Obsah (6)

§ 337§ 175§ 238§ 381§ 342§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4422 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika K

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 28.

oktoobri 2020 otsus muutmata ning Andero Pildi kaitsja Karin Ploomi apellatsioon rahuldamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt advokaadibüroo Lindeberg Tartu osakonna kasuks 162 eurot, sh käibemaks 27 eurot, vandeadvokaat Karin Ploomi poolt Andero Pildile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Andero Pildilt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Andero Pilti süüdistatakse selles, et tema

1. aasta maikuus XXX asuvas elumajas kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra D.O. a suhtes, mis seisnes selles, et A. Pilt haaras kahe käega D.O. a käsivartest kinni ning raputas teda, millise tegevusega põhjustas A. Pilt D.O. ale valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemal käsivarrel.
2. oktoobril 2019 kella 23.00 paiku Tartu linnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel asuval Barclay platsil tungis selja tagant kallale K.M.M. le ja lõi teda rusikaga ühe korra lõuapiirkonda, millise tegevusega põhjustas A. Pilt K.M.M. le valu ja terviskahjustuse – alalõualuu kaksikmurru (
3. hamba alveooli läbiv murd alalõualuu parema nurga piirkonnas ja nihkega murd kehaosas), millised vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. Ööl vastu
4. oktoobrit 2019 Tartu linnas Aleksandri tänaval kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra D.O. a suhtes, mis seisnes selles, et A. Pilt haaras kahe käega D.O. a kätest kinni ja tõstis ta üles, millise tegevusega põhjustas A. Pilt D.O. ale valu ja tervisekahjustusi – hematoomid mõlemal käsivarrel.
5. aasta novembrikuu esimesel poolel Tartu linnas XXX asuvas korteris kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma tüdruksõbra D.O. a suhtes, mis seisnes selles, et A. Pilt haaras kahe käega kinni D.O. a kaelast ja pigistas nii tugevasti, et D.O. al oli valus ja tal oli raske hingata.
6. novembril 2019 kella 05.36 ajal Tartu linnas Ülikooli tänav 6a asuva ööklubi Level ees sõiduteel tungis kallale M.K. ele (M.K. ) ja lõi teda ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas A. Pilt M.K. ele valu ja tervisekahjustusi: marrastused ja hematoomid ülaja alahuulte limaskestadel ning
7. hamba murru. Sellise tegevusega pani A. Pilt toime KarS § 121 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, mis seisnes teise inimese tervise kahjustamises, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Maakohtu otsus
8. oktoobri 2020 otsusega tunnistas Tartu Maakohus A. Pildi süüdi KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus A.

Pildile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 1 aasta vangistuse võrra ja mõistis A. Pildile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. 2 KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jättis kohus A. Pildile mõistetud karistuse 2 aastat vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui A. Pilt ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 381lg 1 p 1, Ts

MS § 438 lg 1 ja VÕS §-de 128, 134, 136, 1043 ja 1045 alusel mõistis kohus A. Pildilt välja mittevaralise kahju hüvitise summas 5000 eurot kannatanu K.M.M. kasuks, mis tuleb tasuda tema seadusliku esindaja H.M. arveldusarvele. Apellatsiooni korras vaidlustati A. Pildi süüditunnistamine D.O. a suhtes 2019 novembrikuus ja

