Obsah (6)

§ 162§ 657§ 652§ 457§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-17-

§ 162lg 4), mistõttu jätab maakohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja apellatsioonkaebus 20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 646 alusel apellatsioonkaebuse põhjal ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule.

1. Hageja hinnangul ei tugine kohtuotsuses märgitud järeldused materiaalõiguslikele alustele. Kohus leidis, et hagejal puudub alus (tasaarvestusavaldus) rahalise nõude esitamiseks ning jättis hagi rahuldamata. Kohtu järeldus ei põhine seadusel. Tegemist on tagasinõude hagiga. Haldur võib võlgniku vara pankrotivarasse tagasi nõuda. Nõude alus saab tuleneda, kas tehingust või seadusest. Nõude esitamise õigust poleks hagejal vaid juhul, kui AT ja kostja vahel puuduks võlasuhe või võlasuhe oleks mõnel VÕS § 186 toodud alusel täielikult lõppenud. AT ja kostja vahel on lepinguline võlasuhe. Puudub vaidlus, et AT ja kostja on sõlminud laenulepingu, raamlepingu ja tagatisomandamise lepingu. Vastavalt tagatisomandamise lepingu p-ile 2.1 andis AT oma kohustuste täitmise tagamiseks tagatiskaupade omandiõiguse üle pangale, kes võis kaubad müüa või omal äranägemisel muul viisil realiseerida, kui AT jättis oma kohustused täitmata. Seejuures sätestas p 2.7, et kui kostja on saanud tagasi lepinguga tagatud võlad, siis kohustus kostja tagastama lepingu alusel kostjale üleantud ülejäänud kaubad AT-le. AT täitis oma kohustused kostja ees sellega, et kostjale läks pärast krediidilepingute ülesütlemist üle täielik tagatiskauba käsutamise õigus. Kostja ei hüvitanud hagejale AT kohustusi ületavas osas tagatiskauba väärtust. Hageja nõue tuleneb seega kostja ja AT vahel sõlmitud tagatisomandamise lepingust.
2. Tagatisomandamise lepingust tulenev võlasuhe ei ole lõppenud. AT tasaarvestas oma nõude kostja nõudega AT vastu, kuid tasaarvestuse tulemusel jäi AT-l kostja vastu alles 1 748 776.78 euro hüvitamise nõue. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas hagejal on võlasuhtest tulenev nõudeõigus ning kas see nõudeõigus on võlasuhte lõppemise (nt tasaarvestuse) tõttu lõppenud. Selle asemel on kohus asunud hindama, mis ajani võis AT tasaarvestusavaldusi esitada, kas tasaarvestusavaldust on mõnes kohtuasjas tunnustatud või kas hageja oleks pidanud astuma AT asemel tsiviilasjas nr 2-14-61399 menetlusse. Need küsimused on nõudeõiguse seisukohast asjakohatud.
3. Kohtu järeldused pole jälgitavad ega põhine seadusel. Maakohus on otsuses viidanud PankrS § 100 lg-tele 1 ja 2 ning PankrS § 101 lg-tele 1 ja 2, samuti PankrS § 103 lg-le 2 ja PankrS §-le
4. Neile tuginedes leidis kohus, et AT-l oli õigus esitada laenu-, raam- ja tagatisomandamise lepingust tulenevaid nõudeid (sh tasaarvestusavaldusi) kuni AT pankroti väljakuulutamiseni. Viidatud sätted ei välista tagasivõitmise või üldalustel nõude esitamist pankrotihalduri poolt. Riigikohtu praktikast nähtub, et nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite 7 2-17-12240 esitamata jätmine pankrotihalduri poolt ei välista hilisemaid nõudeid pankrotivara moodustamise etapis.
5. Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, kuidas hageja mitteastumine tsiviilasja nr 2-14-61399 menetlusse mõjutab kohtu hinnangul hageja nõudeõigust. Pankrotihalduri astumine AT asemel tsiviilasja nr 2-14-61399 menetlusse poleks muutnud selle tsiviilasja lõpptulemust. Selles asjas jätsid kohtud AT tuvastushagi läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tuli tuvastushuvi eitada, kuna kostja sai oma rahalise kohustuse maksma panna ainult pankrotimenetluses. Praegu ongi pankrotihaldur esitanud hagi pankrotivara moodustamiseks.
6. Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Ühest küljest nõustub maakohus, et tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise hagi on võimalik esitada pärast nõuete tunnustamist, kuid teisest küljest leiab kohus, et hageja oleks pidanud esitama vastuväite kostja nõudele. Ei ole selge, miks välistab vastuväite esitamata jätmine hagi esitamise. Maakohtu otsus pole eespoolmärgitu tõttu seaduslik ega põhjendatud. Vastustaja seisukoht
7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
8. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud poolte enda kanda. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
9. Kostja hinnangul ei ole

