Obsah (6)

§ 26§ 31§ 27§ 2§ 34§ 32

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-232 15. märts 2021 Maria Lõbus Heino Hõb

) § 26 lõikest 1 ning sellest tulenevalt oleks pidanud menetlema rajatisele projekteerimistingimuste väljastamist vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS)

1. peatükile „Avatud menetlus“. Toila Vallavalitsus aga ei ole järginud projekteerimistingimuste väljastamisel avaliku menetluse põhimõtteid, tegemata on jäetud avalikus menetluses nõutud toimingud vastavalt HMS §-dele 46‒
3. Tartu Halduskohus võttis
4. septembri
5. a määrusega menetlusse kaebaja kaebuse Toila Vallavalitsuse
6. detsembri
7. a korralduse nr 338 tühistamiseks, kaasas menetlusse kolmanda isikuna T. Hindpere ning andis vastustajale ja kolmandale isikule tähtaja kaebusele vastamiseks.
8. Kolmas isik vastas kaebusele
9. novembril 2020, vastustaja
10. novembril
11. Nad palusid jätta kaebuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt tunnistanud kehtetuks kaebajale väljastatud projekteerimistingimused. Vastustaja viitas

§ 26lõikele 1.

Sellest sättest ei tulene avaliku menetluse läbiviimise kohustust.

§ 31

lõike 1 kohaselt tuleb läbi viia avalik projekteerimistingimuste menetlus vastavalt

§-le 27.

§ 27käsitleb projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu olemasolul.

Tegu ei ole detailplaneeringu alaga. Seda on vastustaja ka korralduses kinnitanud. Seetõttu ei olnud vastustaja kohustatud projekteerimistingimuste taotluse menetlemisel läbi viima avalikku menetlust. 2 3-20-232 Projekteerimistingimused saab kehtetuks tunnistada

§-s 34 sätestatud juhtudel, millest ühelegi ei ole korralduses viidatud ega neist ühtegi täidetud.

1. Vastustaja leiab, et tema
2. detsembri
3. a korraldus on õiguspärane. Vastustaja lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel

§ 26

lõikest 1 ning sellest tulenevalt oleks pidanud menetlema rajatisele projekteerimistingimuste väljastamist vastavalt HMS

1. peatükile „Avatud menetlus“. Projekteerimistingimuste andmise menetluses jättis vastustaja nõutud toimingud tegemata ega kaasanud piirinaabreid ja teisi isikuid, kelle õigusi võib päikeseelektrijaama ehitamine tulevikus mõjutada.
2. Kolmas isik leiab samuti, et vastustaja
3. detsembri
4. a korraldus on õiguspärane. Vastustaja tunnistas õiguspäraselt
5. oktoobri
6. a korralduse kehtetuks, kuna projekteerimistingimuste menetlusse ei kaasatud isikuid, sh kolmandat isikut, kelle õigusi projekteerimistingimuste väljastamise menetlus puudutab.

§ 2

lõike 4 järgi kohaldatakse ehitusseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadustiku erisusi. HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosaliseks on muu hulgas isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (HMS § 11 lõige 3). Haldusorgan võib menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt või toiming võib puudutada (HMS § 11 lõige 2). Projekteerimistingimuste andmise menetluses tuleb koostada projekteerimistingimuste eelnõu ning korraldada arvamuste kogumine ja eelnõu kooskõlastamine (

§ 31lõige 2).

Sealhulgas kaasatakse menetlusse kinnisasja omanik ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik (

§ 31lõige 3).

Projekteerimistingimuste andmise menetluses jäeti nõutud toimingud tegemata ega kaasatud piirinaabreid ja teisi isikuid, kelle õigusi võib päikeseelektrijaama ehitamine mõjutada. Päikeseelektrijaamade kavandamisel oli õiguspärane läbi viia avatud menetlus. Projekteerimistingimustega kavandatava ehitise ala oli 15,59 ha, millest enamus sooviti täis ehitada, ehitise kõrgus üle 4 m (projekteerimistingimustes oli lubatud kõrgus 6 m), mida tervikuna ümbritseb piirdeaed. Kaheldamatult oli tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, millel on mõju piirinaabritele ja lähipiirkonna elanikele. Tegemist on planeerimisseaduse (§ 125) ja ehitusseadustiku (§ 26) järgi olulise avaliku huviga rajatisega. Ekslik on kaebaja seisukoht, et avatud menetlus tuleb läbi viia vaid

§-s 27 sätestatud juhul.

