1-20-3754/3

(20231600965)Kriminaalasja number Kohtunik Kriminaalasi Õigusabi taotleja Urmas Reinola XX taotlus riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri 25.05.

1. a määrust, millega jäeti tema kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamises rahuldamata XX (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta XX taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus riigi õigusabi saamiseks
2. Tallinna Ringkonnakohus registreeris 02.06.
3. a XX taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 25.05.
4. a määruse vaidlustamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud riigi õigusabi taotluse ning Riigiprokuratuurilt väljanõutud materjalidega, leiab, et seaduslikud alused riigi õigusabi määramiseks puuduvad, mistõttu tuleb taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused sellesisulisele seisukohale asumisel on järgmised.
6. KrMS § 41 lg 3 kohaselt peab menetleja määrama kannatanule kas tema taotlusel või omal initsiatiivil esindaja riigi kulul, kui ta leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. Tulenevalt KrMS § 41 lg-st 3 antakse kriminaalmenetluses kannatanule õigusabi riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures RÕS §-dest 12-14 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus 1

(2)isikul enesel. Õigusabi taotleja XX ei ole käesoleval juhul esitanud ringkonnakohtule majandusliku seisundi teatist, mistõttu puuduvad andmed tema majandusliku olukorra kohta tervikuna, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi isik ei ole esitanud enda maksejõuetuse tõendamiseks andmeid ja seega ei saa asuda üldse seisukohale, et XX näol on tegemist maksejõuetu isikuga RÕS § 6 lg 1 tähenduses, kelle näol on tegemist õigusabi saamiseks õigustatud subjektiga, vajab märkimist, et riigi õigusabi saamiseks ei piisa ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest. KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKKm 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).

1. Hinnates käesoleval juhul Riigiprokuratuuri 25.05.
2. a kaebuse rahuldamata jätmise põhjendusi ning seal kajastatud seisukohti, on ringkonnakohus seisukohal, et vaadeldaval juhul on kriminaalmenetlus seaduslikult ja põhjendatult jäetud alustamata. Jättes kordamata varasemad seisukohad kriminaalmenetluse alustamata jätmise küsimuses, nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et käesoleval juhul XX poolt välja toodud andmetest ei nähtu asjaolusid, mis annaks aluse jõuda järeldusele tema suhtes väidetavalt toime pandud ähvarduse või kehalise väärkohtlemise toimepanemise kohta kaebuses viidatud isikute poolt. Kaebuses on üldsõnalised viited väidetava rünnaku ja ähvarduse kohta, kuid milles konkreetselt rünnak või ähvardus ikkagi seisnes, asja materjalidest ei nähtu. Samuti ei ole XX esitanud andmeid selle kohta, et talle oleks tekitatud kaebuses viidatud isikute käitumise tulemusena tervisekahjustusi või tekitatud valu või et tal oleks olnud reaalselt alus karta ähvarduse täideviimist. Seetõttu tuleb nõustuda Riigiprokuratuuri väidetega, et viited rünnakule ja ähvardusele on üldsõnalised ja XX väited ei anna küllaldaselt infot kuritegude toimepanemise kohta. Käesoleval juhul pole XX üldsõnaliste väidete pinnalt väidetava rünnaku ja ähvarduse kohta, olukorras kus isik pole üldse kirjeldanud, milles need ikkagi konkreetselt seisnesid, sedastatavad ühegi KarS-i eriosas sätestatud kuriteokoosseisu tunnused.
3. Kehtiv seadusandlus välistab riigi õigusabi andmise juhtudel, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (RÕS § 7 lg 1 p 2) või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Arvestades õigusabi taotluses ja süüdistuskohustusmenetluses esitatud kaebustes toodud eesmärke, tuleb asuda seisukohale, et põhjusel, et seadusandaja pole ette näinud nende eesmärkide realiseerimise võimalikkust kriminaalmenetluslike ja karistusõiguslike vahenditega, esineb seaduslik alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
4. Eeltoodu alusel ning juhindudes riigi õigusabi seaduse § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 2 ning KrMS § 41 lg-st 3, jätab ringkonnakohus XX taotluse riigi õigusabi määramiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2