Obsah (12)

§ 121§ 3312§ 64§ 68§ 66§ 331§ 56§ 44§ 58§ 57§ 63§ 1573

1-19-9457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9457 (19233000719, 19233001510) Kohtunik Merit Bobr

§ 121

lg 2 p 2 ja § 3312 järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Vitali Korotkov isikukood 38406073710; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht: puudub eelnevalt kriminaalkorras karistamata; tõkend - kahtlustatavana kinni peetud 03.12.2019-04.12.2019; kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole; kohtuotsuse jõustumiseni kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu Kaitsja advokaat Andrei Matvejev RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 306, 309, 3101, 311, 312, 313 ja 315 maakohus otsustas: Tunnistada Vitali Korotkov süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja karistada teda 100 (sada) trahviühiku suuruse rahalise karistusega (miinimumpäevamäära suurus 10 eurot), s.o summas 1 000 (üks tuhat) eurot. Tunnistada Vitali Korotkov süüdi

§ 3312

järgi ja karistada teda 70 (seitsekümmend) trahviühiku suuruse rahalise karistusega (miinimumpäevamäära suurus 10 eurot), s.o summas 700 (seitsesada) eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 150 (ükssada viiskümmend) trahviühiku 1 1-19-9457 suurune rahaline karistus (miinimumpäevamäära suurus 10 eurot), s.o summas 1 500 (üks tuhat viissada) eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 2 (kaks) päeva, s.o ajavahemik 03.12.2019 kuni 04.12.2019, mis on võrdeline 6 (kuus) trahviühikuga. Vitali Korotkovi tasumata rahalise karistuse suurus on 144 (ükssada nelikümmend neli) trahviühikut (miinimumpäevamäära suurus 10 eurot) ehk 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend eurot) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et Vitali Korotkov peab tasuma temalt väljamõistetud, ent tasumata rahalise karistuse osa, s.o 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920400002090 ja selgitus „Vitali Korotkov, 1-19-9457, rahaline karistus“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada kannatanu N K eraelu ja isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates Vitali Korotkovil: - viibida N K elukohas (sh aadressil XXX); - läheneda N K elukohale (sh aadressile XXX) lähemale kui 20 (kakskümmend) meetrit; - läheneda N K lähemale kui 20 (kakskümmend) meetrit. Kõnealune nõue ei kohaldu kohtus/kohtusaalis ja/või muudes (ameti)asutustes viibimisele tingimusel, et üheaegse kohtus/kohtusaalis ja/või (ameti)asutuses viibimise aluseks on (tsiviil)kohtu korraldus/luba vmt; - võtta N K ühendust mistahes sidevahendite kaudu. Suhtlemise piirang ei kehti suhtlusele, mis on vajalik ja seotud N K ja Vitali Korotkovi ühise lapsega. Ühise lapsega seotud teemadel/küsimustes on suhtlus lubatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sõnumid/SMSid, e-kiri jmt). - N K juhuslikul kohtumisel peab Vitali Korotkov N K kõnetama eemalduma viimasest vähemalt 20 (kahekümne) meetri kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmeandjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Määrata OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vitali Korotkovile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 1 573 (üks tuhat viissada seitsekümmend kolm) eurot ja 20 senti, sh käibemaks. Mõista Vitali Korotkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - osaliselt menetluskulud kaitsjatasu näol summas 1 048 (üks tuhat nelikümmend 2 1-19-9457 kaheksa) eurot ja 80 senti. Jätta sundraha Vitali Korotkovilt välja mõistmata. Ülejäänud osa kaitsjatasust, s.o 1 048 (üks tuhat nelikümmend kaheksa) eurot ja 80 senti (sh käibemaks), jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Vitali Korotkov temalt väljamõistetud riiginõude menetluskulu näol kogusummas 1 048 (üks tuhat nelikümmend kaheksa) eurot ja 80 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700025751 ning selgitus „Vitali Korotkov, 1-19-9457, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus 1. Vitali Korotkovi süüdistatakse selles, et tema, viibides 16.06.2019 kella 16.20 paiku XXX asuva Meresuu Spa hotelli lähistel rannas, lõi tekkinud tüli käigus oma endist elukaaslast N K ühe korra lahtise käega vastu nägu. Antud tegevusega tekitas Vitali Korotkov N K füüsilist valu. Kehalise väärkohtlemise juures viibisid alaealised lapsed A T ja A K. Selliselt pani Vitali Korotkov toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, mis on

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

2. Samuti süüdistatakse Vitali Korotkovi korduvas kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumises. Nimelt kohaldati 26.07.2019 Viru Maakohtu määrusega asjas 1195940 Vitali Korotkovile ajutist lähenemiskeeldu, mille järgi oli tal muuhulgas keelatud võtta ühendust kannatanu N K mistahes sidevahendite kaudu (nt posti, telefoni, Interneti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu). Olles teadlik kohtumäärusega kohaldatud lähenemiskeelust, saatis Vitali Korotkov enda telefoninumbrilt XXX oma endise abikaasa N K telefoninumbrile XXX kuupäevadel 13.09.2019 kell 10:43, 14.09.2019 kell 08:54, 30.09.2019 kell 20:31, 17.11.2019 15:29, 24.11.2019 kell 15:05 ja 01.12.2019 kell 15:05 kokku 6 tekstisõnumit. Seega pani Vitali Korotkov toime lähenemiskeelu rikkumise, mis on

