Obsah (7)

§ 659§ 651§ 465§ 477§ 445§ 329§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-6620 Tsiviilasi Li

) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruste põhjendusi ega pea

§ 659ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

7.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik on määruskaebuse resolutsiooni p-s 1 palunud tühistada maakohtu määruse elamu lõuna- ja põhjapoolsete ruumide ning kinnistu maa-ala kasutamise korra kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 2). Samas ei nähtu määruskaebuse põhjendustest, et puudutatud isik oleks vaidlustanud maakohtu määruse kinnistu maa-ala kasutamise korra kindlaksmääramise osas. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määrust ülejäänud osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebuses vaidlustatud osas.

1. Kohtul on kasutuskorra määramisel (asjaõigusseaduse § 72 lg-d 1 ja 3) lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades kõigi oluliste asjaoludega (vt nt Riigikohtu
2. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-13, p 14). Kõrgema astme kohus sekkub diskretsiooniotsustusse vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning materiaal- ja menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud ning nõuetekohaselt (

§ 465

lg 2 p 8) põhjendanud, miks ta määras kasutuskorra kindlaks määruses märgitud viisil. 6

1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks maakohus asja lahendamisel arvestanud puudutatud isiku õigustatud huvidega ja elamu ruumide senise kasutusega. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajale algselt kuulunud üksnes ¼ kinnistust (tl 58). Avaldaja kasutas suviti elamu ühte tuba (plaani ruudulisel osal olev kõige väiksem ruum (tl 27)). Siis tõstis puudutatud isik avaldajale kuuluvad asjad toast välja ning takistas tal edaspidi kinnistu kasutamist. Puudutatud isik ei ole nendele väidetele vastu vaielnud, vaid on nõustunud, et avaldaja kasutas lõunapoolses osas asuvat tuba (tl 58 pöördel). Järelikult on avaldaja enne puudutatud isiku poolset kinnistu kasutamise takistamist kasutanud elamu lõunapoolses osas asetsevat ruumi. Maakohus on eeltoodud asjaoluga asja lahendamisel põhjendatult arvestanud. Avaldaja on selgitanud, et tegelikkuses kasutab puudutatud isik praegusel ajal kogu elamut (sh põhjapoolses osas asuvaid muid ruume). Seetõttu ei saa väita, et puudutatud isik kasutaks ühte elamu osa rohkem. Kui puudutatud isik kasutaks üksnes lõunapoolset osa, ei oleks avaldaja esitatud väidete kohaselt pidanud kohtusse kasutuskorra kindlaksmääramiseks pöörduma, vaid ta olekski saanud hakata põhjapoolseid ruume kasutama. Sellisest avaldaja seisukohast järeldub, et avaldaja soovib enda kasutusse lõunapoolseid ruume ennekõike senise temapoolse ruumide kasutuse tõttu. Puudutatud isiku väitel kasutab ta aga praegusel ajal üksnes lõunapoolses osas asuvat kahte tuba, kuna neid on võimalik kütta ahjuga, samuti põhjapoolses osas asuvat kööki. Puudutatud isik ei soovi enda ainukasutusse põhjapoolseid ruume põhjusel, et ühes toas sisuliselt kütmise võimalus puudub ning ülejäänud ruume ei ole köögis asuva pliidi ja soojamüüri abil võimalik piisavalt soojaks kütta. Seega tuleks tal küttekolde parendamiseks kanda kulusid. Samas on avaldaja välja toonud, et tegemist on vana majaga, mis vajaks mõlemas elamu osas lisakütmise võimalust ja täiendavat soojustamist (tl-d 46, 58 pöördel). Seejuures on lõunapoolses osas asuv ahi kütmisel ohtlik ning amortiseerunud, mis nähtub ka kohtule esitatud materjalidest (tl-d 66 pöördel, 74 pöördel, 77). Seega peaks ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isik kandma küttekolde parendamiseks kulusid nii lõuna- kui põhjapoolsete ruumide kasutamisel.
2. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited, sh seisukoht, et avaldaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid, miks ta ei soovi enda ainukasutusse põhjapoolseid ruume, ning maakohus on oletanud, et puudutatud isik vajab oma X tõttu senise tualeti, köögi ja harjumuspärase sissepääsu kasutamist. Maakohus ei ole kasutuskorda kindlaks määranud üksnes eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt. Tulenevalt

§ 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

1. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendamisel põhjendatult arvestanud mõlema menetlusosalise õigustatud huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, ruumide senise kasutuse, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.
2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et kohus oleks pidanud praeguses asjas kindlaks määrama tähtaja elamus paiknevate ruumide ainukasutust võimaldavate ümberehituste tegemiseks (

§ 445lg 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Puudutatud isik on vastava taotluse esitanud

1. oktoobri 2020 lõppseisukohtades (tl 85). Kuna maakohus määras
2. oktoobri 2020 määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja kuni
3. oktoobrini 2020 kokkuvõtlike seisukohtade esitamiseks ning teatas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks
4. oktoobril 2020 (tl 72), siis on lõppseisukohtades sisalduv taotlus esitatud hilinenult. Tegemist on taotlusega, mida oleksid menetlusosalised pidanud menetluses arutama (nt kohtuistungil) ning saama selles osas võtta mõistliku aja jooksul seisukoha, kuivõrd taotluse sisu mõjutab oluliselt menetlusosalise õigusi ja 7 kohustusi. Kuna puudutatud isik esitas vastava taotluse hilinenult (

§ 329lg 1), siis on maakohus jätnud õigustatult sellega arvestamata.

Lisaks leiab ringkonnakohus, et taotlus tuleb jätta rahuldamata ka sisuliselt. Maakohus ei ole vaidlustatud määrusega pannud puudutatud isikule selliseid kohustusi, millede täitmine vajaks kuuekuulist tähtaega. Selleks, et puudutatud isik vabastaks oma asjadest avaldaja ainukasutusse jäävad ruumid, ei saa kuluda aega kuus kuud, vaid peaks olema võimalik kohtulahendi vabatahtlikuks täitmiseks vajaliku aja jooksul (TMS § 25 lg 1). Avaldaja ei ole väitnud, et ta vajab täiendavat tähtaega selleks, et taastada talle kasutuskorra kohaselt ainukasutusse jäävatesse ruumidesse juurdepääs ja sulgeda majasisesed läbipääsud. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja soovib elamusse võimalikult kiiresti elama asuda ning eelduslikult teeb ta seetõttu vajalikud ümberehitused võimalikult kiiresti. Alusetu on puudutatud isiku väide, et vajalik on määrata tähtaeg elektrisüsteemi ümberehitamiseks. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 8 kohaselt ruumide ainukasutuse tagamiseks hoone elektrisüsteemi kahe eraldi arvesti põhiseks ümberehitamise kulud kannavad kaasomanikud ühiselt võrdsetes osades. Resolutsiooni viidatud punktist tuleneb, et juhul, kui hoone elektrisüsteem ehitatakse ümber, siis kulud kannavad kaasomanikud ühiselt võrdsetes osades. Viidatud punktist ei tulene, et kohtu poolt määratud kasutuskord hakkaks kehtima vaid siis, kui elektrisüsteem ehitatakse ümber. Juhul, kui üks kaasomanik leiab, et vajalik on elektrisüsteemi ümberehitus, siis on tal võimalik seda teha ja nõuda teiselt kaasomanikult kulude hüvitamist vastavalt tema osale. 12. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jäävad

§ 172

lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda, arvestades asjaolu, et kasutuskorra kindlaksmääramine on mõlema menetlusosalise huvides. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson