Obsah (10)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13414 Tsiviilasi M K hagi A K v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.09.2020 esitatud ja 24.09.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on J Rl ning A Kil (kostja) ühine laps M K (hageja). Alates 23.05.2019 lõppes vanemate kooselu ning hageja jäi elama oma emaga. Peale kooselu lõppemist leppisid vanemad kokku, et kostja tasub igakuiselt elatist summas 300 eurot. Alates detsembrist 2019 lõpetas kostja elatise tasumise omal initsiatiivil. Seejärel lapse vanaisa (kostja isa) alustas elatise maksmist summas 130 eurot lapse isa asemel. Hageja on korduvalt palunud kostjat oma ülalpidamiskohustust täita, kuid kostja ei ole seda teinud. Perioodi eest 01.12.2019 kuni 14.09.2020 on kostjal tekkinud võlgnevus summas 1241,80 eurot. Hageja kulud moodustavad kokku igakuiselt 746 eurot, s.h: toitlustamine 130 eurot, kommunaalkulud (keskmine aasta jooksul) 50 eurot, elekter 10 eurot, TV ja internet 8 eurot, lasteaed 75 eurot , huviringid (keraamika ja meisterdamine) 45 eurot, ballett 90 eurot, koolitarbed 15 eurot, kooli ettevalmistamine 30 eurot, telefon 3 eurot, hügieen 20 eurot, ravi + vitamiinid 25 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 40 eurot, mänguasjad ja raamatud 50 eurot, riided 75 eurot, jalatsid 35 eurot, sünnipäeva tähistamine 25 eurot, kulud transpordile 20 eurot. 2 Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 15.09.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära ulatuses ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.12.2019 kuni 14.09.2020 summas 1241,80 eurot. Kostja vastus Kostja on tasunud hagejale elatist nii ise, kui ka oma vanemate kaudu. Käesolevaks ajaks on kostja kaotanud oma sissetuleku ning elab tänu juhutöödele ning oma abikaasa toel. Samuti sündis hagejale xxx teine laps, kes vajab ülalpidamist. Kostja teise lapse kulud moodustavad ühes kuus kokku 716 eurot, millest kostja osa moodustab 358 eurot. Samuti paneb tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja, tema pere ja väikse imiku raskesse ja ebavõrdsesse olukorda. Kostja leiab, et ta on suuteline tasuma hagejale elatist summas 230 eurot. Kostja palub arvestada ka asjaoluga, et hageja emale laekub peretoetus. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja J R (tlk 5, 15-17) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk 3 elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 746 eurot, s.h: toitlustamine 130 eurot, kommunaalkulud (keskmine aasta jooksul) 50 eurot, elekter 10 eurot, TV ja internet 8 eurot, lasteaed 75 eurot , huviringid (keraamika ja meisterdamine) 45 eurot, ballett 90 eurot, koolitarbed 15 eurot, kooli ettevalmistamine 30 eurot, telefon 3 eurot, hügieen 20 eurot, ravi + vitamiinid 25 eurot, meelelahutus ja vaba aeg 40 eurot, mänguasjad ja raamatud 50 eurot, riided 75 eurot, jalatsid 35 eurot, sünnipäeva tähistamine 25 eurot, kulud transpordile 20 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja igakuiste kulude suuruse osas. Seega ei pea kohus vajalikuks anda eraldi hinnangut igakuistele kuludele ning märgib üksnes, et väljatoodud kulud on kohtu hinnangul vajalikud ning mõistlikud ja vastavad vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades 4 kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-21-160-12, p 17). Hageja ei ole soovinud elatise väljamõistmist miinimumist suuremas ulatuses. Seega isegi juhul, kui kohus peaks põhjendatuks vähendada igakuiseid kulutusi ca 160 euro ulatuses, vastaksid hageja igakuised kulud ikka vähemalt kahekordsele elatise miinimumile.