§ 3312 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3 1-19-9457

1. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistaja, kannatanu ja süüdistatava, samuti kaitsja ja prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohadele. Veel enne kohtu seisukohtade, põhjenduste ja järelduste esitamist märgib kohus, et käsitleb esmalt kehalise väärkohtlemise episoodi (I), seejärel ajutise lähenemiskeelu rikkumist (II), otsuse kolmandas osas kujundab kohus seisukoha V. Korotkovi karistusõiguslike järelmite osas (III), asitõendite üle (IV) ja kõige lõpuks määrab kohus kindlaks menetluskulude suuruse ning menetluskulude tasumiseks kohustatud isikute ringi (V). I
2. Uuritud tõendite pinnalt puudub vaidlus, et süüdistuses märgitud ajal ehk 16.06.2019 kella 16.20 paiku viibisid süüdistatav V. Korotkov ja kannatanu N. K oma alaealiste laste A. T ja A. K XXX asuva Meresuu Spa hotelli lähistel rannas. Nii avaldas N. K, et 16.06.2019 viibis ta oma ema juures aadressil XXX ja umbes kella 10-11 paiku läks tal lastega, so A. T ja A. K randa. Umbes kella 15 või 16 paiku hakkas ta liikuma lastega kohviku poole, kui nägi neile vastu liikumas V. Korotkovi. Kannatanu märkis ka, et oli teadlik A. Korotkovi võimalikust randa tulekust, kuna oli telefonitsi rääkinud oma emaga, kes avaldas, et V. Korotkov on kursis tema ja laste rannas viibimisega. Kannatanuga ühetaoliselt märkis V. Korotkov, et sai teada N. K ja laste viibimisest rannas läbi N. K ema. N. K ema ütles talle, et N. K on alates hommikust viibinud lastega rannas. Saanud teadlikuks antud asjaolust, võttis ta ratta ja sõitis rattaga Narva-Jõesuusse, Meresuu Spa hotellini, kust läks tee rannani. Ta liikus mööda teed mereni ja sealt edasi Sillamäe suunas. Seejärel märkas ta kaugelt Nataliat talle lastega vastu liikumas. Et V. Korotkovi teadlikkus N. K ja laste rannas viibimisest pärines N. K emalt, so L K, leidis kinnitust ka viimase kohtuistungil avaldatuga. Tunnistaja kinnitas, et päeva esimeses päevas helistas talle V. Korotkov, kes uuris N. K ja laste asukoha kohta. Ta avaldas V. Korotkovile, et N. K läks lastega randa.
3. Järgnevalt on tuleb märkida, et V. Korotkovi ja N. K kokkupuude rannas 16.06.2019 ei piirdunud vaid teineteise kaugelt silmamisega. Nende mõlema ütlustest kohaselt tekkis neil rannas omavaheline konflikt. V. Korotkov avaldas, et märganud rannas N. K ühes lastega, lähenes ta neile kiiresti. Sel ajal liikus N. K talle lastega vastu. Nad jõudsid vastastikku kohas, kus rannast on võimalik minna Meresuu Spa hotelli juurde. N. K kohakuti jõudmise hetkel viimane mingeid katseid põgenemiseks või kokkusaamise vältimiseks ei teinud. Mingi hetk N. K peatus ja nende jalgrataste vahele jäi ca 1 m pikkune vahemaa. Kokkusaamise hetkel hakkas ta N. K riidlema, pretensioone esitama, tehes seda intensiivselt, sh rangemaid sõnu kasutades. Tema hääletoon oli kõrgenenud, ta karjus, ent see polnud selline, mis oleks häirinud teisi pühapäevasel päeval, kella 16 paiku, rannas viibinud inimesi. Vastuseks kaitsja küsimusele, et talle heidetakse ette N. K löömist, märkis A. Korotkov, et kannatanu käsitleb löömisena olukorda, mis tekkis pärast tema ca 2 minutilist sõimamist. Nimelt seisis plastikust päikeseprille kandnud kannatanu tema ees ega reageerinud vähimalgi määral tema sõnadele. N. K vastused piirdusid vaid sellega, kui halb tema on ja seda lapse juuresolekul. Ta võttis kahe sõrmega kinni kannatanul ees olnud prilliraamidest ja viskas need kiire liigutusega liiva peale. Peale prillide eest ära tõmbamist ja nende maha viskamist jätkas ta N. K sõimamist, väljendades selliselt oma ärrituvust. Seejärel helistas N. K politseisse.
4. V. Korotkoviga sarnaseid ütlusi andis ka N. K. Nii avaldas ta, et V. Korotkovi randa jõudes ja neile lähemale tulles hakkas V. Korotkov tema peale karjuma - V. Korotkov solvas, süüdistas, kasutas ebatsensuurseid sõnu, sülitas ja väljendas pahameelt nii tema kui enda sugulaste suhtes, s.o kõigi suhtes, kes tal olemas on. Kuna lapsed kartsid V. Korotkovi, püüdis ta viimast ignoreerida. V. Korotkov hakkas aga ikka karjuma ja eiras tema palvet lahkuda. 4 1-19-9457 Samuti sülitas ta kannatanut ja mingil hetkel lõi teda vastu nägu. Löök toimus lahtise käelabaga vastu nägu, paremale näo poolele ja selle löögi järgselt tundis kannatanu valu. Kannatanu sõnade kohaselt polnud tegemist väga tugeva valuaistinguga, ent ta tundis valu, hakkas nutma ja helistas politseisse. Löömise järgselt kukkusid tal ees olnud päikeseprillid maha. Prokuröri küsimustele vigastuste/löögi jälgede kohta vastas kannatanu, et kuna ta oli kogu päeva rannas olnud, siis oli kogu tema nägu punane.
5. Analüüsides eelnevat, tuleb tõdeda, et süüdistatava ja kannatanu ütlused on valdavas osas ühetaolised ja haakuvad, sh on nende ütlused kattuvad ka asjaolu osas, et V. Korotkovi tegevuse tõttu kukkusid maha kannatanul ees olnud päikeseprillid. Kannatanu ja süüdistatava ütluste diametraalne erisus seisneb üksnes küsimuses, kas kannatanul ees olnud päikeseprillid kukkusid maha süüdistatava kirjeldatud tegevusega, so prillide raamidest teadliku kinni haaramise, nende eest ära tõmbamise tagajärjel või kannatanu kirjeldatud viisil – lahtise käega kannatanu näo pihta sooritatud löögi tõttu.
6. V. Korotkov kirjeldas prillidega seotut järgmiselt: ta võttis kahe sõrmega kinni prillide raamist ja viskas need kiire liigutusega liiva peale. Kohtu küsimusele, kas kannatanu võis tema liigutuse järgselt tunda valu, vastas V. Korotkov, et kannatanu ei saanud kindlasti tunda valu, sest ta võttis kinni prillide nurgast, ta tõmbas need ära vaikselt/tasakesi, prilliraamid olid plastikust, tulid ära otse ja jäid terveks, mistõttu ei saanud N. K seda isegi tunda. V. Korotkovi selgitusi käsitledes järeldub, et tema liigutused on olnud tehtud kalkuleeritult, st et ta on täpselt, sh millimeetri täpsusega kontrollinud kannatanul ees olnud päikeseprillide äravõtmisega seotud üksikasju. Kuigi printsiibis ei ole võimalik taolist käitumist/kontrolli mingi tegevuse läbiviimisel välistada, tuleb taolist enesekontrolli hinnata koostoimes muude konkreetsel ajahetkel eksisteerinud asjaoludega.
7. V. Korotkovi ütlustest nähtuvalt läks ta lastega koos olevat N. K otsima selleks, et saada viimaselt vastuseid küsimustele millal N. K annab talle lapse ja millal võtab N. K ette samme spetsialisti poole pöördumiseks. Ühtlasi on V. Korotkovi ütlustest sedastatav, et juba randa jõudes oli ta emotsionaalselt häiritud seisundis, tema hääletoon N. K vesteldes oli kõrgenenud, käskiv ja vali, ta kasutas N. K suheldes rangeid sõnu, ta polnud N. K kohtudes rahulik ja erinevate faktorite jada viis ta rahulikust seisundist ehk endast välja. Lisaks selgitas V. Korotkov, et päikeseprillid tõmbas ta ära põhjusel, et N. K provotseeriv käitumine oli efektiivne, ta oli sel hetkel emotsionaalne ja kuna N. K ei liikunud, lihtsalt seisis, siis tekkis tal soov N. K prillide eest ära tõmbamiseks. Obligatoorne on seegi, et pärast prillide eest ära tõmbamist jätkas V. Korotkov N. K aadressil pretensioonide esitamist, sõitis seejärel N. K ema L. K juurde, et viimase juures lapsega seotud asjaolusid arutada. Kuna L. K ütlustest nähtuvalt jätkas V. Korotkov temagi juures tema ja tema pere aadressil solvavate väljendite kasutamist, oli süüdistav ja käitus ähvardavalt, mistõttu oli ta sunnitud politseisse helistama, siis järeldub, et ka peale rannas N. K kokkusaamist polnud V. Korotkov maha rahunenud, vaid tema ärritunud ja emotsionaalselt kõrgenenud ning häiritud seisund oli kestev pikema aja jooksul.
8. Kujundades kirjeldatud ärrituse ja selle kestvuse foonil V. Korotkovi võimet fokuseerida end N. K päikeseprillide ära võtmisele selliselt, et tema liigutused puudutasid vaid N. K ees olnud päikeseprille, siis leiab kohus, et tekkinud olukorras polnud V. Korotkov suuteline oma käitumisakte tema kirjeldatud viisil juhtima. Siinkohal evib ka kaalu, et V. Korotkovi ütluse kohaselt helistas N. K just pärast prillide eest ära tõmbamist politseisse. See on kooskõlas ka N. K avaldatuga. N. K häirekeskusele tehtud kõnet uuriti kohtumenetluses, sh on antud tõendit uuritud nii protokolli vormis, kui on ära kuulatud ka helisalvestis. Käsitletava tõendi kohaselt (16.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles uuriti 16.06.2019 häirekeskusele kell 16.24 ja 17.06 telefoninumbrilt XXX tehtud kõnesid) helistas 16.06.2019 kella 16.24 ajal end 5 1-19-9457 N. K nimetanud isik häirekeskusele. Häirekeskuse poolt kõne vastuvõtmise ajal on helistaja esimeseks lauseks, et endine mees tuleb jälle kallale, ähvardab. Kuna antud kõnest kuulati kohtumenetluses ka helisalvestist, siis on sellest selgesti ära tuntav, et häirekeskusesse kõne tegemise ajal helistaja nutab.
