← Eesti

2-20-16517/16

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-16517 Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Y. S.i hagi Susanna Puhkebaas OÜ vastu rahalise kohustuse

§ 176lg 8 sätestatuga küsis kohus hageja seisukohta kostja menetluskulude taotlusele.

Hageja on seisukohal, et kostja taotluses esitatud menetluskulud ei ole osaliselt vajalikud ja põhjendatud. Hageja märgib, et kostja menetluskulude nimekirjast tulenevalt tutvus esindaja hagiavalduse koostamisele eelnevalt kostja dokumentidega ja kujundas seisukoha, mistõttu ei ole mõistlik ega usutav, et hagi vastuse koostamisele kulus aega 7,75 tundi. Ka hagist loobumise avaldus ei olnud keerukas ega mahukas menetlusdokument, millele vastuse koostamiseks koos menetluskulude nimekirja koostamisega kulus aega 1, 25 tundi, arvestades, et kostja seisukoht sisaldab üksnes viit lauset. Ka menetluskulude nimekirja koostamine ei saanud olla väga ajamahukas, sest kohtumenetlus on veel eelmenetluse staadiumis. Osutatud ajakulu 1,25 tundi ei ole hageja hinnangul põhjendatud. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Hageja esitas 23.03.2021.a kohtule hagist loobumise avalduse. 9. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi.

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest.

  1. 11.11.2020.a. määrusega rahuldas maakohus Y. S.i hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas OÜ Susnna Puhkebaas kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx kohtuliku hüpoteegi summas 35 000 eurot Y. S.i kasuks (I kd tl 52-53). Tulenevalt TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuivõrd kohus lõpetab menetluse, tuleb 11.11.2020.a. määrusega seatud hagi tagamise abinõu tühistada. 3
  2. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu kui hageja loobub hagist selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (lg 4). Hageja Y. S. tasus 14.10.2020.a. Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 riigilõivu 1000 eurot (I kd tl 51).

§ 150lg 2 p 2 tuleb pool tasutud lõivust ehk 500 eurot hagejale tagastada.

  1. Y. S. tasus 14.10.2020.a. Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 hagi tagamiseks tagatisena 1573, 27 eurot (I kd tl 49). TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Kuna hageja loobub hagist, on tagatise andmise põhjus ära langenud ja hagi tagamiseks tasutud tagatis tuleb hagejale tagastada.
  2. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 168 lg 2, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul TsMS § 168 lg 3-5 sätestatud asjaolusid, mis võimaldaksid menetluskulud jätta kostja või poolte endi kanda, ei esine. Hageja palub jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole TsMS § 162 lg 4 kulude jaotamiseks käesoleval juhul asjakohane säte. Menetluskulude jaotust menetlusse võtmisest keeldumisel, hagi läbi vaatamata jätmisel, asja menetluse lõpetamisel ja hagi õigeksvõtmisel reguleerib TsMS §
  3. Lisaks eeltoodule ei ole kohtule esitatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et käesoleval juhul oleks menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
  4. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetle kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Sama paragrahvi
  5. lõike järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu õigusabikulu kokku 1764 eurot (koos käibemaksuga; arvestusega 12, 25 töötundi x 144 eurot (tunnihind)) TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4 Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud osaliselt ülepaisutatud. Menetlus on eelmenetluse staadiumis, hageja on esitanud oma nõude koos tõenditega ja kostja oma vastuväited koos dokumentidega. Kuigi asjas oli määratud kohtuistung
  6. märtsiks 2021.a, esitas hageja enne istungi toimumist hagist loobumise avalduse enne kohtuistungit ning kohus lõpetab tsiviilasja menetluse istungit pidamata. Seega on kostja esitanud ühe sisulise menetlusdokumendi ja lisaks seisukoha menetluse lõpetamise taotlusele ning menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagile vastuse koostamisele eelnenud toimingutele (so tsiviilasja materjalidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, kostja dokumentidega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja tähtaja pikendamise taotluse esitamisele) on kulutatud 3, 25 tundi, st olukorras, kus seisukoht on kujundatud, ei kulu vandeadvokaadil hagile ca 6 lk vastuse koostamisele 7,75 tundi. Viidatud ajakulu ei ole kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ka asja keerukust ja mahukust arvestades. Kohus loeb vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4,5 tundi ja õigusabitoimingutele kokku kulutatud põhjendatud ajakuluks 9 tundi. Arvestades kosta esindaja tunnihinda 144 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud kostja menetluskulud kokku 1296 eurot.
  7. Eeltoodud põhjendustel lõpetab kohus tsiviilasja menetluse. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.