5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on kostjale PKS §-s 102 lg 1 märgitud asjaolusid ka oma 25.11.2020 kirjas selgitanud ning andnud kostjale tähtaja asjaolude selgitamiseks (tlk 39-40). Kostja on oma vastuses hagile viidanud, et tal puudub sissetulek ning ta elab tänu juhutööle ning oma abikaasa toetusel. Peale pangakonto väljavõtte ei ole kostja täiendavaid tõendeid oma igakuise võimaliku sissetuleku (s.h toetused) kohtule esitanud. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale on laekunud perioodil 04.06.2020 kuni 04.12.2020 kokku 13 334,88 eurot, mis teeb keskmiseks igakuiseks sissetulekuks ca 2222 eurot. Samuti kuulub kostjale kaks kinnistut xxx ning kostja on seotud kahe äriühinguga, s.o xxx (kostja on osanik, osamakse suurus 1250 eurot) ning xxx (kostja on juhatuse liige ja osanik, osamakse suurus 2500 eurot) (tlk 117-122). Seega ei saa kostjat pidada varatuks. Igakuiseid väljaminekuid ei ole kostja väljatoonud ega tõendanud. Kohus on tuvastanud, et kostjal on xxx sündinud teine laps. Kostja on märkinud, et kulud teisele lapsele moodustavad kokku 716 eurot (s.h kostja osa 358 eurot), s.o toit imikule 156 eurot, massaaž ja ujumine 240 eurot, xxx 80 eurot, riided 75 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, arendavad mänguasjad 30 eurot, mähkmed 65 eurot, elamisega seotud kulu 40 eurot. Ühegi nimetatud kulu olemasolu ega kandmist ei ole kostja tõendanud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kostjal teatud kulud igakuiselt tekivad, s.h nii eluasemele, toidule, hügieenile, sidele. Samuti on usutav, et kuna kostjal on veel üks alaealine laps, siis tuleb ka teda ülalpidada. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et elatise väljamõistmisel jääks tema või tema teine laps halvemasse olukorda kui hageja. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu ning tema igakuiseks keskmiseks sissetulekuks on 2222 eurot. Seega on kostja kohtu hinnangul majanduslikult võimeline hagejale elatist tasuma. Kostja ei ole tõendanud, et elatise väljamõistmine kahjustaks teda 5 või tema teist alaealist last. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
6. Kostja on viidanud, et lapse emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus peretoetuse arvelt elatise vähendamiseks. Lapse tegelikult kulud on igakuiselt miinimumist suuremad ning kostja ei ole tõendanud, et käesoleval juhul esineksid sellised erandlikud asjaolud, mille alusel saaks arvestada peretoetuse laekumisega hageja emale ning selle arvelt elatist vähendada.
7. Samuti on kostja viidanud pandeemiale ning asjaolule, et lapse elatise määramise korda kavatsetakse muuta. Kohus selgitab, et nimetatud asjaolud ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostjal on kohustus oma alaealist last seaduse kohaselt ülalpidada vaatamata COVID19 viiruse levikule. Samuti selgitab kohus, et lahendi tegemisel tuleb kohtul lähtuda kehtivast seadusest, mitte seaduse võimalikest muudatustest.
8. Samuti on hageja palunud välja mõista elatise tagasiulatuvalt summas 1241,80 eurot. 6 PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja on esitanud kohtule poolte 23.05.2019 ning 19.11.2019 kirjavahetuse elatise küsimise kohta (tlk 22-25). Tagasiulatuva perioodi jooksul elatise küsimist ei ole hageja tõendanud. Samas ei mõjuta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks talle ebamõistlikult koormav ning asetaks teda äärmiselt raskesse olukorda. Kostjal on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülalpidada ning kohtu hinnangul on ta majanduslikult suuteline seda tegema. Perioodil 01.12.2019-14.09.2020 oleks kostjal tulnud elatist tasuda kokku 2742,27 eurot. Kohus arvestab, et aastal 2019 oli miinimumelatiseks 270 eurot (270 + 292*8 kuud + 292/30päevaga*14 päeva). Nimetatud perioodil on kostja tasunud hagejale elatist 1500 eurot (hagiavalduse p 1.7, tlk 2 pöördel, konto väljavõte tlk 7). Seega on tasumata 1242,27 eurot. Kuna hageja on palunud kostjalt välja mõista 1241,80 eurot, siis kohus peab põhjendatuks tagasiulatuva elatist nimetatud summas. 7
9. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 15.09.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.12.2019 kuni 14.09.2020 summas 1241,80 eurot. Elatise summad tuleb tasuda igakuiselt 10ndaks kuupäevaks hageja ema arveldusarvele. Samuti märgib kohus, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
10. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetlukulud kostja kanda. 14.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on palunud kostjalt välja mõsita menetluskulud summas 650 eurot, s.o kulud õigusabile. Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmiseid toiminguid tunnihinnaga 100 eurot: 14.09.2020 esialgne vestlus kliendiga, olukorra selgitamine, andmete kogumine, materjali komplekteerimine – 1 tund; 16.09.2020 avalduse koostamine – 1,5 tundi; 18.09.2020 kohtu nõudega tutvumine ja 24.09.2020 puuduste kõrvaldamise koostamine 15 min; 02.10.2020 menetluse võtmise määrusega tutvumine 15 min; 09.11.2020 kostja vastusega tutvumine/vestlus kliendiga 15 min; 25.11.2020 kohtu selgitusega tutvumine/vestlus kliendiga 15 min; 30.12.2020 kostja vastusega/tõenditega tutvumine 30 min; 18.01.2021 hageja arvamuse koostamine/tõendite komplikteerimine 2 tundi; 20.01.2021 kohtumäärusega tutvumine/vestlus kliendiga 15 min; 01.02.2021 kostja lõpliku seisukohaga tutvumine 15 min. 8 Kohtu hinnangul on hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaoludega ning suhelda kliendiga. Ka kostja dokumentidega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks edasise tegevuse planeerimiseks, vastuväidete esitamiseks ning õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohus arvestab ka hageja esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 6,5 tundi. Hageja esindaja tunnihind oli 100 eurot/tund. Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist õigusabiteenuse tasu. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 650 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 15.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9