9. Kuna V. Korotkovi sõnutsi ta N. K valu oma tegevusega põhjustada ei saanud ega põhjustanud, siis tuleb kohtul V. Korotkovi selgituste taustal, tema versioonile tuginemisel leida mõistuspärased, loogilised ja adekvaatsed põhjused nii N. K nutmisele, mis tekkis vahetult pärast päikeseprillide intsidenti, kui ka sellele, miks räägib N. K häirekeskusele tehtud kõnes V. Korotkovi poolsest kallale tulemisest ja ähvardamist. V. Korotkov väljendas seisukohta, et N. K helistas häirekeskusesse põhjendamatult ja üksnes rannas toimunu, st tema poolt N. K esitatud pretensioonide ja tema poolse agressiivse hääletooni kasutamise tõttu. Kohus taolist V. Korotkov selgitust/versiooni ei jaga. Uuritud tõendite kohaselt kohtusid V. Korotkov ja N. K rannaalal, kus V. Korotkov N. K üheselt mõistetaval viisil oma ärrituvusest mõista andis ja end välja elas. Selle tegevuse käigus liiguti ühiselt hotelli poole ja enne prillideintsidenti oli jõudnud nende verbaalne tüli kesta ca 5-10 minutit. Arvestades prillide-intsidendi eelse verbaalse konflikti kestvust ehk ajavahemikku, samuti asjaolu, et enne nn prilli-intsidenti ei pidanud N. K vajalikuks häirekeskusesse helistamist ega ka nutnud, siis esineb objektiivne alus väiteks, et N. K häirekeskusesse tehtud kõne aluseks ei saanud olla üksnes verbaalne konflikt V. Korotkoviga. Samuti pole V. Korotkov selgitanud ja kohus ei näe ka mõistuspäraseid ja eluliselt usutavad põhjusi, miks pidanuks pelk verbaalne konflikt kaasa tooma nutva N. K kõne häirekeskusesse selgitusega V. Korotkovi poolsele kallale tulemisega.
10. N. K selgituste kohaselt lõi V. Korotkov teda lahtise käega näo piirkonda. Tehtud löögi tagajärjel tundis ta valu, ta hakkas nutma ja tal ees olnud päikeseprillid kukkusid saadud löögi tõttu maha. Peale seda tegi ta telefoni teel politseiväljakutse. Märgitust nähtub, et kannatanu on otsesõnu viidanud V. Korotkovi poolsele ühele löögile tema näo piirkonda. Kuigi süüdistatav ja kaitsja on täielikult välistanud kannatanu löömise, meenutab kohus, et süüdistatava ja tema kaitsja versiooniga nõustumise eelduseks tuli kaitse-poolel kohtu ette tuua tõendid, mis näitaksid ära kannatanu ütluste ebausaldusväärsuse ja tooks kaasa kannatanu ütluste tõendikogumist kõrvale jätmise. Taolisi asjakohaseid asjaolusid kohtu ette ei toodud, kohus ei tuvastanud kannatanu ütlusi kahtluse alla seadvaid asjaolusid ka menetluse pooltest sõltumatult ja seega puuduvad menetlusõiguslikud alused kannatanu ütluste tõendikogumist välja jätmiseks nende ebausaldusväärsuse argumendil. Kannatanu ütlused on olnud läbi menetluse kestvalt järjepidevad (kohtus ei taotletud kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelse menetluse ütluste avaldamist ja kohtu ette ei toodud ka muid asjaolusid, millega ümber lükata kannatanu ütlusi; vt KrMS § 289 regulatsioon) ja seega on kannatanu ütlustele tuginemine igati lubatav ja õiguspärane.
11. Kaitsja hinnangu, et kannatanu ütlused pole eluliselt usutavad, loeb kohus irrelevantseks. Kaitsja esitab hüpoteesi, et kuna rannas oli palju rahvast, pooltevaheline verbaalne konflikt oli kestnud juba mõne aja, keegi kõrvalistest isikutest palus ka süüdistataval karjumine lõpetada, siis ei ole võimalik, et naisele tehtud lööki nähes keegi sellesse ei sekkunud ja helistanud ka häirekeskusesse. Lisaks märgib kaitsja, et kannatanu kasutas häirekeskusele tehtud kõnes sõna „нападает“, mis kaitsja hinnangul ei tähenda rünnakut vaid kannatanule ligi tikkumist. Esmalt on põhjust märkida, et antud menetluses ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel saada vastust küsimusele, miks kõrvalised isikud konflikti ei sekkunud. Kõnealusele küsimusele saavad vastuseid anda needsamad menetlusse kaasamata tuvastamata isikuid. Kuna kõnealuseid isikuid menetlusse kaasatud ei ole, siis igasugu versioonid kolmandate isikute sekkumata 6 1-19-9457 jätmise kohta on ja jäävad hüpoteetilisteks. Kohtul ei ole mingisugustki põhjust hüpoteetiliste väidete/asjaolude käsitlemiseks. Mis puudutab sõna „нападает“, siis annab sõnaraamat kõnealusele sõnale eestikeelseks vasteks kallale kippuma, kallale tungima, jõuga ründama. Antud sõnade ühiseks jooneks on vägivald/vägivallategu. Kuna kannatanu on menetluses kestvalt rääkinud V. Korotkovi poolsest löömisest, siis ei oma kaitsja poolne tõlgendus antud sõnale või tema arusaam konkreetsest sõnast tähtsust. Kaitsja väljendas ka arusaama, et tekkinud olukorras olnuks kannatanu puhul mõistlikuks käitumiseks rattaga ärasõitmine. Kuna ta seda ei teinud, siis toob seegi kaitsja veendumusel kaasa kannatanu ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks. Antud kaitsja väite hindab kohus küüniliseks. Esmalt jätab kaitsja tähelepanuta, et kannatanu ei viibinud rannas üksi vaid koos oma lastega. Kannatanu selgitas, et ärasõitmiseks tuli tal end ja lapsi pealisriietega katta, seejärel panna pähe kiivrid, paigutada/ väiksem laps ratta tagumisele istmele ja kuna randa olid võetud kaasa nii rätikud kui mänguasjad, siis tuli needki kokku pakkida. Seega polnud kannatanul objektiivselt võimalik reageerida löömisele koheselt jalgrattaga ära sõitmisele. Teiseks – puudub igasugunegi kindlus, et kannatanu ärasõitmisel poleks V. Korotkov tal järgnenud. Samuti on irrelevantne kaitsja viide, et kannatanu ei lahkunud peale lööki sündmuskohalt, vaid jäi sinna ootama, kuigi süüdistatav võis tagasi tulla. 16.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kannatanu kõnes häirekeskusele selgitab kannatanu, et ta on Meresuu Spa hotelli juures ja kõne lõppedes jääb kokkulepe, et politsei tuleb Meresuu Spa hotelli sissepääsu juurde. Seega sai juhinduda ja juhindus kannatanu sellest teabest, mida andis talle häirekeskus, mitte aga sellest mis tundub kaitsjale tagantjärgi antava hinnanguna õige. Seega ei ole kaitsja väited kannatanu ütluste ebausaldusväärsuse kohta veenvad ega tõsiseltvõetavad.
12. Kohus leiab, et tuvastatud ja eelnevalt käsitletud asjaolude pinnalt on põhjust lisaks kannatanu ütlustele jaatada V. Korotkovi poolset kannatanu löömist ka elulise usutavuse kriteeriumi alusel. Nagu toodud, viibis V. Korotkov juba N. K kokkusaamise eelselt ärritunud olekus. Tema ärritus kestis nii N. K kokku saamise ajal, ent see jätkus ka ajal, mil V. Korotkov N. K ema eramu juurde jõudis ja seal viibis. Kohtu veendumusel osutab taoline pikaajaline ärritus, frustratsioon, võimatus oma küsimustele ootuspäraseid vastuseid saada asjaolule, et V. Korotkovil ei olnud rahuliku, fokusseerituna ja kalkuleerituna võimalik N. K päikeseprille eest ära tõmmata/lükata/lüüa ja tekkinud psüühilise pinge seisundis tõmbas/lükkas/lõi ta N. K päikeseprillid ees ära viisil, mis põhjustas N. K pisarateni viinud valuaistingu. Antud järeldus põhjendab ka läbi elulise usutavuse kriteeriumi miks hakkas N. K nutma ja miks ta tegi politseiväljakutse just pärast nn prillide-intsidenti.
13. N. K ütlusi V. Korotkovi poolse valu põhjustanud tegevuse kohta kinnitavad teisedki tõendid. Nagu toodud, avaldas N. K enese väärkohtlemist häirekeskusele tehtud kõnes, märkides, et endine mees tuleb jälle kallale, ähvardab (vt 16.09.2019 asitõendi vaatlusprotokoll). Samalaadset informatsiooni kajastab ka lähisuhtevägivalla infoleht, millest nähtub, et XXX juures leidis 16.06.2019 aset füüsilise vägivalla juhtum, mille käigus V. Korotkov sülitas ja solvas alaealiste laste juuresolekul N. K ning lõi viimast näo piirkonda. Selle tagajärjel tundis kannatanu valu. Samuti selgitas N. K kohtuistungil, et politseiväljakutse tegemise järgselt kontakteerus ta ka emaga, teavitamaks teda asjaolust, et V. Korotkov on tema juurde tulemas, ent ka sellest, et V. Korotkov teda lõi. Tunnistaja L. K märkiski, et pärastlõunasel ajal helistas talle tütar, kes nuttis ja ütles, et V. Korotkov oli teda vastu nägu löönud. Peale löömist oli tütar teinud politseiväljakutse. 7 1-19-9457
14. Kuna kohtuliku uurimise käigus tõusetus küsitavusi, kas L. K on käsitatav tunnistajana, siis sellega seotult märgib kohus järgmist. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et L. K pole menetluse esemeks olevat sündmust isiklikult näinud või muul viisil vahetult tajunud. Seega on välistatud tema ütlustele tuginemine KrMS § 66 lg 1 alusel. Tema ütlused on menetlusõiguslikult lubatavad üksnes siis, kui täidetud on KrMS § 66 lg 21 p-des 1-4 sätestatud tingimused. Asjassepuutuvana aktualiseerub KrMS § 66 lg 21 p
15. Kõnealune norm näeb ette, et vahendliku tunnistaja ütlus on tõendiks, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Hinnates kõnealuste asjaolude esinemist, on kohus seisukohal, et arutataval juhul on nimetatud tingimused täidetud. L. K märkis, et tütar, so N. K helistas talle nuttes ja teatas, et V. Korotkov oli teda vastu nägu löönud. Märgitust järeldub, et N. K andis teavet edasi vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, tema nutmine viitab sellele, et rääkimise ajal oli ta veel tajutu mõju all ja kohtu hinnangul pole sedastatavad vähimadki asjaolud, et asjaolusid oma emale edasi andes moonutas N. K tõde. Asjassepuutuv on seegi, et kui 16.06.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tegi N. K kõne häirekeskusele kestvusega 1 minut ja 33 sekundit kell 16.24, siis tunnistaja L. K tegi V. Korotkovi ebakohase käitumise tõttu kõne häirekeskusele 16.06.2019 kell 16.