§ 162

lg 4 kohaldamise eeldused täidetud.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsust tehti. Vaidluses ei esinenud erandlikke asjaolusid. Kohus ei ole välja toonud, et

§ 162lg 4 kohaldamise oleks tinginud hageja isikust tulenevad asjaolud.

Kohtu hinnangul tingis

§ 162

lg 4 kohaldamise kostja menetlusökonoomiliselt ebamõistlik käitumine nii menetlusosaliste kui kohtu suhtes. Kohtu soovi menetlusosalist korrale kutsuda ei saa pidada erandlikuks asjaoluks, mis muudaks hagi rahuldamata jätmisel kostja menetluskulude hageja kanda jätmise äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus ei ole oma otsust vastavas osas põhjendanud.

1. Menetluskulude poolte kanda jätmine on ebaõiglane. Kostja on AT tegevuse tulemusena kandnud suurt kahju. Kostja finantseeris hageja tegevust AT antud tagatiskauba tagatisel. Finantseering on tagastamata. Kahjude vähendamiseks on kostja pidanud tegema kulutusi, et saada tagatiskaup enda kontrolli alla ja see realiseerida. Need kulud on osutunud aga suuremaks tagatiskauba väärtusest, sest tagatiskaup on osutunud väheväärtuslikuks. Kostja on seoses AT tegevusega kandnud tagatiskaubale kulutusi
2. juuni 2019 seisuga 1 699 545.27 eurot. 8 2-17-12240 Sealhulgas on kostja tasunud laopidajalt kauba valduse saamiseks AT eest maksmata arveid 240 416.86 eurot.
3. Kostja on menetlusega paralleelselt viinud läbi mahuka ja mitmeid jurisdiktsioone hõlmava uurimise, tõendeid on saadud menetluse ajal ja esitatud esimesel mõistlikul võimalusel. Väheväärtuslik tagatiskaup oli osa AT laiaulatuslikust skeemist, mille eesmärgiks oli kostjalt raha saamine väheväärtusliku kauba vastu. Skeemi rakendati peamiselt Venemaal, kaasates skeemi Kanada ettevõtte Cantec Systems Ltd. Vaidlusaluse kauba mittevastavus dokumentidele avastati Hollandis. Uurimisversioon keskendus algselt katsele selgitada välja, kas, millal ja kuidas on kaup vahetatud, kuid jõudis lõpuks tõendite kogumise tulemusena järeldusele, et kaup on algusest peale olnud väheväärtuslik ja dokumentidest erinev. Sisuliselt heidetakse kostjale ette, et ta on põhjustanud ebamugavusi oma õiguste kaitsmisel mahuka töö tegemisega. Kostjal ei olnud võimalik tagatiskauba ekspertiisi varasem teostamine.
4. Tegu oli keerulise ja tõendimahuka vaidlusega. Hageja
5. augusti 2017 hagiavaldus oli üldsõnaline ning sellele oli lisatud 12 sisulist tõendit. Hageja jättis hagis kajastamata mitmeid asjaolusid ning esitamata hulgaliselt hagiavalduse lahendamise seisukohalt olulisi tõendeid. Seega langes tõendamiskoormis algusest peale suures osas kostjale.
6. Kostja menetlusdokumentide paljusus on osaliselt tingitud kohtu tegevusest. Kohus on andnud asja lahendamisel eelmenetluses suuniseid, mis on tinginud kostja vajaduse esitada tõendeid (sh ekspertiisid, tunnistajate ütlused) tagatiskauba väärtuse ja koostise kohta, kuigi vastavat küsimust pole kohtuotsuses käsitletud. Kostja hinnangul määras kohus kostjale põhjendamatu tõendamiskoormise.
7. Puudub vaidlus, et AT pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-14-57098) on kostja nõue AT vastu kaitstud summas 27 161 947.41 eurot. Nõue on tänaseni täies ulatuses täitmata. Sellises olukorras on hageja esitanud kostja vastu pahatahtliku nõude, põhjustades sellega kostjale hulgaliselt menetluskulusid.
8. Menetluse venimise tingis mh hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks. Hageja taotluse rahuldamine ja kolmanda isiku kaasamine tingis kostjale vajaduse täiendavate tõendite esitamiseks ja ekspertidega konsulteerimiseks. Kostja on kõik taotlused ja tõendid esitanud tähtaegselt. Kostja on tõendid korduvalt esitanud tulenevalt kohtu juhistest.
9. Kohus on leidnud, et kostja on menetluse kestel muutnud oma seisukohti. Kostja on menetluse käigus läbivalt olnud seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sh et
10. novembri 2014 protsessuaalne tasaarvestusavaldus ei anna hagejale kostja suhtes nõudeõigust ning et tagatiskaup on väheväärtuslik. Kostja ei ole oma vastavaid seisukohti muutnud. 36.

§ 162

lg 4 kohaldamine ei olnud ettenähtav.

§ 162

lg 4 alusel kulude vähendamine ei või tulla pooltele üllatuslikult ning lähtuda tuleb VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast. VÕS § 140 lg 1 järgi peab kohus vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kulude kandmist vähendada ning 9 2-17-12240 andma vajadusel kulude kandmiseks kohustatud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada. Antud juhul on kohus otsuses

§ 162

lg 4 alusel sisuliselt vähendanud kostjale mõistetavat hüvitist nullini, andmata kostjale eelnevalt võimalust enda kulude ja nende hüvitamise põhjendatust täiendavalt tõendada. 37. Isegi kui leida, et kostja pole kõiki taotlusi esitanud menetlusökonoomiliselt õigel ajal, ei ole põhjendatud kõigi kostja menetlustoimingutega seonduvate kulude kostja kanda jätmine. Sisuliselt on kohus

§ 162lg-t 4 kohaldades leidnud, et kõik kostja menetluskulud olid põhjendamatud.

Kohus võis jätta

§ 162lg 4 alusel kostja menetluskulud vaid osaliselt kostja enda kanda.

1. Hageja leiab, et kuigi ta ise on palunud maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses, on maakohtu otsus menetluskulude osas õiguspärane.
2. Kolmas isik hageja poolel toetab hageja apellatsioonkaebuse taotlust tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kostja apellatsioonkaebuse palub kolmas isik jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus ei saa ise maakohtu kõiki menetluslikke minetusi kõrvaldada, kahjustamata seejuures oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 41. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus hagis esitatud nõue kohtulikult maksma panna või on nõude esitamine mingi menetlusliku takistuse tõttu välistatud. 42. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle ning ringkonnakohus võtab need

§ 652lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks: - - 18.

märtsil 2010 sõlmisid AT ja kostja finantstehingute raamlepingu nr 9848/2010 (raamleping [tl 11-19, I kd]).

1. juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja laenulimiidilepingu nr 11-045198-JL (laenuleping), mille alusel antud laenu sihtotstarve oli rahastada AT kauplemist mitteraudmetallidega (tl 5-10, I kd).
2. juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja tagatisomandamise lepingu (tagatisomandamise leping) AT kohustuste täitmise tagamiseks (tl 20-31, I kd). Kostja ütles laenulepingu alates
3. augustist 2014 üles (tl 56, I kd).
4. augustil 2014 esitas kostja AT-le pankrotihoiatuse ning
5. septembril 2014 pankrotiavalduse Harju Maakohtule. 10 2-17-12240 - -
6. septembri 2015 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-14-57098 kuulutati välja AT pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrias Palmits;
7. novembril 2014 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse (tl 59-62, I kd). AT tasaarvestas oma 15 164 422.3 euro suuruse nõude (tagatiskauba väärtuse hüvitis) kostja vastu kostja nõudega hageja vastu summas 13 340 850.19 eurot (raam- ja laenulepingust tulenev nõue).
8. novembril 2014 esitas AT kostja vastu tuvastushagi, milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. Harju Maakohtu
9. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas 2-14-61399 jäeti AT hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse
10. mai 2017 määrusega muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu
11. septembri 2017 määrusega, millega jäeti AT määruskaebus menetlusse võtmata (tl 5-7, 9-10, 12-15, 17-19, 21, VII kd).
12. Maakohus jättis hagi rahuldamata leides, et hagejal puudub alus (tasaarvestusavaldus) rahalise nõude esitamiseks (maakohtu otsuse p 50.7 jj). Maakohtu hinnangul on hageja minetanud õiguse tugineda AT tasaarvestusavaldusele, sest hageja ei esitanud AT pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastuväidet ega astunud AT asemel kohtumenetlusse, kus ta palus kohtul tuvastada, et kostja nõuded on lõppenud
13. novembri 2014 tasaarvestuse tulemusel.
14. Kolleegium leiab, et maakohus pidas ekslikult AT
15. novembri 2014 tasasarvestusavaldust hageja nõude aluseks, millele tuginemise õiguse on hageja kaotanud ning järeldas vääralt, et hageja on minetanud õiguse nõude esitamiseks. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest otsusest ei nähtu, milline õigusnorm välistab hageja nõude menetlemise ja annab aluse hagi sel põhjusel rahuldamata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tuvastatud asjaolusid, mis välistaks hageja nõude esitamise mingi menetlusliku takistuse tõttu.
16. Hageja on esitanud kostja vastu rahanõude ja palub kostjalt välja mõista tagatiskauba väärtuse hüvitamiseks 1 748 776.78 eurot ja lisaks viivise . Maakohus tuvastas, et
17. juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja tagatisomandamise lepingu AT kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja väitel lepiti selles kokku, et tagatisomandamise lepingus nimetatud kaupade (mitteraudmetallide) omandiõiguse üleandmisega tagatakse kõikide AT kohustuste, sh laenuja raamlepingust tulenevate kohustuste täitmine panga ees. Hageja väitel oli tagatisomandamise lepingu p 2.7 kohaselt kostjal õigus oma nõuded rahuldada tagatiskauba arvel ning kui kostja on saanud tagasi lepinguga tagatud võlad, siis kohustus kostja tagastama lepingu alusel kostjale üleantud ülejäänud kaubad AT-le. Kuna kostja ütles
18. augusti 2014 seisuga AT-ga sõlmitud laenulepingud üles, tekkis hageja hinnangul tagatisomandamise lepingu p 2.7 kohaselt kostjal täielik õigus tagatiskaupa käsutada. Arvestades, et AT raam- ja laenulepingust tulenev võlgnevus kostja ees oli hageja väitel kokku 16 951 831.73 USD, kuid AT poolt tagastatud tagatiskauba väärtus
19. augusti 2014 seisuga oli 19 293 094.08 USD, oli tagatiskauba väärtus 2 341 262.35 USD võrra suurem kui kostja nõue AT vastu. Seega pidi hageja arvates
20. augusti 2014 seisuga vaidlusaluse lepingu p-ist 2.7 tulenevalt kostja AT-le tagastama tagatiskaupa 2 341 262.35 USD ehk 1 748 776.78 EUR väärtuses. Maakohus tuvastas, et
21. novembril 2014 11 2-17-12240 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse. AT tasaarvestas oma 15 164 422.3 euro suuruse nõude (tagatiskauba väärtuse hüvitis) kostja vastu kostja nõudega hageja vastu summas 13 340 850.19 eurot (raam- ja laenulepingust tulenev nõue) ning on esitanud oma nõude osas, milles see tasaarvestuse tõttu ei lõppenud (1 748 776.78 eurot).
22. Eelnevast järeldub, et hageja esitas sooritusnõude tuginedes kostja väidetavale lepingu rikkumisele, mida saaks pidada täitmisnõudeks või kahju hüvitamise nõudeks. Sooritushagi alusel tehtud kohtulahendis tuvastatakse sisuliselt, kas kostjal on hageja ees hagiavalduses (ja lahendi resolutsioonis) nimetatud kohustus ja selle vaidluse tulemusel ei lõppe kostja nõue pankrotimenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu seega maakohtuga justkui saaks esitatud hagi käsitada nõude vaidlustamisena, mis on PankrS § 105 järgi võimalik üksnes PankrS § 106 lg‑s 2 sätestatud tingimustel. Arvestades, et hageja ei esitanud nõude vaidlustamise hagi, ei saa PankrS § 105 hageja nõuet välistada. Kuna osundatud norm ei piira pankrotivõlgniku õigust esitada hagis esitatud nõuet, ei oma nõude maksmapaneku seisukohast tähtsust, et võlgnik või pankrotihaldur jättis kostja nõudele pankrotimenetluses
23. veebruari 2016 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamata.
24. Maakohus viitas sellele, et
25. novembril 2014 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse protsessuaalsena AT pankrotiavalduse vastuväites ja
26. novembril 2014 tuvastushagina, milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. Samas tuvastas maakohus, et Harju Maakohtu
27. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas 2-14-61399 jäeti AT hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse
28. mai 2017 määrusega muutmata ja Riigikohus jättis
29. septembri 2017 määrusega jäeti AT määruskaebus menetlusse võtmata. Arvestades, et AT pankroti väljakuulutamisel hindas kohus viimase maksejõulisust ilma kostja laenu- ja raamlepingust tuleneva nõudeta ja AT tagatiskauba väärtuse hüvitise nõudeta ning AT tuvastushagi jäi läbi vaatamata, ei ole toimunud kohtumenetluste tulemina tekkinud esitatud nõude kohta sisulist pooltele siduvat kohtulahendit (

