2-20-17164/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-17164 Tsiviilasi K T hagi V T vastu elatise nõudes Hagi hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K T (isikukood: xxx, elukoht: xx) Hageja seaduslik esindaja: N T (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Hageja lepinguline esindaja: A R (e-post: xxx) Kostja: V T (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: O V (e-post: xxx) 18.02.2021 Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Mõista välja V T`lt elatis alaealise lapse K T ülalpidamiseks summas 180,75 eurot kuus alates 20.11.2020 kuni K T täisealiseks saamiseni, so xxx.a.
5. Elatis tuleb tasuda N T arveldusarvele iga kuu
6. kuupäevaks selgitusega „elatis K T“.
7. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
8. 20.11.2020 esitas K T hagi V T vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt hageja seaduslikul esindajal ja kostjal sündis xxx.aastal ühine laps K T (hageja). Hageja seaduslik esindaja kasvatab hageja ainuüksi ning kostja lapse kasvatamises ei osale.
9. Hageja esitab 27.01.2021 vastuses enda igakuiste vajaduste nimekirja Eluasemekulud: 50,30 euro Kulutused Toidule: 230 euro Sidekulud: 8 euro Matemaatika repetiitor: 150 euro Kulutused hügieenitarvetele ja 25 euro kodukeemiale: Taskuraha: 50 euro Kulutused koolikohustuste täitmiseks: 9 euro Kulutused riietele ja jalanõudele: 80 euro Kulutused tervishoiule: ravimid ja 20 euro vitamiinid, arstide külastused : 2 Meelelahutus ja kingitused sünnipäevale sõpradele: Spordiklubi: Juuksur: Muud vältimatud püsikulutused (kõlarid, kaitseklaas telefonile, mööbel, madrats): Bassein: Kokku: 20 euro 19.90 euro 20 euro 23 euro 20 euro 705,30 euro
10. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, s.o. 292 euro 2020 aastal, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (st kuni xx.a.). Kostja vastus
11. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõuet elatise väljamõistmiseks suuruses 292 eurot. Kostja elab koos hagejaga ühes korteris ja tasub kõik kommunaalarved, samuti hageja telefoni arved ja ostab toitu. Ainuüksi väide, et töötasu alammäär on 584 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 292 eurot ei ole elatise nõudeks piisav. Kostja leiab, et hageja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Elatisraha 644 eurot (584 eurot pluss 60 eurot, mille saab hageja seaduslik esindaja igakuiselt riigilt) on 1 lapse elatisrahana liiga suur. Laps on kostja teada õnneks terve, kellel pole kalleid erivajadusi. Riigikohus on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et juba praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud elatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmise sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
14. detsembri
15. a määruse nr 115 järgi on
16. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot. 3
17. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et K T on sündinud xxx (vanus xxx aastat). Lapse emana on sünnitunnistusele kantud N T ja isana V T. Seega on N T ja V T lapse hooldusõiguslikud vanemad.
18. Hageja vajaduste loetelu kohaselt kulub 1-s kuus hageja ülalpidamiseks 705,30 eurot. Hageja on elatist vähendanud miinimumini ja palub kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus.
19. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
20. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
21. mai
22. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
23. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
24. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja selle täienduses esile toodud hagi põhistusi ja tõendeid, mis hagejate ülalpidamiskulusid tõendavad, samuti kostja vastuväiteid nendele, kuid ka seda, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid ning, et nende ostmiseks on vaja raha, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised: - Eluasemekulud 0 eurot. Vaidlus puudub, et lapse elab emaga xxx ja samas korteris elab ka kostja. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja annab hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja väitel maksab lapse isa hageja kommunaalarved, elektrikulu, TV, Internet ja xxx telefoniteenuse eest. 18.02.2021 toimunud kohtuistungil hageja tunnistab kostja väidet. - Toidukulud 150 eurot. Hageja on toidukuluna välja toonud 230 eurot kuus. Kohus märgib, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse koostatud veebruar
25. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 13-17 aastaste laste toidukulu 133 eurot kuus (edaspidi ka TÜ uuring, kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 38). Kohus peab põhjendatuks kostja pakutud toidukulu 150 eurot kuus. - Sidekulud 0 eurot. Vaidlus puudub, et kostja tasub lapse telefonikulu. 4 - Matemaatika repetiitor 0 eurot. Lapsel on probleemid matemaatikaga. Kostja väitel hetkel laps eraõpetaja juures ei käi. 18.02.2021 toimunud kohtuistungil kinnitas lapse ema, et praegu ta eraõpetajale ei maksa, viimati maksis novembris 120 eurot. Puuduvad tõendid, et hagejal kulub praegu matemaatika repetiitorile 150 eurot kuus. - Hügieenikulu 25 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ja kodus elamine vajab ka kodukeemiat. Kostja kulu ei vaidlusta. - Taskuraha 0 eurot. Hageja palub elatisena arvestada taskuraha 50 eurot kuus. Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul ta peab ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste elatise maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lapsele regulaarse ning stabiilse esmavajaliku ülalpidamise tagamine. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele miinimumelatisele osta asju, tasuda muude teenuste eest ning taskuraha andmine lapsele, siis ta võib seda teha täiendavalt igakuisele miinimumelatisele. - Kulutused koolikohustuste täitmiseks 9 eurot. Üldteada on, et koolis käimisega kaasnevad ka koolikulud. Kostja kulu ei vaidlusta. - Kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot. Arvestades, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada. Kostja kulu ei vaidlusta. - Kulud tervishoiule 20 eurot. Hageja toob välja ravimid ja vitamiinid ja arstide külastused. Kohus leiab, et on üldteada, et meie kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, mille ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine. Kohus loeb põhjendatud hageja pakutud 20 eurot kuus. - Meelelahutus ja kingitused sünnipäevale sõpradele 20 eurot. Lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja käivad aegajalt sõprade sünnipäevadel jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga. Arvestades lapse vanust, siis kohus peab põhjendatud ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks kuluks 20 eurot kuus. Kostja kulu ei vaidlusta. - Spordiklubi 10 eurot. Hageja toob välja, et käib jõusaalis ja ujumas. Hageja esindaja selgitab, et laps käis trennis alates hagi esitamisest 1 korra, see on edasiulatuv kulu, kui pandeemia lõppeb. Kohus loeb põhjendatud kuluks kostja pakutud 10 eurot. - Juuksur 20 eurot. Igal kuul käib laps juuksuris xxx. Kostja kulu ei vaidlusta. - Muud vältimatud püsikulutused 23 eur. Hageja toob kuludena välja kõlarid, kaitseklaas telefonile, mööbel, madrats. Kostja vastuväite kohaselt kinkis kõlarid kostja ise lapsele 5 sünnipäevaks. Muus osas kostja ei vaidlusta. Kuna pole teada iga üksiku kulu osaväärtust, siis kohus loeb põhjendatud kulu 23 eurot kuus. - Bassein 4,50 eurot. Üks ujumise kord maksab 4,50 eurot. Kostja kulu ei vaidlusta.
26. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 361,50 eurot (150 toidukulu + 25 hügieenikulu + 9 koolikohustused + 80 riided ja jalanõud + 20 tervishoid + 20 meelelahutus ja kingitused + 10 spordiklubi + 20 juuksur + 23 muud vältimatud püsikulutused + 4,50 bassein), millest ühe vanema kanda jääb 180,75 eurot.
27. Riigikohus on selgitanud, et „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust“ (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
28. aprilli 2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15-17, p 12).
29. Hageja esindaja omandis on korter aadressil xxx (ühisvara jagamisel tsiviilasjas number: xxx) ja sõiduauto xxx, väljelaskeaasta xxx, reg.nr xxx. Hageja seaduslik esindaja saab lapse toetust summas 60 euro kuus.
30. Kostja teatab kohtule, et kinnisvarast omab kostja 1/3 xx korterist aadressil xxx, suvilast 1/3 osa aadressil xxx, garaaž aadressil xxx, korteriomand ühisvarana koos hagejaga aadressil xxx ja sõiduauto xxx, väljelaskeaasta xxx, reg.nr xxx. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja töötab xxx-s ja töötasuna laekus 09.10.2020 summas 1512 eurot, 05.11.2020 summas 1445 eurot, 08.12.2020 summas 660 eurot ja 11.01.2021 summas 450 eurot.
31. Kohus leiab, et kostja varaline seis on piisav, et maksta hageja ülalpidamiseks elatist summas 180,75 eurot.
32. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28 ). Kuna hageja tõi esile, et kostja emale kantakse üle lapsetoetus, saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (§ 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ 6
33. TÜ uuringu kohaselt on 13-17 aastase lapse ülalpidamiskulud standardeelarve järgi 412 eurot kuus ja võrdlevanalüüsi järgi 344 eurot kuus (TÜ uuringu tabel 11, lk 43). Kuna mõlemad lapsevanemad panustavad lapse ülalpidamisse võrdselt, siis vanemate kulu on kokku 361,50 eurot. Hagejale maksab riik 60 eurot kuus lapsetoetust ning seega on hageja ülalpidamiseks kokku 421,50 eurot. Sellises määras elatis vastab uuringus leitud 13-17 aastase lapse keskmisele ülalpidamiskulule.
34. Kostjal tuleb tasuda hageja ülalpidamiseks igakuine põhjendatud elatis summas 180,75 eurot kuus alates 20.11.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda N T pangakontole nr xxx. Menetluskulud
35. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7