16. St, et asjaoludest tulenevalt pidi V. Korotkov ca 30 minuti jooksul lõpetama 7-10 minutit kestva verbaalse konflikti N. K Meresuu Spa hotelli juures (vt V. Korotkovi ütlusi), seejärel pidi ta jõudma liikuda tunnistaja elukohta, et seal tunnistajaga verbaalsesse konflikti sattuda, mille tõttu tuli ka tunnistajal teha telefonikõne häirekeskusesse. Antud ajavahemik kinnitab veenvalt, et N. K andis oma emale edasi teavet just aset leidnud sündmuse kohta, ta oli sündmuste edasi andmisel veel tajutu mõju all ja kohtu ette pole toodud objektiivseid asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et oma emale teavet edasi andes moonutas N. K tõde. St, et N. K ema ehk L. K on käsitatav vahendliku tunnistajana KrMS § 66 lg 21 p 2 tähenduses ja tema ütlused on sel põhjusel lubatavad iseseisva tõendina.
17. Kohtuliku uurimise käigus võttis kohus tõendina vastu ka lapseealise A. T (sünd XXX) kohtueelsel menetlusel antud ja videosalvestatud ütlused. Hinnates antud tõendit, asub kohus seisukohale, et vaatamata tõendi vastuvõtmisele kohtuliku uurimise käigus, ei ole antud videosalvestatud ütlused tõendina kasutatavad. Asjassepuutuva kohtupraktika kohaselt on lubatava tõendina kasutatavad vaid nõuetekohaselt rakendatud isikulise tõendiallika ütlused. Tutvudes lapseealise A. T videosalvestatud ütlusega, leiab kohus, et uurimisasutus ei ole lapseealist A. T üle kuulates selgitanud piisava arusaadavusega ülekuulatavale tema menetlusõiguslikke õigusi ja kohustusi, so õigust keelduda ütluste andmisest. Esmalt on kohtu hinnangul taunitavad menetlustoimingut läbi viinud isiku viited asjaolule, et A. T oli ütluste andmisel veel küll alla 14-aasta vanune, ent 14-aasta saabumine pole mägede taga, mil ta vastutab võrdselt täiskasvanuga. Kohtule jääb täielikult arusaamatuks lapseealisele taolise selgituse andmine – miks oli taoline selgitus vajalik, millele oli see suunatud või milliseid õiguslikke järelmeid see antud menetluses kaasa võiks tuua. Kohtu veendumusel tuleb lapseealise ülekuulamisel piirduda vaid ja üksnes asjakohaste ning lihtsate selgitustega, mitte luua õiguslikult ebamäärast fooni, mis võib tekitada lapseealisele ebaselgust ja arusaamatust. Kohtu hinnangul on uurimisasutus lapseealisele nõuetekohaselt selgitanud tõe rääkimise olemust ja kohustust. Sama ei saa öelda aga ütluste andmisest keeldumise aluste tutvustamise kohta. Nimelt nähtub, et menetlustoimingu läbiviija on lapseealisele selgitanud, et hakkab viimaselt küsima tema pere või vähemalt lähedate inimeste kohta ja kui viimane ei soovi nende kohta midagi halba rääkida – et keegi kusagil tegi midagi halba – siis võib ta sellest mitte rääkida. St, tal on õigus keelduda. Seejärel märgib uurimistoimingu läbiviija koheselt ehk ülekuulatava vastust ootamata, et teiselt poolt nagu, et kogu sellest olukorrast selgust saada, st, 8 1-19-9457 olukord on nii segane kuidagi seal, suhtlevad omavahel, aga sina tead küllalt palju informatsiooni, siis mulle oleks informatsioon huvitav ja kasulik, isegi, et aidata muuhulaks ka teid väikevennaga. Eelnevast nähtub, et uurimisasutus on lapseealisele ülekuulatavale selgitanud küll abstraktselt õigust keelduda ütluste andmisest halba teinud inimeste suhtes, ent menetlustoimingu läbi viija ei ole piisava detailsuse ja lihtsusega selgitanud, kelle vastu ütluste andmisest oli alaealisel õigus keelduda. Kuna uurimisasutusele oli teada, et antud menetluses oli kahtlustatavaks V. Korotkov, siis tuli menetlustoimingut läbi viinud isikul ülekuulatavale selgelt mõista anda, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest V. Korotkovi vastu, sest V. Korotkov on vaadeldav A. T jaoks võõras- või kasuvanemana KrMS § 71 lg 1 p 3 tähenduses. Menetleja seda teinud ei ole ja seega puudub alus rääkida nõuetekohasest tunnistaja rakendamisest. Kui tunnistaja on menetluses nõuetekohaselt rakendamata, toob see kaasa tõendi lubamatuse. Teiseks - iseäranis kummastavaks ja taunitavaks hindab kohus menetleja selgituse, et kuigi toimingule allutatud alaealisel on õigus keelduda ütluste andmisest, siis menetlustoimingu läbiviijal on ikka seda informatsiooni kui kasulikku ja huvitavat vaja. Ütluste andmise korral annab menetlustoimingu läbiviija lubaduse, et tal on isegi võimalik neid väikevennaga aidata. Kohus peab taolisi lisaselgitusi ja lubadusi ei millekski muuks, kui lapsealise tunnistajaga manipuleerimine, kallutamaks viimast ütluste andmisele. Kirjeldatud viisil toimimine on lubamatu ja see tõstatab arvestavaid küsitavusi tunnistaja poolt ütluse andmise vabatahtlikkuse kohta. Kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et alaealise tunnistaja ülekuulamise rakendamisel on sedastavad minetused ja sellega kaasneb tõendi kõrvale jätmine tõendi lubamatuse argumendil (vt RKKKo 3-1-1-73-15).
18. Analüüsides eelnevalt käsitletud tõendeid nende kogumis, asub kohus seisukohale, et vaatamata V. Korotkovi süüd eitavatele ütlustele, tõendavad kannatanu N. K, tunnistaja L. K ja osaliselt ka süüdistatava enda ütlused, lähisuhtevägivalla infoleht ja 16.09.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll nende koostoimes, et V. Korotkov lõi 16.06.2019 kella 16.20 paiku Narva-Jõesuus Meresuu Spa hotelli lähedal rannaalal, so XXX juures ühel korral kannatanut käega vastu nägu.
19. Järgnevalt märgib kohus, et mitte igasuguse intensiivsusega löömine ei too enesega kaasa karistusõiguslikku vastutust. Karistusõiguslikku kvaliteeti omab löömine vaid juhul, kui see põhjustab kannatanule valu. Valutunne ei saa tugineda aga ainult kannatanu isikulisel eripäral, vaid löök ühes selle tagajärjega peavad tunduma reaalsed ka nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale (vt nt RKKKo 3-1-1-50-13, p-d 11, 12.2).
20. Kannatanu märkis kohtuistungil, et V. Korotkovi tehtud löögi järgselt tundis ta valu. Tegemist polnud küll tugeva valuga, ent valuaisting oli selgelt tajutav ja tuntav. Hinnates valu olemasolu või puudumist keskmisest mõistliku kõrvalseisja hinnangu kaudu, on kohus veendumusel, et ka keskmiselt mõistlikule kõrvalseisjale on arutataval juhul löök ühes sellega kaasneva valuga äratuntav. Nagu toodud, lõi V. Korotkov kannatanut näkku. On üldteada, et nägu on õrn piirkond, kuhu tehtavad löök/löögid põhjustavad suuremat valutunnet/-aistingut kui kusagile mujale kehapiirkondadesse tehtavad löögid. Arutataval juhul pole võimalik mööda vaadata ka jõudude tasakaalust. Kannatanu näol on tegemist õblukese naisterahvaga, süüdistatav on aga tugev ja sportlik meesterahvas. On üldteada, et meesterahva löögid evivad ka suuremat/tugevamat löögijõudu kui seda on naisterahva tehtavad löögid. Kui siiajuurde lisada ka fakt süüdistava sportlike eluviiside kohta, siis on põhjust küllaldase veenvuse ja kindlusega rääkida ka löögitugevusest, mis tõi tagajärjena kaasa valu. Kuna kannatanu hakkas ka nutma, siis asub kohus seisukohale, et analüüsitaval juhul on tõendamist leidnud kannatanul karistusõiguslikult relevantse valu olemasolu, mis on põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega. 9 1-19-9457
21. Hinnates süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis on kohus seisukohal, et V. Korotkov tegutses kannatanu löömisel ja talle valu tekitamisel tahtlikult. Menetluse käigus uuritud tõenditest nähtuvalt lõi V. Korotkov N. K verbaalse konflikti tagajärjena, kuna N. K ei reageerinud V. Korotkovi väljaütlemistele, sõimule, ärritunud käitumisele ega andnud talle vastuseid. N. K lihtsalt eiras avalikus kohas ebaviisakalt käituvat V. Korotkovi. Märgitu tähendab omakorda, et V. Korotkovi sooritatud lööki pole võimalik hinnata juhusliku või kogemata aset leidnud teona. Kuna kannatanu ignoreeris V. Korotkovi inetut ja sobimatu sõnakasutust ning väljendusviisil, siis oli V. Korotkovi eesmärgiks saavutada oma soovide/tahtmiste täitumine läbi kannatanu löömise ja talle valu põhjustamise. Siinkohal evib ka kaalu, et V. Korotkovil oli võimalik lüüa kannatanut mistahes keha piirkonda. V. Korotkov suunas aga löögi kannatanu kõige õrnemasse piirkonda ehk näkku. Eelnimetatud asjaolud nende koostoimes annavad aluse rääkida tahtlikult, sh tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teost.
22. Mis puudutab V. Korotkovi teole antavat materiaalõiguslikku hinnangut, siis andis kohus V. Korotkovi kohtu alla süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2 järgi.