§ 31

lõike 1 esimene lause annab pädevale asutusele kaalutlusõiguse viia ka muul juhul projekteerimistingimuste andmise menetlus läbi avatud menetlusena. Vastustaja leidis vaide läbivaatamisel, et olulise avaliku huvi tõttu tuleb läbi viia avatud menetlus. Ekslik on kaebaja seisukoht, et projekteerimistingimusi saanuks kehtetuks tunnistada vaid

§ 34alusel.

Vastustaja ei tunnistanud kehtetuks projekteerimistingimust eraldi, vaid tunnistas kehtetuks korralduse tervikuna selle andmise menetluslike puuduste tõttu. Projekteerimistingimuste andmine oli ka sisuliselt õigusvastane. Esinesid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alused (

§ 32

), kuna projekteerimistingimuste taotlus päikeseelektrijaamade ehitamiseks ei vastanud üldplaneeringule ning kavandataval ehitisel on kolmandale isikule ja teistele piirnevate kinnisasjade omanikele ja selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis riivab ülemäära nende õigusi. 3 3-20-232 KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Vastustaja otsustas
2. detsembri
3. a korraldusega rahuldada kolmanda isiku vaide ja tunnistada kehtetuks vastustaja
4. oktoobri
5. a korralduse, millega väljastati kaebajale projekteerimistingimused. Vastustaja põhjendas projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist sellega, et ta ei järginud projekteerimistingimuste väljastamisel avaliku menetluse põhimõtteid, tegemata jäeti avalikus menetluses nõutud toimingud vastavalt HMS §-dele 46‒
6. Vastustaja selgitas, et kuna lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel

§ 26

lõikest 1, oleks ta sellest tulenevalt pidanud menetlema rajatisele projekteerimistingimuste väljastamist vastavalt HMS

1. peatükile „Avatud menetlus“. Kohus saab praeguses asjas kontrollida ainult seda, kas
2. detsembri
3. a korralduses vastustaja esile toodud põhjendustel projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine oli õiguspärane. Kohus ei saa hakata hindama muid aspekte, millele vastustaja pole projekteerimistingimusi kehtetuks tunnistades tuginenud. Seetõttu tuleb kohtul osad kolmanda isiku väited jätta tähelepanuta. Samuti märgib kohus, et jätab kaebaja väited võimaliku kahju tekkimise osas tähelepanuta, sest praeguses asjas pole esitatud hüvitamisnõuet.
4. Kaebaja osutas sellele, et vastustaja saanuks projekteerimistingimused kehtetuks tunnistada ainult

§-s 34 sätestatud juhtudel. Kaebaja lisas, et ühelegi sellisele juhule ei ole korralduses viidatud ega neist ühtegi täidetud. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja saanuks projekteerimistingimused kehtetuks tunnistada ainult

§-s 34 nimetatud juhtudel.

1. oktoobri
2. a korralduse õiguspärasuse kontroll vastustaja poolt oli tingitud sellest, et kolmas isik esitas selle korralduse peale tähtaegselt vaide. Riigikohtu halduskolleegium on
3. aprillil 2009 asjas nr 3-3-1-30-09 tehtud otsuse punktis 14 selgitanud järgmist: „Vaidemenetluses kui vaidlustamistähtaegadega piiratud õiguskaitsemenetluses kehtivad haldusakti kehtetuks tunnistamisele teistsugused reeglid kui tavapärasele haldusakti kehtetuks tunnistamisele haldusorgani poolt väljaspool õiguskaitsemenetlust HMS §-de 64‒70 alusel. Vaidemenetluses kontrollib haldusorgan haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lõige 1) ning haldusakti õigusvastasuse tuvastamisel tunnistab haldusorgan haldusakti kehtetuks. Sisuliselt toimib haldusorgan vaidemenetluses samamoodi nagu halduskohus. Vaidemenetluses ei pea haldusorgan erinevalt haldusakti kehtetuks tunnistamisest HMS §-de 64‒70 alusel kaaluma, kas esineb argumente õigusvastase haldusakti kehtimajätmiseks. Vastasel juhul muutuks vaidemenetluse instituut mõttetuks ning sisuliselt samaväärseks haldusorgani poolt haldusakti tavapärase kehtetuks tunnistamise menetlusega.“ Kuna vastustaja kontrollis
4. oktoobri
5. a korralduse õiguspärasust vaidemenetluse raames, ei olnud tema tegevus korralduse kehtetuks tunnistamisel piiratud HMS §-des 64‒70 toodud regulatsiooniga ega ka

§-s 34 sätestatud alustega. Vastustajal oli õigus vaidemenetluse raames täiemahuliselt kontrollida

1. oktoobri
2. a korralduse formaalset ja materiaalset õiguspärasust ja otstarbekust ning korralduse õigusvastasuse tuvastamise korral tunnistada see kehtetuks. Kuna vaideotsus on haldusakt, siis laienevad sellele üldised haldusakti vorminõuded, sh haldusakti motiveerimise nõue. Eeskätt peab olema vaideotsuses põhjendatud, miks vaideorgan leiab, et haldusakt on õigusvastane ning kas tegemist on sellise õigusvastasusega, mis tingib haldusakti kehtetuks tunnistamise. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-30-09, punkt 15.) 4 3-20-232 11.

§ 26

reguleerib projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel ning

§ 27reguleerib projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu olemasolul.

Kaebaja on projekteerimistingimusi taotledes ja vastustaja projekteerimistingimusi väljastades lähtunud

§-st 26.

§ 26

lõikest 1 tuleneb, et detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Niisiis on kaebaja ja vastustaja

§-le 26 tuginedes leidnud, et alal, kuhu soovitakse rajada päikeseelektrijaam, ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust ning päikeseelektrijaama näol on tegu olulise avaliku huviga rajatisega. 12.

§ 31

lõige 1 sätestab: „Pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada käesoleva seadustiku §-s 27 nimetatud juhul.“ Kaebaja on õigesti märkinud, et sellest sättest tulenevalt on avatud menetluse läbiviimine kohustuslik üksnes

§-s 27 nimetatud juhul.

§-s 26 nimetatud juhul on vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks, kas projekteerimistingimuste andmiseks tuleb läbi viia avatud menetlus. Seetõttu ei ole õige vastustaja järeldus, et kuna ta lähtus projekteerimistingimuste väljastamisel

§ 26

lõikest 1, oleks ta sellest tulenevalt pidanud kindlasti läbi viima avatud menetluse. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Kaaludes, kas

§-s 26 nimetatud juhul on põhjendatud läbi viia avatud menetlus, on haldusorgani kaalutlusõigus piiratud kahe asjaoluga – asja lahendamiseks peab avatud menetluse kohaldamine olema vajalik (nt küsimus puudutab hulga inimeste õigusi või huve ja n-ö tavapärase haldusmenetluse rakendamine ei ole mingil põhjusel otstarbekas) ning samas ei kahjusta see oluliselt menetlusosaliste huve (avatud menetluse läbiviimine võib olla menetlusosalisele oluliselt kallim ning aeganõudvam). Avatud menetluse sätete kohaldamine toob endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi – otsus arvestab suurema hulga inimeste huvidega, kuid õigusakti menetlus muutub pikemaks ja kallimaks. Seega tuleb igal üksikul juhul otsustada, kas keerukamast menetlusest saadav kasu ületab sellele kulutatud ressursse või oleks sama tulemus saavutatav ka lihtsalt isikute ärakuulamisega.1 Vastustaja on 11. detsembri 2019. a korralduses lakooniliselt nentinud, et kuna lähtuti

§-st 26, tuli läbi viia avatud menetlus. Korraldusest ei nähtu vastustaja kaalutlusi selle kohta, miks oli konkreetsel juhul vaja korraldada avatud menetlus. Korraldus on vastavas osas täielikult põhjendamata. Riigikohus on oma praktikas olnud järjekindlalt seisukohal, et kaalutlusotsuste puhul peab haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik. Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis. (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, punkt 19.) Vastustaja ei ole avatud menetluse korraldamisega seotud kaalutlusi esitanud ka kohtumenetluses.
3. detsembri
4. a korralduses väljendatud vastustaja põhjendusest, justkui oli avatud menetluse läbiviimine talle kohustuslik, saab järeldada, et ta ei olegi kaalutlusõigust teostanud. Kaalutlusõiguse teostamine on muu hulgas vajalik selleks, et arvestada kaebaja huvidega, sest avatud menetluse korraldamine on tema jaoks koormavam. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena kestab kauem (30 päeva asemel 60 päeva,

§ 31lõige 2) ning toob 1 A.

Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk

1. 5 3-20-232 taotlejale kaasa rohkem kulusid (avatud menetluse algatamise teate avaldamise kulud kannab taotleja, HMS § 47 lõige 5; võimalik vajadus teha kulutusi projekteerimistingimuste taotluse täiendamiseks lähtuvalt isikute ettepanekutest ja vastuväidetest jne). Avatud menetluse kasuks otsustades peab kaebajal olema võimalik tutvuda vastustaja vastavate kaalutlustega. Ei saa välistada, et nõuetekohaselt kaalutlusõigust teostades oleks vastustaja jõudnud järeldusele, et avatud menetluse läbiviimine ei ole põhjendatud. Kohus ei saa ka ise hakata kaaluma, kas esines avatud menetluse korraldamise vajadus, sest HKMS § 158 lõike 3 kolmanda lause kohaselt ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Jättes vaidemenetluse raames projekteerimistingimuste väljastamise õiguspärasust kontrollides avatud menetluse läbiviimise vajalikkuse osas kaalutlusõiguse teostamata ja vastavad põhjendused esitamata ning tunnistades eelnevat tegemata kaebajale väljastatud projekteerimistingimused kehtetuks, rikkus vastustaja kaebaja õigusi.
2. Kohtumenetluses esitatud vastuses kaebusele viitas vastustaja lisaks avatud menetluse korraldamise vajadusele ka sellele, et ei kaasanud projekteerimistingimuste andmise menetluses piirinaabreid ja teisi isikuid, kelle õigusi võib päikeseelektrijaama ehitamine tulevikus mõjutada. HMS § 11 lõike 1 punkt 3 sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või kohustusi võib haldusakt puudutada. HMS § 40 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited.

§ 31

lõike 3 järgi kaasab haldusorgan projekteerimistingimuste andmise menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku.

§ 31

lõike 4 punkti 2 kohaselt esitab haldusorgan projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Kohtu hinnangul võib vastuses kaebusele märgitut mõista nii, et vastustaja arvates oli

1. oktoobri
2. a korralduse kehtetuks tunnistamine õigustatud nii seetõttu, et läbi viimata jäi avatud menetlus vastavalt HMS §-dele 46‒50, kui ka seetõttu, et ei toimunud isikute kaasamist ja ärakuulamist vastavalt HMS §-le 40 ja

§-le

1. Vastustaja ei ole aga
2. detsembri
3. a korralduses absoluutselt viidanud sellele, et
4. oktoobri
5. a korralduse kehtetuks tunnistamise tingis HMS § 40 ja

§ 31järgi nõutud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumine.

Vastustaja ei ole korralduses selgitanud, kes ja mis põhjusel tulnuks HMS § 40 ja

§ 31kohaselt menetlusse kaasata ja ära kuulata.

Vastustaja on

1. detsembri
2. a korralduses
3. oktoobri
4. a korralduse kehtetuks tunnistamise põhjendusena esile toonud ainult HMS §-des 46‒50 ette nähtud avatud menetluse korraldamata jätmise. Kohus ei saa samastada
5. detsembri
6. a korralduses tehtud üldsõnalist viidet avatud menetluse korraldamata jätmisele HMS § 40 ja

§ 31järgi nõutud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumisega.

Kui avatud menetluse kui eriliigilise haldusmenetluse korraldamine ei pruugi olla kohustuslik (näiteks ei olnud see praegusel juhul kohustuslik), siis HMS §-s 40 ja

§-s 31 ette nähtud kaasamis- ja ärakuulamiskohustus on vastustajal sõltumata sellest, kas menetlus viiakse läbi avatud menetlusena või mitte (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-19-1749, punkt 28). Kuna vastustaja ei ole
3. detsembri
4. a korralduses absoluutselt viidanud HMS § 40 ja

§ 31

järgi nõutud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumisele ning kohus ei ole veendunud, et vastustaja tunnistas

1. oktoobri
2. a korralduse kehtetuks ka sel põhjusel, ei saa kohus seda põhjendust
3. detsembri
4. a korralduse põhjendusena arvestada. Kohus ei saa asuda oletama, kas vastustaja võis avatud menetluse korraldamata jätmise all mõelda ka HMS §-s 40 ja

§-s 31 ette nähtud kaasamis- ja ärakuulamiskohustuse rikkumist. Kui vastustaja nii mõtles, siis tulnuks seda üheselt mõistetavalt ja piisavalt