1. oktoobril 2019 K.M.M. suhtes toimepandud kuriteoepisoodides ning sellest tulenevalt toimub apellatsioonimenetlus vaid nimetatud osas. D.O. a suhtes 2019 novembrikuus toimepandud kehaline väärkohtlemine Kohus asus seisukohale, et kriminaaltoimikusse on kogutud piisavalt tõendeid, et lugeda D.O. a kehaline väärkohtlemine
2. novembrikuu keskpaigas A. Pildi poolt tõendatuks. Kohus tugines taolist otsustust tehes D.O. a ütlustele, mille kohaselt tekkis neil A. Pildiga tüli. Tema oli voodis pikali ja Andero sai nii pahaseks, et tuli tema juurde ja võttis tal kõrist kahe käega kinni. Andero pigistas nii tugevalt, et tal oli väga valus ja ta ei saanud hingata. Ta tundis, et tal hakkas hapnikupuudus tekkima ning ta lõi Anderot käega, et ta lahti laseks. Selle peale lõpetas Andero kägistamise ja läks eemale. Kannatanu D.O. a ütluste usaldusväärsust 2019 novembrikuu episoodi osas kontrollis kohus läbi tunnistaja K.O. a ütluste. Tunnistaja ütluste kohaselt helistas D.O. talle novembrikuus (paar nädalat pärast oktoobri sündmust), et Andero olevat talle kallale tulnud. D.O. ütles, et tüli käigus läks Andero talle kallale ning kägistas D.O. t kahe käega kaelast. D.O. ütles, et ta ei saanud hingata, ta ei saanud õhku. Kohus ei nõustunud süüdistatava kaitsjaga, et kannatanu ütlused ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Kohtu hinnangul kaitsja viidatu, et kannatanu ei fotografeerinud kägistamise järel hematoome, mis selle tagajärjel oleksid pidanud tekkima, kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks alust ei anna. Kohus märkis, et ka 2019 maikuu episoodis ei ole kannatanu tal tekkinud sinikaid samuti fotografeerinud ega menetlejale nendest pilte edastanud. Nimetatud episoodis ei ole aga kannatanu ütluste usaldusväärsust seetõttu veel kahtluse alla seatud. Lisaks sellele ei olnud kohtu arvates põhjust kannatanu ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks ka seepärast, et tema ütluste usaldusväärsust oli võimalik kontrollida läbi tunnistaja K.O. a ütluste. K.O. on kinnitanud, et tema tütar D.O. informeeris teda telefoni teel A. Pildi poolt tema suhtes rakendatud vägivallast, s.o kahe käega kaelast kägistamisest. Samas ei toonud kaitsja välja ühtegi asjaolu, millised annaksid aluse kahtlemaks tunnistaja K.O. a ütluste usaldusväärsuses ning selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kohus. Kohus ei pidanud tõsiseltvõetavaks ka süüdistatava ja kaitsja väiteid, nagu pöördunuks D.O. politseisse kättemaksuks selle eest, et temast hakkasid levima alasti pildid, milliste levitamises pidas kannatanu vastutavaks A. Pilti. Tõepoolest on nii kannatanu D.O. kui ka tunnistaja K.O. kinnitanud nimetatud piltide levima hakkamist ja kannatanu D.O. on avaldanud soovi, et A. Pilt nende levitamise lõpetaks. K.O. on märkinud, et nende piltide levima hakkamisel otsustasidki nad koos D.O. aga siiski politseisse minna ja kogu loo ära rääkida. 3 Samas jääb kaitsja väide, justkui oleks D.O. selle tõttu soovinud A. Pildile kätte maksta, pöördudes seetõttu politseisse ja andes ütlusi ka mittetoimunud kehalise väärkohtlemise kohta novembrikuus 2019, hüpoteetiliseks ja paljasõnaliseks. Kohus ei leidnud ühtegi loogilist põhjust, miks pidi kannatanu lisaks toimunud kahele episoodile (mida süüdistatav ka tunnistab) ühe episoodi juurde mõtlema. Ainuke loogiline selgitus ongi see, et kõik kolm episoodi toimusid. K.M.M. suhtes toimepandud kehaline väärkohtlemine Kohus asus seisukohale, et hoolimata asjaolust, et A. Pilt ei ole ei kohtuistungil ega ka kohtueelses menetluses antud ütlustes K.M.M. löömist
3. oktoobril 2019 kella 23.00 paiku kinnitanud, on tema sellekohased ütlused ümber lükatud teiste kriminaaltoimikusse kogutud tõenditega, mis talle selles osas esitatud süüdistust kinnitavad. Kohus tugines taolist otsustust tehes kannatanu K.M.M. ja tunnistajate A.S. i ja R.Z. i ning H.M. ütlustele. Kohus leidis, et need ütlused on omavahel haakuvad ning nende usaldusväärsuses puudub alus kahelda. Ka kinnitavad kannatanu ütlusi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt väljastatud K.M.M. meditsiinidokumendid koos vigastustest tehtud pildiga. Ekspert J. Tuusovi hinnangu kohaselt ei ole Tartu Ülikooli Kliinikumi ravidokumentide kohaselt K.M.M. l