§ 121

lg 2 p 2 sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi-või sõltuvussuhtes. Prokuratuur süüdistas V. Korotkovi lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Kohtuvaidlustes taotles prokuratuur V. Korotkovi teo ümberkvalifitseerimist

§ 121lg 1 järgi, kuna kõrgeima astme kohtu suuniste kohaselt pole alust käsitleda V.

Korotkovi ja N. K nende lõppenud abieluliste suhete järgselt enam lähisuhtes olevaiks isikuteks. Kohtu hinnangul on V. Korotkovi teo ümber kvalifitseerimine

§ 121

lg 1 järgi igati põhjendatud ja prokurör märgib õigustatult, et muutunud kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo nr 1-19-3377/32 p 9-12) ei käsitleta endisi abielulistes suhtes olevaid isikuid enam lähisuhtes olevaina

§ 121lg 2 p 2 tähenduses.

Kuna V. Korotkovi ja N. K abieluliste suhete lõppemise järgselt on ka nendevaheline lähisuhe lõppenud, siis pole V. Korotkovi teos sedastatavad kvalifitseerivad tunnused ja V. Korotkovi tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

II 23. V. Korotkov on antud kohtu alla ka

§ 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 3312

näeb ette vastutuse kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest. 24. Arutataval juhul ei ole vaidlust, et 26.07.2019 tegi Viru Maakohus määruse, millega kohus rahuldas prokuratuuri ajutise lähenemiskeelu taotluse. Antud määrusega keelas kohus V. Korotkovil läheneda N. K avalikes kohtades, avalikel üritustel ja muudes N. K viibimiskohtades lähemale kui 20 m ning suhelda neis kohtades N. K. Samuti oli keelatud V. Korotkovil viibida N. K elukohas XXX ja selle lähiümbruses lähemal kui 20 m. Lisaks oli keelatud V. Korotkovil N. K ühenduse võtmine mis tahes sidevahendite kaudu või viisil. N. K juhuslikul kokkusaamisel kohustus V. Korotkov N. K kõnetama temast viivitamatult eemalduma vähemalt 20 m kaugusele. Vaidlusi pole ka selles, et V. Korotkov vaidlustas ajutise lähenemiskeelu määruse Tartu Ringkonnakohus, ent tema määruskaebus jäi edutuks. V. Korotkovi ja N. K ütluste, ent ka 27.11.2019 ja 02.12.2019 asitõendi vaatlusprotokollidega on tõendatud, et V. Korotkov edastas enda telefoninumbrilt XXX oma endise abikaasa N. K 10 1-19-9457 telefoninumbrile XXX kuupäevadel 13.09.2019 kell 10:43, 14.09.2019 kell 08:54, 30.09.2019 kell 20:31, 17.11.2019 15:29, 24.11.2019 kell 15:05 ja 01.12.2019 kell 15:05 kokku 6 tekstisõnumit. Eelosutatud tõendite pinnalt, samuti tuginedes lähisuhtevägivalla infolehtedele, tuleb nende kogumis hindamise tulemina nentida, et V. Korotkov rikkus kohtuotsusega kohaldatud ajutist lähenemiskeeldu. Sh rikkus ta lähenemiskeeldu 6 korral, so korduvalt, kuna antud koosseisu raames realiseerub korduvus faktilise retsidiivina. Seega realiseeris V. Korotkov oma käitumisaktidega

§-s 3312 objektiivse koosseisu tunnused. 25. Kohtu veendumusel on tõendatud seegi, et V. Korotkov realiseeris

§-s 3312 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Aluse taolise järelduse tegemiseks annavad järgmised asjaolud. Kohtus, prokuröri küsimustele vastates märkis V. Korotkov, et ta mõistis täielikult ajutise lähenemiskeelu määruse sisu, sh mõistis ta, et tal oli keelatud N. K ühendust võtta mistahes sidevahendite kaudu. Talle oli mõistetav seegi, et ajutine lähenemiskeeld piiras tema suhtlust lapsega ja rikkus tema vanemaõigusi. Ta pöördus küll apellatsioonikohtu poole, ent edutult. Märgitu kinnitab, et V. Korotkovile oli ajutise lähenemiskeelu määruse sisu täielikult mõistev, sh ta teadis ja mõistis, et kannatanuga kontakteerumise võtmise keeld kehtib mistahes vormingus ühenduse võtmisele. Vaatamata keelu sisust arusaamisele jätkas V. Korotkov kannatanuga kontakteerumist, tegi seda korduvalt ja seda ka olukorras, kus ta mõistis, et kannatanu temaga suhelda ei soovi. Kirjeldatud teadlikkusest ja objektiivselt avaldunud V. Korotkovi käitumisaktidest tulenevalt järeldub, et V. Korotkovi tegutses kindla teadmise ja eesmärgiga ehk pani toime talle etteheidetava teo tahtluse intensiivseimas vormis.

1. Kohtumenetluses selgitas V. Korotkov sõnumite saatmisega seotult, et pärast ajutise lähenemiskeelu määrust, umbes augusti kuus hakkas ta igatsust tundma oma poja, so A (sünd XXX) järele. Selleks palus ta oma vanaema, et viimane võtaks ühendust N. K ja paluks talt võimalust lapsega suhtlemiseks. Selleks ajaks polnud ta oma lapsega saanud suhelda juba mitme kuu kestel. Vanaema helistaski tema palvel N. K, N. K ja vanaema suhtlesid esmalt omavahel ning mingil hetkel tegi vanaema N. K ettepaneku nende omavaheliseks vahetuks suhtluseks. Ta võttis vanaemalt üle telefoni ja nad suhtlesid rahulikult N. K. Selle käigus avaldas N. K, et ta pole selle vastu, kui nad suhtlevad. Küsimusele, millise suhtluskanali kaudu hakkab suhtlus toimuma, vastas N. K, et sms-ide vahendusel. Vestlus pidi toimuma üksnes ja ainult nende ühise lapse teemal. Samuti avaldas V. Korotkov, et neil on pooleli lapse suhtlemiskorra vaidlus. Sügisel, so oktoobri lõpus või novembris toimus istung, kus pakuti välja, et tal on võimalik lapsega suhelda 1 tunni jooksul Skype´i vahendusel. Pärast kohtumäärust, mis lubas tal lapsega suhelda pühapäeviti Skype´i teel, ootas ta pühapäevaseid kõnesid ja kui A ühendust ei võtnud, siis kirjutas ta Nataliale küsimuse, kus on A. Kuna N ei vastanud, siis sai ta aru, et N ei soovi suhelda.
2. Mis puudutab kannatanu ütlusi, siis neis ütlustes kinnitab kannatanu süüdistatava avaldatut, et ajutise lähenemiskeelu määruse tegemise järgselt suhtles ta algselt V. Korotkovi vanaemaga, seejärel rääkis ta telefonitsi teel aga ise vahetult V. Korotkoviga ning lubas ka lapsel V. Korotkoviga kohtuda. Mingil ajal septembrist ta enam aga V. Korotkovi sõnumitele ei vastanud. Lisaks kinnitas kannatanu, et kui ta ei eksi, siis 08.11.2019 toimus kohtuistung, kus määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord. See nägi ette, et igal pühapäeval kella 15-st kuni kella 16ni oli võimalik V. Korotkovil suhelda lapsega Skype kaudu. Nimetatud ajal pidanuks Skype olema kättesaadav, et laps või V. Korotkov saaksid teineteisele helistada. Tsiviilkohus ei korrigeerinud kriminaalmenetluses koostatud ajutise lähenemiskeelu määrust, mis tähendab, et kohus ei andnud V. Korotkovile luba temaga kontakteerumiseks. 11 1-19-9457
3. Hinnates V. Korotkovi ja N. K kohtuistungil avaldatut, esineb kohtul õiguslik alus kontrollida, kas V. Korotkovi teos esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud. Nimelt on nad mõlemad kinnitanud, et suhtlus, sh sms-side edastamine toimus N. K nõusolekul. Enne tõendipõhiselt õigusvastase asjaolu esinemise kontrollimist tuleb selgitada, et Riigikohus on leidnud, et karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. See on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Seejuures ei kohaldu kannatanu nõusolekule mingi kindel vorminõue, vaid nõusoleku andmine võib aset leida ka konkludentselt (vt RKKKo nr 3-1-1-60-10, p 17.2).
4. Kõrvutades V. Korotkovi ja N. K ütlusi, esineb põhjendatud alus järelduseks, et ajutise lähenemisekeelu tegemise järgelt toimus nende vahel suhtlus nii telefonikõne(de) kui sõnumite kaudu. Kohus võttis kaitsja taotlusel vastu ka V. Korotkovi ja N. K sõnumivahetuse. Selle pinnalt leiab kinnitust, et
5. juulist kuni 07 septembrini on V. Korotkovi ja N. K vahel toimunud sõnumivahetus, mille keskmeks on nende ühise lapse, so Artjomiga seotu. Kuna N. K on V. Korotkovi sõnumitele valdavalt vastanud, sh kinnitasid nad mõlemad kohtuistungil, et N. K oli suhtlusega nõus, siis järeldub, et kuni
6. septembri sõnumivahetuseni oligi V. Korotkovi kannatanu nõusolek talle sõnumite saatmiseks. Kohtul tuleb aga nentida, et osutatud perioodi osas, mis on kannatanu nõusolekuga hõlmatud, pole V. Korotkovile süüdistust ka esitatud. ’
7. Edasiselt nähtub kaitsja taotluse alusel kohtus uuritud sõnumivahetusest, et
8. septembril kell 16.48 vestluses teatab N. K V. Korotkovile, et kuna V. Korotkov ei ole esitanud N. K esitanud tõendit selle kohta, et ta ei tarvita narkootilisi aineid, siis ei saa ta rohkem ka nõustuda, et V. Korotkov lapsega suhtleb. Alates
9. septembrist ongi N. K V. Korotkovi sõnumeid eiranud. Märgitust järeldub, et N. K väljendas
10. septembril sõnaselget, et ta ei nõustu V. Korotkoviga suhtlust jätkama ja tema sõnalise väljenduse järgne käitumine ehk V. Korotkovi sõnumite eiramine kinnistab ka konkludentselt N. K varasem antud loa tagasivõtmist. Toodu tähendab omakorda, et süüdistuses märgitud aegadel ehk 13.09.2019 kell 10:43, 14.09.2019 kell 08:54, 30.09.2019 kell 20:31, 17.11.2019 15:29, 24.11.2019 kell 15:05 ja 01.12.2019 kell 15:05 edastatud sõnumite saatmisel ajal puudus V. Korotkovil kannatanu nõusolek kannatanule sõnumite edastamiseks, kannatanu oli oma tahet V. Korotkovile suhtluse katkestamiseks väljendanud nii sõnaliselt kui ka konkludentselt ja seega puudub õiguslik alus jaatada kannatanu nõusoleku kui seadusülese õigustava asjaolu esinemist. Seega õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ja V. Korotkovi suhtes tuleb teha süüdimõistev kohtuotsus. III 31.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandaja on