§ 457lg 1).

Kuna pankrotivõlgniku nõude üle ei ole toimunud ühtegi kohtumenetlust, mis välistaks kohtusse pöördumist, puudub alus sel põhjusel hagi rahuldamata jätmiseks.

1. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetele, nõustus kostja kolleegiumi ülaltoodud käsitlusega Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a kohtuistungil (tl 64p, X kd).
4. Leides ekslikult, et hageja nõudeõigus on välistatud, on maakohus jätnud asja lahendamiseks kõik tegelikult vajalikud asjaolud tuvastamata. Maakohus on jätnud hindamata hageja nõude alusena esile toodud hulgalised asjaolud, väited ja tõendid, kostja vastuväited ja neid kinnitavad tõendid ning hageja nõue on jäänud õiguslikult kvalifitseerimata. Arvestades, et maakohus ei ole hageja nõuet sisuliselt otsuses üldse käsitlenud, ei saa ringkonnakohus hageja nõuet praegusel juhul lahendada kahjustamata seejuures oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust. Eelnevat arvestades tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule eelmenetluses staadiumis uueks läbivaatamiseks. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisega nõustusid üksmeelselt ka kõik menetlusosalised (tl 64p, X kd). 12 2-17-12240
5. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. 51. Kuna maakohtu otsus on ka menetluskulude jaotuse osas tühistatud, rahuldatakse kostja apellatsioonkaebus osaliselt. Arvestades, et maakohus peab asja uuel läbivaatamisel jaotama uuesti ka menetluskulud, ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 13