4. oktoobril 2019 esinenud alalõualuu kaksikmurd (
5. hamba alveooli läbiv murd alalõualuu parema nurga piirkonnas ning nihkega murd keskosas) eluohtlik vigastus ning tavalise kulu korral põhjustavad need pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega enam kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud. Kohus asus seisukohale, et K.M.M. tõepoolest ei näinud kes teda lõi. Samas kuulis kannatanu vahetult pärast löömist, kuidas mitmed isikud küsisid, et Andero, mida sa teed. Ka tunnistaja A.S. ei näinud, kes K.M.M. lõi, kuid sündmuste kulg jättis talle mulje, et seda tegi A. Pilt. Erinevalt kaitsjast leidis kohus, et ka tunnistaja R.Z. i ütluste veenvuses ei ole alust kahelda. Tunnistaja on kirjeldanud, et üks isik, kelle nimi on vist A. Pilt, oli isikuks, kes K.M.M. lõi, andes seejärel ütlusi juba selle kohta, kuidas A. Pilt kannatanut lõi. Ehk siis ei saa kohtu hinnangul väita, justkui oleks tunnistaja R.Z. ebakindel isiku suhtes, kes K.M.M. lõi. Kohtu hinnangul olid ainetud nii süüdistatava kui ka kaitsja selgitused selle kohta, et A. Pilt ei oleks saanud kannatanut lüüa, kuivõrd tema nö löögikäsi on hoopis vasak, sest paremal käel on vasakult kolmas sõrmenukk murdunud, mis välistab sellega löömise. Kohtu arvates asjaolu, et A. Pildi parema käe vasakult kolmas sõrmenukk on murdunud, ei anna alust asuda seisukohale, et seda löömises kindlasti kasutada ei saanud ja ka A. Pildi poolt ei kasutatud. Pealegi, kannatanu ega tunnistaja A.S. ei ole väitnud, et A. Pilt tegi löögi just parema käega. Sellele, et seda väitis R.Z. , ei ole aga põhjendatud kohtu hinnangul niivõrd suurt kaalu omistada, kuivõrd süüdistuses ei ole kätt, mida A. Pilt löömiseks kasutas, täpsustatud. Isegi, kui süüdistatav kasutaski vasakut kätt, mitte paremat, ei sea see kohtu hinnangul teiste tõenditega riimuvate R.Z. i ütluste usaldusväärsust kahtluse alla ning ei anna alust kahelda selles, et A. Pilt oli tõepoolest isikuks, kes ilma eelneva provokatsioonita lõi K.M.M. , põhjustades talle alalõualuu kaksikmurru. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Pildi kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse osaliselt, s.o A. Pildi süüditunnistamises K.M.M. löömises ja D.O. a kõrist pigistamises, 4 tühistada ning A. Pilt nimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõista. Seoses A. Pildi õigeksmõistmisega nendes kuriteoepisoodides palub kaitsja vähendada ka süüdistatavale mõistetud karistust ning jätta täies ulatuses rahuldamata K.M.M. esitatud tsiviilhagi. K.M.M. ga seotud kuriteoepisoodis leiab kaitsja, et kriminaalmenetluses ei ole kogutud mitte ühtegi otsest ega isegi kaudset tõendit, mis kinnitaksid tõsimeeli, et A. Pilt lõi K.M.M. . Kannatanu enda ütluste kohaselt ta ei tea, kes teda lõi. Ka kannatanu ema ütlustest nähtub, et kannatanu ja ka tema ise ei tea, kes K.M.M. lõi. Tunnistaja A.S. kinnitab, et tegelikult ta ei näinud, kes kannatanut lõi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli A. Pildilt küsinud, miks ta lõi kannatanut, kuid süüdistatav ei kinnitanud tunnistajale kannatanu löömist. Kohus on põhjendavas osas välja toonud, et kannatanu kuulis vähemalt nelja inimest küsimas „Andero, mida sa teed“. Kriminaalmenetluses ei ole välja selgitatud, millisele tegevusele või millisele isikule on tunnistajad viidanud. Veelgi enam, kohtu käsitlus viitab sellele, nagu oleks toimunul olnud vahetult sündmust pealt näinud tunnistajad, kuid neid ei ole kriminaalasjas üle kuulatud. Seega ei ole teada, millisele tegevusele tunnistajad, kes küsisid „Andero, mida sa teed“ viitasid. Selge pole seegi, kas Andero, kellele väidetavad isikud viitasid, on süüdistatav. Ka tunnistaja R.Z. i ütlustest nähtub, et tunnistaja tegelikult ei tea, kes kannatanut lõi. Tunnistaja väidab, et lõi isik, kelle nimi on vist Andero Pilt. Samas ei tunne tunnistaja süüdistatavat ja see info võidi talle edastada vääralt pärast intsidenti, millest tunnistajal tekkis ettekujutus, et isik, kes kannatanut lõi oli A. Pilt. Samas ei ole tunnistajale esitatud süüdistatavat äratundmiseks, mille pinnalt oleks tõsikindlalt võimalik järeldada, et tunnistaja on õigele isikule andnud nimeks A. Pilt. Olukorras, kus ükski tunnistaja pole andnud ütlusi, et süüdistatav lõi kannatanut, ei saa oletada või eeldada, et süüdistatav on talle etteheidetava teo toime pannud. Antud juhul on kohtu põhjenduste üldistuse aste liiga suur ning käesolevas asjas ei esine isegi kaudseid tõendeid, et A. Pilt on kannatanut löönud. See, et kannatanu ja tunnistajad kirjeldavad sündmuste käiku (kus nad käisid jne) ja A. Pilt ise ei mäleta kõnealusest õhtust midagi, ei võimalda tunnistada isikut süüdi isikuvastases kuriteos. Kaitsja arvates on kohus ebaõigesti järeldanud, et kaitsja väited selle kohta, et A. Pilt poleks saanud kannatanud lüüa, on ainetud. A. Pilt ei oleks saanud kannatanut lüüa, kuivõrd tema nö löögikäsi on hoopis vasak, mida tõendab kainenemise toimetamise protokollist nähtuv info, kus on kirjeldatud, et A. Pildi vasak käsi oli verine. Kuivõrd A. Pildi paremal käel on vasakult kolmas sõrmenukk murdunud, ei ole tal võimalik parema käega lüüa. Kindlasti ei ole sellega võimalik lüüa nii tugevalt, et see oleks tekitanud kannatanule taolised vigastused. Ka on süüdistatav ise kohtueelses menetluses selgitanud, et selline löök oleks kindlasti tal tunda andnud, kuid tema endal mistahes valu vmt ei tundnud. Tunnistaja R.Z. on andnud ütlusi, et kannatanut löödi parema käega ja kohus on selle põhjendamatult kõrvale jätnud. Kohus on meelevaldselt ja ebaõigesti hinnanud kõnealuseid tõendeid. Kuivõrd A. Pilt ei ole K.M.M. löönud, ei ole süüdistatav talle ka mistahes kahju tekitanud ja seega puudus kohtul alus tsiviilhagi rahuldamiseks põhjusliku seose puudumise tõttu. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et isik on kannatanule kahju tekitanud. Antud juhul see nii ei ole ja kohus on ebaõigesti tsiviilhagi A. Pildi suhtes rahuldanud. 5 A. Pilt vaidlustab ka süüdimõistva otsuse seonduvalt D.O. a väidetavas kägistamise episoodis. Sellist sündmust ei ole A. Pilt toime pannud ja ka siinkohal puuduvad tõendid, mis seda kinnitaksid. D.O. a ütlustest nähtuvalt pidi A. Pilt tekitama talle vigastused, mis jätavad selge jälje. Kahtlemata oleks kannatanu need vigastused jäädvustanud (nagu tegi kätel leiduvate muljumisjälgedega), kuid antud juhul mitte ühtegi pilti selle kohta ei leidu. Pooled on endised elukaaslased ja D.O. kannab süüdistatava peale viha seoses väidetavalt alasti piltide lekitamise pärast (mida süüdistatav toime pole pannud). Ka kannatanu ema ütlustest nähtub, et tütrel ja emal sai nö mõõt täis (pärast piltide ilmsiks tulekut) ja see ajendas politsei poole pöörduma. Olukorras, kus kannatanu ja talle kõige lähedasem isik heidavad süüdistatavale ette kehavigastuse tekitamist olukorras, kus neil on põhjust kanda süüdistatava peale viha, kuid mitte ühtegi objektiivset tõendit (kas või foto näol, rääkimata vigastuste fikseerimisest tervishoiuasutuses), ei saa kannatanu ütlustele anda sellist kaalu, mis tingiks A. Pildi süüdimõistmise. Vastuväited apellatsioonile
6. jaanuaril 2021 esitas K.M.M. omapoolsed vastuväited apellatsioonile. Vastuväidetes leiab kannatanu, et põhjendamatu on apellatsiooni väide, nagu ei löönuks teda A. Pilt. See, et tema lööja nimi on Andero, selgus kohe pärast löömist, kui seda noortekambast öeldi. Järgmisel päeval teatasid R.Z. ja A.S. talle, et selle Andero perekonnanimi on Pilt. Facebookist vaadates sai ta aru, et tegemist on selle isikuga, kes tema seljataha liikus. R.Z. i ja A.S. i ütlustest tuleneb, et A. Pilt oli ainsaks isikuks seltskonnast, kes oli agressiivne. Seega on usutav, et just Andero oli see, kes tahtis teda lüüa. Küsimus, et Andero mida sa teed, esitati kohe pärast lööki. Kannatanu selgituste kohaselt oli küsimuse esitamise toon ehmunud, jahmunud. Taoline ütluste toon laseb järeldada, et löömine oli ootamatu ka kambale endale ja nii reageeriti löömisele. R.Z. nägi selgelt, kes kannatanut lõi. Tõsi on see, et ta süüdistatavat ei tea. Järgmisel päeval selgitas R.Z. selle Facebooki abil välja – ta viis isiku ja nime pildi järgi kokku. Kannatanu arvates möönab ka A. Pilt ise, et ta võis teda lüüa, kuigi ta süüd omaks ei võtnud, väites seejuures, et ta seda ei mäleta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooni ning sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb

§ 337lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohus leiab, et A. Pildi süü nii D.O. a suhtes 2019 novembrikuus kui ka K.M.M. suhtes 2. oktoobril 2019 toimunud kehalistes väärkohtlemistes on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Apellatsioonis esitatud väited ei anna vähimalgi määral alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi A. Pildi süüks arvatud käitumise ning sellele antud õigusliku hinnangu kohta. 6 Maakohus on põhjalikult kajastanud nimetatud kuriteoepisoodides uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Kohtuotsuses kajastatud arutluskäik on selge ja ilma selliste vastuoludeta, mis tingiksid maakohtust erinevale järeldusele jõudmise A. Pildi süüküsimuse lahendamisel. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et apellatsioonis korratakse sisuliselt neid argumente, mida A. Pilt ja tema kaitsja on A. Pildi kaitseks juba maakohtus esitanud. Sellega seoses osundab ringkonnakohus arusaamale, mille kohaselt ei nõua kohtul lasuv põhjendamiskohustus kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub. Ülaltoodud põhimõttest lähtuvalt ja tulenevalt

§ 342

lg 3 p 1, ei pea ringkonnakonnakohus vajalikuks maakohtu otsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonis toodule märgib ringkonnakohus järgmist. K.M.M. kehaline väärkohtlemine Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi otsest ega isegi kaudset tõendit, mis kinnitaksid A. Pildi poolt K.M.M. löömist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taoline väide on eksitav. Tõepoolest on K.M.M. ja tunnistaja A.S. ülekuulamistel väitnud, et nad otseselt ei näinud, kes K.M.M. lõi. Ka tunnistaja H.M. on andnud ütlusi, et pojalt kuuldu järgi ei näinud K.M.M. kes oli tema lööjaks. Samas on K.M.M. ja A.S. oma ütluses kinnitanud, et pidasid lööjaks A. Pilti ning selgitanud miks nad taolise järelduse tegid. Nii on K.M.M. selgitanud, et pärast saadud lööki kuulis ta vähemalt nelja inimest küsimas, et Andero mida sa teed. Ringkonnkohtu arvates saab taolisest K.M.M. poolt kuuldud lausest teha ühese järelduse, et A. Pilt oli teinud midagi, mida temaga koos viibinud isikud pidasid taunimisväärseks ja mis neid sedavõrd häiris, et pidasid vajalikuks sekkuda. Kuivõrd taoline suuline sekkumine mitme inimese poolt A. Pildi tegevusse toimus vahetult pärast K. M Mäekivi ründamist, siis võib ringkonnakohtu arvates suure tõenäosusega väita, et selliseks tegevuseks oli A. Pildi poolt K.M.M. löömine. Apellatsioonis esitatud väide, et ei ole kindlaks tehtud, millisele A. Pildi tegevusele taolise lause ütlejad viitasid, ei muuda ringkonnakohtu ülaltoodud seisukohta. Kriminaalasjas ei ole tõepoolest ülekuulatud tunnistajaid, kes taolise lause ütlesid. Samas tuleneb kogutud tõenditest, et taolist lauset kasutasid neli isikut, kõik isikud kasutasid A. Pildi eesnime, öeldu, kuigi esitatud küsimuse vormis, viitab üheselt keelamisele ning taoline keelamine seltskonnas viibinute poolt järgnes vahetult K.M.M. löömisele. 