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Ka

§-s 3312 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Osutatud normidest nähtuvalt on seadusandaja menetluse esemeks olevate süüteokooseisude puhul sätestanud alternatiivsed karistusliigid. Kuigi prokurör taotles kohtus V. Korotkovile karistusliigina vangistuse kohaldamist, on prokurör ka leidnud, et printsiibis on võimalik 12 1-19-9457 V. Korotkovi karistuse eesmärke saavutada ka rahalise karistusega. Karistuse liigina vangistuse kohaldamist põhjendas prokurör V. Korotkovist lähtuvate asjaoludega – antud ajamomendi puudub V. Korotkovil töö, ta kohustub maksma lastele elatist ja tal puuduvad säästud. Kaitsja taotles kaitsealuse süüdimõistmisel korral karistusliigi kohaldamist, mis ei oleks seotud vabaduse võtmisega. 32. Esmalt märgib kohus, et kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt võib vangistust mõista üksnes siis, kui kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud (vt nt RKKKo nr 3-1-1-24-07 p 8). Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt V. Korotkovil kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei tingi V. Korotkovi poolt toime pandud teod vajadust vangistuse kohaldamiseks – tema poolt toimepandud teod pole ülemäära rasked ja tema tegudega pole kaasnenud raskeid tagajärgi. Kohtu ette pole toodud muid asjakohaseid aspekte, mis peaks tingima V. Korotkovi karistamise vangistusega. Seega kohaldab kohus V. Korotkovile karistusliigina rahalist karistust. Mis puudutab prokuröri argumente seoses rahalise karistuse täitmise võimatusega, siis märgib kohus, et süüdistatava majanduslikust seisundist lähtuvaid võimalikke raskusi rahalise karistuse täitmisel on võimalik mh minimeerida nt

§ 66lg 1 kaudu ehk määrata rahalise karistuse tasumine osade kaupa.

33.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud. Kõnesolevad elemendid määratlevad süü suurusele vastava karistuse määra. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 34. Hinnates V. Korotkovi teosüü suurust

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, jagab kohus täielikult prokuratuuri seisukohta, et V. Korotkovi teosüü suurust tuleb hinnata väikseks. Prokurör toob asjakohaselt ja õigesti välja, et V. Korotkov lõi kannatanut ühel korral lahtise käega – tõsi küll – näo piirkonda. Obligatoorne on seegi, et tema löök põhjustas kannatanule küll valu, ent sellega ei kaasnenud suur valu ja/või tervisekahjustusi. Samuti kirjeldas kannatanu valu lühiajalise valuaistinguna. Kajastatud asjaolud kõnelevad V. Korotkovi väikesest teosüüst. Mis puudutab karistust raskendavate asjaolude esinemist, siis jagab kohus prokuröri seisukohta, et V. Korotkovi puhul karistust raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine süüdlase endise pereliikme suhtes (

§ 58

p 4) ja isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise isiku poolt alaealise juuresolekul (

§ 58p 13).

Nimelt nähtub, et V. Korotkov ja N. K olid abielulistes suhtes, st N. K on V. Korotkovi endine pereliige. Samuti on menetluse käigus tuvastatud, et V. Korotkov lõi N. K alaealiste laste, s.o A. T ja A. K juuresolekul. Karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes sedastavad ei ole.

Mis puudutab karistuse mõistmisel kohalduvaid eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis nendib kohus, et varem kriminaalkorras karistamata V. Korotkovi edaspidise õiguskuulekuse tagamine ei nõua ülemäära raskete/rangete meetmete kohaldamist. Üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades peab V. Korotkovile mõistetav karistus andma selge signaali, et tegu, mille V. Korotkov toime pani, on taunitav ja sellega kaasnevad karistusõiguslikud järelmid. Kõige eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus, et V. Korotkovi tuleb karistada 100 trahviühiku suuruse rahalise karistusega. 35.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel; arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui 13 1-19-9457 miinimumpäevamäär; miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3 näeb ette, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmeid ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta maksustavast tulud, millest on maha arvatud tulumaks. Prokurör esitas kohtus tõendi isiku maksustava tulu kohta. Antud tõend on koostatud V. Korotkovi kohta ja selles on märge, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed V. Korotkovi 2018 aasta tulude kohta. Kuna andmed V. Korotkovi tulude kohta puuduvad, siis juhindub kohus päevamäära kindlaks tegemiseks

§ 44

lg 2 viimases lauses toodust, mille kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. St, et V. Korotkovile

§ 121

lg 1 alusel mõistatav karistus 100 trahviühikut on rahalises vääringus 1 000 eurot. 36. Kujundades seisukohta V. Korotkovi teosüü suuruse kohta

§-s 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, siis tuleb kohtul siini jagada prokuratuuri seisukohta, et A V. Korotkovi süüd tuleb hinnata väikeseks. Prokurör osutab asjakohaselt, et V. Korotkovi pani antud süüteo toime sõnumite saatmise teel ja tegemist polnud inetute, solvavate või kannatanut alandavate sõnumitega. V. Korotkovi edastatud sõnumid puudutasid V. Korotkovi ja N. K ühist last. Samuti evib kaalu, et V. Korotkov edastas N. K sõnumid pikema perioodi kestel (

1. septembrist kuni
2. detsembrini) ja vähemalt kolm sõnumit on saadetud pühapäeval ehk ajal, mil tsiviilkohus oli andnud V. Korotkovile vastavalt V. Korotkov ja N. K ütlustele loa suhelda Skype vahendusel oma pojaga. Kirjeldatud asjaolud annavad aluse järelduseks hinnata V. Korotkovi süüd väikseks. Hinnates karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis leiab kohus, et V. Korotkovi puhul karistust kergendavad asjaolud

§ 57mõttes puuduvad.

Küll on sedastav karistust raskendav asjaolu

§ 58p 4 tähenduses, s.o süüteo toimepanemine endise pereliikme suhtes.

Arvestades ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, karistab kohus V. Korotkovi

§s 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 70 trahviühikuga, mis on rahalises vääringus 700 eurot (vt otsuse p 35). 37. V. Korotkovi suhtes tuleb kohaldada ka karistuste liitmist

§ 64lg 1 alusel.

Nii näeb

§ 63

lg 2 ette, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja isikut ei ole nende ühegi eest varem karistatud, mõistetakse karistus iga teo eest ja liitkaristus

§ 64

järgi.

§ 64

lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus jagab prokuratuuri seisukohta, mille kohaselt tuleb V. Korotkovi liitkaristuse mõistmisel juhinduda

§ 64lg 1 esimesest alternatiivist.

Taoliselt tuleb toimida põhjusel, et kahe erineva süüteoga kahjustas V. Korotkov erinevaid õigushüvesid. Erinevate süütegudega erinevate õigushüvede kahjustamisel jääks

§ 64

lg 1 alt 2 kohaldamisel kergem karistus ja seeläbi ka kergem tegu sisulise karistusõigusliku tagajärjeta. Seega rakendab kohus V. Korotkovile liitkaristust mõistes

§ 64lg 1 alt 2 ja mõistab V.

Korotkovile karistuseks liitkaristuseks rahalise karistuse 150 trahviühikut, mis on rahalises vääringus 1 500 eurot (vt otsuse p 35).

