) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud 2 kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“ Kostja on seisukohal, et kogu laenusumma koos intressidega pidi olema 1 389,68 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Lepingu esimesel lehel on küll kirjas maksete kogusumma 1 389,68 eurot, kuid nimetatud summa kohta on ka märkus: „Eeldusel, et Krediidikonto Limiit võetakse kasutusse viivitamatult ja täies mahus ning Krediidikonto Limiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega.“ Kostja ei ole tasunud limiiti koos intressiga 12 kuu jooksul, mistõttu ei ole põhjendatud lähtuda nimetatud summast. Kostja on pidevalt tasunud miinimummakse hilinemisega, kuid selleks, et kogu tagasimakse oleks olnud 1 389,68 eurot, pidanuks kostja tagastama rohkem kui miinimummakse. Hageja poolt esitatud arvetest ning tasumiste arvestusest on nõude kujunemine jälgitav. Kohus peab põhivõla 422,18 eurot nõuet põhjendatuks. Viivist on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest 03.02.2020 kuni hagi esitamiseni 27.08.2020 viivisemääraga 0,12% päevas. Viivisenõue 104,36 eurot on põhjendatud. Sissenõudmiskulude 30 eurot nõue ei ole vastuolus
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 422,18 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 104,36 eurot. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 556,54 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 125 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 125 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.