7 Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et A. Pilt oleks olukorras, kus keegi kolmas isik lõi K.M.M. , teinud midagi sellist (peale K.M.M. löömise), mis oleks pälvinud vähemalt nelja isiku tauniva tähelepanu. Järeldust, et lööjaks oli nimelt A. Pilt kinnitavad K.M.M. ütlused, milliste kohaselt jooksis enne löömist üks valge särgiga kutt tema selja taha. Järgmisel päeval, saanud R.Z. ilt ja A.S. ilt teada, et tema lööja nimi on vist Andero Pilt, vaatas ta Facebookist järele ja veendus, et nimelt A. Pilt oli selleks kutiks, kes tema seljataha jooksis. A.S. i ütluste kohaselt tuli nende juurde hetkel kui nad olid jõudnud Barclay parki, lühemat kasvu noormees, kelle nimi oli vist Andero Pilt. Ühel hetkel muutus Andero agressiivseks ja hakkas kätega nende suunas vehkima, püüdes teda ja R.Z. it lüüa. Seejärel läks Andero nende juurest ära. A.S. i ütluste kohaselt ta küll ei näinud, kes K.M.M. lõi, kuid talle tundus, et lööjaks oli Andero. Ta küsis Andero käest, miks ta K.M.M. lõi, kuid ei saanud aru, mida Andero talle vastas. A.S. i ütlustes saab ringkonnakohtu arvates seega teha järelduse, et nende juurde tulnud seltskonnast oli ainsana agressiivne A. Pilt. Ka nähtub A.S. i ütlustest, et tema pidas K.M.M. lööjaks A. Pilti ning ta pöördus nimelt A. Pildi poole küsimusega, miks viimane kannatanut lõi. Ringkonnakohus leiab, et A.S. i taoline järeldus on igati loogiline, sest tunnistaja tajus vahetult sündmuskohal kujunenud õhkkonda (A. Pildi eelnev agressiivsus, tema eemaldumine neist enne K.M.M. löömist). Siinjuures märgib ringkonnakohus, et eksitav on kaitsja väide, nagu nähtuks A.S. i ütlustest, et süüdistatav ei kinnitanud tunnistajale K.M.M. löömist. A.S. on oma ülekuulamisel väitnud, et ta ei saanud A. Pildi vastusest tema küsimusele aru. Seega ei saa A.S. i ütlustest teha järeldust, nagu oleks A. Pilt oma vastuses eitanud kannatanu löömist. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et nii K.M.M. kui ka A.S. i ütlused viitavad kaudselt A. Pildile kui isikule, kes K.M.M. rusikaga lõi ja talle kehavigastuse tekitas. Lisaks ülalnimetatud kaudsetele tõenditele kinnitavad A. Pildi süüd K.M.M. löömises R.Z. i ütlused. R.Z. i ütluste kohaselt nägi ta kuidas nende juurde tulnud seltskonnast üks noormees, kelle nimi on vist Andero Pilt, muutus agressiivseks. Ta nägi kuidas see noormees läks selja tagant K.M.M. juurde ja lõi teda parema käe rusikaga lõua piirkonda. Lööke oli ainult üks ja pärast lööki läks Andero veidi eemale. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väidetuga, nagu võinuks „keegi“ edastada A.S. ile ja R.Z. ile pärast toimunut väärinformatsiooni, et K.M.M. lööja nimi on A. Pilt. Ringkonnakohus ei oska esile tuua ühtki tõsiseltvõetavat versiooni, miks pidanuks „keegi“ A. Pildiga ühes seltskonnas viibinu viitama A. Pildile kui K.M.M. lööjale, kui ta tegelikkuses seda tõepoolest ei teinud. Taolist põhjendust ei ole välja toodud ka apellatsioonis. Apellatsioonis leiab kaitsja, et A. Pilt ei oleks saanud K.M.M. lüüa, sest A. Pildi nö löögikäsi on vasak, R.Z. aga väitis, et K.M.M. löödi parema käega. Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega ei nõustu. 8 A. Pilt on ülekuulamisel kinnitanud, et ta ei mäleta alkoholijoobe tõttu