1. detsembri
2. a korralduses põhjendada. Vastustaja 6 3-20-232 põhjendused
3. oktoobri
4. a korralduse kehtetuks tunnistamise kohta on
5. detsembri
6. a korralduses aga äärmiselt napid.
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada ja vastustaja
8. detsembri
9. a korraldus tühistada.
10. Kohus selgitab selguse huvides järgmist. Kuna kohus tühistab vastustaja
11. detsembri
12. a korralduse, mis oli ühtlasi kolmanda isiku vaide kohta tehtud vaideotsus, tuleb vastustajal kolmanda isiku vaie uuesti lahendada. Vastasel korral jääb kolmanda isiku vaie lahenduseta. Välistatud ei ole, et vaide uuel läbivaatamisel asub vastustaja uuesti seisukohale, et vaie tuleb rahuldada ja
13. oktoobri
14. a korraldus kehtetuks tunnistada. Kolmas isik on oma vaides (põhjendused esile toodud
15. detsembri
16. a korralduses) ja kohtumenetluses muu hulgas viidanud sellele, et teda kui naaberkinnisasja omanikku tulnuks HMS § 40 ja

§ 31

kohaselt kaasata projekteerimistingimuste andmise menetlusse ning küsida temalt arvamust. Kolmas isik osutas sellele, et arvestades päikeseelektrijaama suurust, ei saanud vastustajal tekkida kahtlust, et projekteerimistingimuste väljastamine puudutab kolmanda isiku õigusi. Vastustaja ei vastanud

1. detsembri
2. a korralduses nendele kolmanda isiku väidetele. Vastustajal tuleb vaiet uuesti lahendades muu hulgas võtta seisukoht kolmanda isiku eeltoodud väidete osas. Vastustajal tuleb seejuures arvestada kohtupraktikas kinnistunud seisukohta, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata isiku õigusi. Kaasamiseks ei pea õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta. (Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-3-1-15-16, punkt 20 ja
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 3-15-2232, punkt 8.) Kohus rõhutab uuesti eespool väljendatud seisukohta, et HMS § 11 lõike 1 punktis 3 ja

§ 31

lõikes 3 nimetatud isikud tuleb projekteerimistingimuste andmise menetlusse kaasata ja anda neile võimalus arvamuse esitamiseks sõltumata sellest, kas viiakse läbi avatud menetlus. Naaberkinnisasja omanik, kelle õigusi võib ehitis või ehitamine riivata, tuleb menetlusse kaasata, sest detailplaneeringu kehtestamiseta projekteerimistingimuste väljastamise korral tuleb projekteerimistingimustega lahendada ehitamisega seonduvad naabrite huvide konfliktid (vrd Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a otsus haldusasjas nr 3-18-835, punkt 16). Vaiet uuesti lahendades tuleb vastustajal arvestada ka HMS § 83 lõikega 2, mille kohaselt kuulab vaiet läbivaatav haldusorgan ära asjast huvitatud isikute seletused. HMS § 83 lõikes 2 sätestatud ärakuulamine tuleb vaidemenetluses läbi viia kindlasti vähemalt nende isikute suhtes, kelle jaoks kavatseb vaideorgan teha negatiivse otsuse (näiteks kui kolmas isik on vaidlustanud naabri ehitusloa, siis tuleb ehitusloa adressaat enne loa tühistamist või muutmist ära kuulata). See tuleneb HMS § 40 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt enne haldusakti andmist või menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Samuti on ärakuulamise vajadust õiguskirjanduses rõhutatud otstarbekuse kontrolli puhul. Ärakuulamine peab toimuma HMS § 40 lõikes 1 sätestatud viisil.2 Seega tuleb vastustajal vaide uuel läbivaatamisel anda ka kaebajale võimalus esitada vaide kohta oma seisukoht. Vaide rahuldamise korral tuleb vaideotsuses muu hulgas vastata kaebaja vastuväidetele.
3. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud kanda vastustajal. 2 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk
4. 7 3-20-232 Kaebaja ainsaks menetluskuluks oli kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Hoolimata sellest, et kaebaja ei ole riigilõivu kohta menetluskulude nimekirja esitanud, saab Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika järgi kohus tasutud riigilõivu menetluskuluna arvestada ja vastustajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
5. jaanuari
6. a määrus asjas nr 3-17-1206, punkt 7). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. HKMS § 108 lõige 8 sätestab: „Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.“ Kuna kolmas isik tegutses vastustaja poolel, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8