7
Vastustaja ei väida ja ka toimikust ei nähtu vastupidist. Otsuse p-s 15 kirjeldatud asjaoludel pidi vastustaja aru saama, et kaebaja soovis oma taotluses kinnitada, et tema suhtes ei kohaldu
lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise alused, kuid ta ei olnud seda tahet väljendanud nõutud vormil. Seega on usutav, et RHAD lisa 1 kohane kinnitus ei jäänud esitamata tahtlikult (nt aja võitmiseks), eriti kuna riigihange oli jaotatud osadeks ja pakkumusi ei ole veel esitatudki. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks saanud RHAD lisas 1 nõutud vormi esitamata jätmisega eelise teiste taotlejate ees. Seda eeskätt asjaolu tõttu, et vastustaja nõudis
Vastustaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et vaidlusaluses hankes ei küsinud hankija teistelt taotlejatelt sellises olukorras selgitusi, kuid märkis, et ükski teine taotleja ei olnud ka kaebajaga sarnases olukorras.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.