1. oktoobril 2019 Barclay pargis toimunust midagi. Ta ei mäleta, et oleks seal pargis olnudki. Ka on A. Pilt selgitanud, et ega ta ei saakski parema käega eriti lüüa, sest tema parema käe keskmise sõrme nuki juures asuv luu on tal 2015 või 2016 aastast katki. Nähtuvalt A. Pildi ütluste sisust (ei saa parema käega eriti lüüa, sest sõrmenukk on vigastud) ei välista ka A. Pilt ise võimalust, et ta siiski saab lüüa parema käega. Ainuüksi see, et ta paremat kätt löömiseks eriti ei kasuta, ei tähenda veel, et ta seda teha ei saa, nagu püüab seda näidata apellatsioonis kaitsja. Arvestades asjaolu, et A. Pilt oli löömise hetkel taolises alkoholijoobes, kus tal esines nn mälulünk, ei ole ringkonnakohtu arvates midagi eriskummalist, ammugi võimalust välistavat selles, et A. Pilt lõi K.M.M. parema käega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K.M.M. poolt sündmuskohal kuuldud lause „Andero mida sa teed“ ning A.S. i ja R.Z. i väited, et nende teada oli K.M.M. lööja nimi A. Pilt, annavad tõsikindla aluse väiteks, et K.M.M. lööjaks oli nimelt A. Pilt. Apellatsioonis on kaitsja palunud jätta rahuldamata K.M.M. tsiviilhagi ja seda põhjusel, et A. Pilt ei ole K.M.M. le kehavigastust tekitanud. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning leiab samuti, et A. Pilt oli isikuks, kes tekitas K.M.M. le kehavigastuse, siis puudub alus kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. D.O. a kehaline väärkohtlemine Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid A. Pildi süüd 2019 novembrikuus D.O. a kaelast kägistamist. Kaitsja arvates ei saa kannatanu ja tema ema K.O. a ütlusi pidada usaldusväärseteks, sest viimased kannavad A. Pildi peale viha. Ringkonnakohus, nagu maakohuski, leiab, et puudub alus kahelda D.O. a ja K.O. a ütluste usaldusväärsuses. D.O. on kirjeldanud milles seisnes A. Pildi poolt tema suhtes 2019 novembri esimesel poolel toimepandud vägivald. D.O. on sarnaselt tema suhtes toimepandud vägivalda kirjeldanud ka oma ema K.O. ale. Ringkonnakohus ei oska esile tuua ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks pidanuks D.O. valetama oma emale, et A. Pilt teda kaelast kägistas. Seda enam, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud D.O. al ega tema emal kägistamisest rääkimise hetkel veel tehtud otsust teavitada A. Pildi tegevusest politseid. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja väide, nagu annaksid D. ja K.O. A. Pilti süüstavaid ütlusi vihast A. Pildi vastu, on kaitsja ja ilmselt ka A. Pildi subjektiivne arvamus, sest see ei põhine ühelgi kriminaalasjas kogutud tõendil. Ringkonnakohtu jaoks ei ole nimetatud väide ka eluliselt usutav. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kirjeldas D.O. politseitöötajatele kolme juhtumit, mil A. Pilt tarvitas tema suhtes vägivalda. Neist kahel korral D.O. a suhtes vägivalla tarvitamist on kinnitanud ka A. Pilt. Seega on mõistusepärane arvata, et D.O. a „viha“, nagu seda väidab kaitsja, saanuks rahuldatud juba ka kahe vägivalla kasutamise episoodi kohta politseile esitatud avaldusega. Sellest tulenevalt ei ole loogiline, et D.O. asunuks ja seejuures veel oma teadmatuses ema kaasates, 9 alusetult A. Pilti süüstama ka kolmanda vägivalla tarvitamise episoodi toimepanemises, riskides seejuures saada valekaebuse esitamise eest kriminaalkorras karistada. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust A. Pildi süü 2019 novembrikuu esimesel poolel D.O. a kaelast kägistamises. Menetluskulu Kaitsja K. Ploom esitas taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 162 euro suuruses summas, sh käibemaks 27 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele kokku 152 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
2. juuli
3. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 162 eurot milles sisaldub käibemaks 27 eurot. Tulenevalt

§ 185lg 2 tuleb menetluskulu jätta A.

Pildi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 10