1. Prokurör esitas kohtus tõendina V. Korotkovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja Viru Maakohtu 04.12.2019 kohtumääruse, millega kohus jättis rahuldamata prokuratuuri taotluse V. Korotkovi vahistamiseks. Kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti V. Korotkov kahtlustatavana kinni 03.12.
2. Kohtumääruse kohaselt vabastas kohus V. Korotkovi kinnipidamiselt kohtusaalis. Neis dokumentidest nähtub, et V. Korotkov viibis ajavahemikul 03.12.2019 kuni 04.12.2019 eelvangistuses.

§ 68

lg 1 näeb ette, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka; ühele eelvangistuse päevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Kuna V. Korotkovi eelvangistuse pikkus oli 2 päeva, mis on 14 1-19-9457 võrdeline rahalise karistuse 6 päevamääraga, siis järeldub, et V. Korotkovi rahalise karistuse kandmata suuruseks on 144 (150-6, so 144) päevamäära, so 1 440 eurot (vt otsuse p 35). 39. Kuna V. Korotkov avaldas kohtuistungil töökoha ja säästude puudumist, ent tõi välja, et tal tuleb tasuda lastele elatist, siis leiab kohus, et nii V. Korotkovi isiklike igapäevaste vajaduste kui ka tema ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks tuleb kohaldada

§ 66lg-t 1.

Antud norm võimaldab mh rahalise karistuse tasumist süüdlase perekondlikust ja tööalasest seisundist tulenevalt, ositi. Küll kohustab seadus määrama kohut kindlaks rahalise kohustuse osade suurused. Arvestades rahalise karistuse kogusuurust (1 440 eurot), siis määrab kohus, et V. Korotkov peab tasuma rahalise karistuse kogusumas 1 440 eurot kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuise maksena 120 eurot.

1. Prokurör ja kannatanu taotlesid kohtult V. Korotkovile seaduses sätestatud maksimaalses tähtajas lähenemiskeelu kohaldamist. KrMS § 3101 lg 1 võimaldab kohtul kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
2. Nagu toodud, taotles kannatanu kohtumenetluses oma eraelu ja isikuõiguste kaitseks lähenemiskeelu kohaldamist. Samuti on menetluse esemeks isikuvastane kuritegu. St, et lähenemiskeelu kohaldamise eeldused on arutataval juhul täidetud.
3. Kujundades seisukohta lähenemiskeelu sisulise põhjendatuse kohta, märgib kohus viitega Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-3-59-10 p-le 7.2, et VÕS § 1055 lg 1 kohaldamisel peab kohus konkreetselt määratlema need tingimused (piirangud), mida lähenemiskeelu adressaadil kaitstava isiku suhtes järgida tuleb. Vastasel korral ei ole lähenemiskeeld täidetav ja kaotab oma mõtte. Lähenemiskeelu tingimuste määratlemisel peab kohus arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Proportsionaalsuse printsiibist kinnipidamise vajalikkust on Riigikohus korranud ka lahendis 1-19-
5. Arutataval juhul mõistab kohus V. Korotkovi süüdi kannatanu löömises. Menetluse käigus tuvastatust, so V. Korotkovi ja kannatanu N. K ütlustest nähtuvalt, oli V. Korotkovi juba enne löömist verbaalselt agressiivse ja ründava käitumisstiiliga. Nende ütluste pinnalt tuleb teha järeldus, et V. Korotkovi ja N. K omavahelised suhted on olnud keerulised pikema aja vältel ja on seda kestvalt. Nende omavahelised pingestunud suhted olid selgelt tajutavad ka kohtuistungil. Võib tõsikindlalt väita, et ajutise lähenemiskeeluga V. Korotkovile seatud piirangud on küll taganud N. K eraelu ja isikuõiguste kaitse, ent see pole taganud nende omavaheliste suhete normaliseerumist. On ilmselge, et nende omavahelisi suhted pingestavad 15 1-19-9457 ühise lapsega seotud küsimused, sh käimas olevad tsiviilvaidlused. Kuigi kohtupraktikas tunnustatud arusaama kohaselt ei tagata lähenemiskeeluga vaidluste lahendamist mõnes muus menetluses, siis asjaoludest tulenevalt pole võimalik V. Korotkovi ja N. K vahelisi tsiviilvaidlusi lähenemiskeelu üle otsustamisel täielikult ka kõrvale jätta. Nagu märgitud, on tsiviilvaidlused seotud nende ühise lapsega. Ka menetluse esemeks olev kehalise väärkohtlemise episood on seotud nende ühise lapsega. Nii avaldas V. Korotkov, et randa mineku ja N. K kokkusaamise eesmärgiks oli soov näha oma 5aastast last ja uurida N. K lapsega kokkusaamise võimaluste kohta. Ka V. Korotkovi ja N. K vahelise kirjavahetuse kohaselt on V. Korotkov võtnud N. K kontakti just selleks, et pärida ja saada informatsiooni oma lapse kohta. Kuna V. Korotkovi ja N. K vahel on last puudutavates küsimustes diametraalsed eriarvamused, juba varasemad eriarvamused on päädinud sõnaliste konfliktide ja menetluse esemeks olevat kehalist väärkohtlemist silmas pidades ka karistusõiguslikku kvaliteeti omava teoga, sh ei ole nende omavaheline suhtlus normaliseerunud, nendevahelised eriarvamused ei ole kusagile kadunud, siis võimaldavad nimetatud asjaolud teha prognoosotsustuse, et uute karistusõiguslike tegude vältimiseks või vähemalt taoliste tegude võimaluse minimeerimiseks tuleb kohtul rakendada meetmeid, mis tagaks ühelt poolt kannatanu eraelu ja isikuõiguste kaitse, teisalt looks aga ka tingimused, kus V. Korotkovil ei oleks võimalik N. K peal oma pahameelt välja elada või veel enam - käituda N. K viisil, mis võiks kaasa tuua uute kuriteokahtluste/süüdistuste tõusetumise/esitamise. Kohtu veendumusel on kõnealust tasakaalu võimalik saavutada lähenemiskeelu kohaldamisega.
6. Lähenemiskeelu tingimuste üle arutledes on määravaks asjaolu, et V. Korotkovi süüdimõistmise aluseks olev tegu seisnes N. K löömises. Taolise teo korduvuse välistamiseks tuleb luua olukord, kus V. Korotkovi ja N. K vahele jääks vahemaa, mis jääks välja V. Korotkovi käeulatusest. Samuti peab kohus kaitsmisväärseks kannatanule turva- ja kindlustunde loomist tema kodus, ent ka koju minnes ja/või tulles. Eelnevast tuleneb, et põhjendatud, asjakohane ja proportsionaalne on keelata V. Korotkovil viibida kannatanu elukohas ja kannatanu elukoha lähedal lähemal kui 20 meetrit. Kuna menetluse esemeks oleva teo pani V. Korotkov toime avalikus kohas, siis toob see kaasa vajaduse kohaldada lähenemiskeeldu ka viisil, mis keelab tal N. K läheneda lähemale kui 20 meetrit. Kuna V. Korotkovi ja N. K vahel toimuvad kohtuvaidlused ja võib eeldada, et neil tuleb viibida üheaegselt kohtus/kohtusaalis ja ei saa välistada, et kohtuvaidluste lahendamiseks võib esineda vajadus viibida neil üheaegselt ka (ameti)asutus(t)es, siis viimati nimetatud keeld, s.o keeld läheneda N. K lähemale kui 20 meetrit ei kohaldu kohtus/kohtusaalis ja/või (ameti)asutuses viibides, kui viibimise aluseks on kohtu korraldus/luba vmt. Kannatanuga juhuslikul kohtumisel peab V. Korotkov kannatanust viivitamatult eemalduma vähemalt 20 meetri kaugusele.
7. Ajutise lähenemiskeelu määrusega keelati V. Korotkovil võtta N. K ühendust mistahes sidevahendite kaudu. 03.03.2020 kohtumäärusega muutis kohus ajutise lähenemiskeelu tingimusi viisil, et V. Korotkovil oli võimalik N. K ühendust võtta e-kirja/sms-sõnumite vahendusel ühise lapsega seotud teemadel. Otsustamaks suhtlemise keelamise jätkuvat põhjendatust, siis on kohus seisukohal, et kõnesolevagi piirangu jätkamine on asjakohane ja vajalik. Esmalt meenutab kohus, et kannatanu eraelu ja isikuõiguste rikkumiste oht ei pea seisnema üksnes karistusõiguslikku vastutust kaasa toovates tegudes, vaid tegemist võib olla ka käitumisega, mis on kannatanu jaoks piisavalt häiriv (vt ka RKKKm nr 1-19-4240 p 16). Menetluse esemeks oleva kehalise väärkohtlemise episoodis on süüdistatava ja kannatanu ütlustega tuvastatud, et löömisele eelnes inetu ja häiriv verbaalne konflikt, mis jätkus löömise järgselt. Kohtus uuritud V. Korotkovi ja N. K kirjavahetusest nähtub, et ka siis, kui N. K on sõnaselgelt öelnud, et ta suhelda ei soovi, on V. Korotkov jätkanud kannatanule sõnumite edastamist. Osutatu pinnalt teeb kohus prognoosotsustuse, et suhtluskeelu kohaldamata 16 1-19-9457 jätmisel võib A. Korotkov jätkata N. K pidevalt kontaktide otsimist, mistõttu on ka suhtluse piiramine asjakohane, vajalik ja ka proportsionaalne.
8. Kuigi kohus peab suhtluspiirangu kohaldamist asjakohaseks, vajalikuks ja proportsionaalseks, tuleb suhtluspiirangut kehtestades arvestada, et V. Korotkovil ja N. K on (eel)kooliealine laps, kelle suhtlus ja läbikäimine peab olema kooskõlastatud vanematega, sh kooskõlastatud temaga koos elava vanemaga. Vähetähtis pole seegi, et perekonnaseadusest tulenevalt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus oma lapsega suhelda ning õigus oma mõlema vanemaga suhelda on ka lapsel. Kuna V. Korotkovi ja N. K ühine laps elab N. K, siis tagamaks ning toetamaks lapse ja lahuselava isa vahelise suhtluse jätkumist, teineteise eludes osalemist ja nendevahelisi häid suhteid, siis tuleb suhtlemispiirangut kohaldada viisil, et V. Korotkovil on võimalik N. K kontakteeruda ühise lapsega seotud teemadel. Seega määrab kohus, et kohaldatav suhtluspiirang ei hõlma suhtlust, mis on seotud ühise lapsega. Et taoline suhtlus oleks kannatanule võimalikult vähe ebamugav ja et vältida ka võimalikke konflikte, siis määrab kohus, et suhtlus ühise lapsega seotud teemadel võib toimuda kirjalikke taasesitamist võimaldavate meetmete kaudu (sõnumid, sms-id, e-kirjad). Taoliselt toimimine tagab kannatanu füüsilist ja vaimset turvatunnet, võtab arvesse tema õigust eraelu puutumusele ja tema teistele isikuõigustele, ent säilitab ka V. Korotkovile võimaluse ja õiguse osaleda oma lapse elus, suhelda lapsega vahetult teise vanemaga kooskõlastatud või kohtu määratud/määrataval viisil ning säilitada lapses turvavatunne, et vanemate kooselu lõppemisest sõltumata, jäävad lapsele võrdselt alles nii ema kui ka isa. Küll peab kohus vajalikuks V. Korotkovile selgitada, et ka talle N. K alles jääv suhtlusvorm ei tohi ega või ületada mõistlikkuse piiri. Nimelt on seadusandaja kriminaliseerinud nii teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine (

§ 1573

lg 1), kui ka lähenemiskeelu rikkumise (

§ 3312). 47.

Kannatanu ja prokurör taotlesid lähenemiskeelu kohaldamist seaduses sätestatud maksimaalses tähtajas ehk 3ks aastaks. Sedavõrd pikaks ajaks kohus lähenemiskeelu kohaldamist põhjendatuks ei pea. Lähenemiskeelu kohaldamine peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. Piirangute kohaldamisel, millega on hõlmatud ka piirangute ajaline kehtivus, tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ja piirang ei tohi riivata adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Arutataval juhul asus kohus seisukohale, et V. Korotkovi süüd tuleb hinnata kehalise väärkohtlemise episoodiks väikseks. Kohus mõistab V. Korotkovi süüdi ka ajutise lähenemiskeelu rikkumises, ent seadusandja pole ette näinud (KrMS § 3101 lg 1), ent lähenemiskeelu kohaldamise aluseks saaks olla ka

§ 3312järgi kvalifitseeritav tegu.

Seega ei saa antud koosseisu järgi V. Korotkovi süüdimõistmine evida mõju lähenemisekeelu kohaldamisele või selle tingimustele. Küll evib kaalu asjaolu, et V. Korotkovi suhtes on varem lõpetatud kriminaalmenetlus lähisuhtes kehalise väärkohtlemise episoodis oportuniteediga. Samas tuleb nentida, ent menetluse lõpetamine oportuniteediga tähendab, et V. Korotkovi teosüü oli väike. Seega ei esine kaalukaid asjaolusid, millega põhjendada lahenemiskeelu kohaldamist 3ks aastaks.

1. Ajutine lähenemiskeeld on V. Korotkovi suhtes kehtinud alates 26.07.
2. Kuigi ajutise lähenemiskeelu tingimusi on V. Korotkov rikkunud, pole tema rikkumised olnud tõsised – need olid seotud lapse kohta päringute tegemisega. N. K avaldas kohtuistungil kohtu küsimustele vastates, et kuigi tema jaoks on suhtlus A. Korotkoviga ebameeldiv, siis kohtumääruse järgselt, millega kohus muutis ajutise lähenemiskeelu tingimusi viisil, et V. Korotkovile jäi võimalus temaga ühendust võtta lapsega seotud teemadel, on V. Korotkovi 17 1-19-9457 suhtlus jäänud viisakuse piiridesse. Märgitu annab kohtule tagasisidet selle kohta, et V. Korotkov on valmis püüdlema N. Katsalukhaga normaalse suhtluse ja läbisaamise poole, soovi korral on ta võimeline ka oma negatiivseid emotsioone valitsema piirides, mis on aktsepteeritav inimeste omavahelistes suhtes ja läbikäimises ning käsitletud asjaoludest nende koostoimes leiab kohus, et lähenemiskeeld on proportsionaalne pikkuses 1 aasta ja 6 kuud. III
3. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse asitõenditega toimimise viisi kohta. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör kohtule asitõendi vaatlusprotokolli ja alaealise tunnistaja ülekuulamise protokolli lisadena kaks salvestisega andmekandjat. Kõnealused andmekandjad võttis kohus vastu ja need asuvad tõendite toimikus Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, jätab kohus kõnesolevad andmekandjad kriminaaltoimikusse. IV
4. KrMS § 180 lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9) ning kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p-d 1, 4).
5. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot.
6. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 524,40 eurot.
7. Kohtumenetluses on kaitsja esitanud kaitsjatasu suuruseks 2 230,80 eurot (lisandub käibemaks).
8. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 3201,36 euro (sisaldab käibemaksu) suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.
9. Kohtumenetluses esitatud kaitsjatasu osas peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi korras on kaitsja esitanud taotluse tekkinud kulude hüvitamiseks kohtuistungitel osalemise eest. Kaitsja näidatud kohtuistungite kestvuse aeg ei kattu kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Menetluskulu ja sellele kulunud aega peab kohus põhjendatuks selleks kulunud ajas osas vastavalt menetlusdokumendina kohtuistungi protokollides märgitud kohtuistungi toimumise ajale kulunud ulatuses ning lähtudes kaitsjatasu taotluses esitatud algandmetest ja kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 960 eurot (lisandub käibemaks 20%, s.o 192 eurot, s.o kokku 1 152 eurot). Riigi õigusabi korras on kaitsja esitanud ka taotluse kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise osas

§ 121

järgi esitatud süüdistuses kokku kuue tunni ulatuses summas 324 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades, et kriminaalasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas ning puuduvad erisused, mistõttu kriminaalasja ei saa pidada keskmise raskusastmega asjaks, siis nimetatud kulu peab kohus põhjendatuks kolme tunni ulatuses, s.o summas 162 eurot (lisandub käibemaks 32,40 eurot, s.o kokku 194,40 eurot). 18 1-19-9457 KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. novembri 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Valitud kaitsjana on esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks

§ 3312

järgi esitatud süüdistuses kokku summas nelja tunni ulatuses summas 216 eurot (lisandub käibemaks). Kuna kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis valitud kaitsja ja kaitsealuse vahelisest lepingust tulenev kulu jääb süüdimõistetu enda kanda. Lisaks on kaitsja esitanud taotluse riigi õigusabi korras tekkinud kaitsekulude hüvitamiseks 03.03.2020 määrusega seonduvalt, kohtukõnede koostamine, kliendiga arutlemise ja ristküsitluse ning kohtukõne teeside arutlemise kohta kokku 12 tunni ulatuse, s.o summas 540 eurot (lisandub käibemaks). Esitatud kulu kohus ei pea põhjendatuks sellele kulunud aja osas osaliselt. Arvestades, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal on omandatud akadeemilised erialased teadmised, kaitsjal on pikaajaline menetluslik kogemus ja riik on kaitsjat usaldanud esindama riikliku süüdistuse menetluses kaitsjana, siis eeldabki riik riigi õigusabi korras menetlusse asumisel põhjalikku ja süvenenult tegelemist. Tehtud töö ajamaht ei saa sõltuda kaitsealuse või ka kaitsja soovist arutleda kriminaalasja menetluse esemeks oleva süüdistuse ja menetlustoimingute asjaolude üle lähtudes kaitsealuse soovist, et tema kriminaalasjaga tegeleks kaitsja eriti hoolikalt. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja kohus ongi kvaliteetse kaitseteenuse osutamine ning ei saa eeldada kaitsekvaliteedi kasvu lähtudes kaitsealuse soovist. Arvestades, et kohtukõnes ja kohtukõne teesides ei ole käsitletud keerulisi õiguslikke küsimusi ning menetlusdokumendi pikkus ei ole argumendiks suuremas mahus töötasu küsimiseks, et kriminaalasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas ning puuduvad erisused, mistõttu kriminaalasja ei saa pidada keerukaks kriminaalasjaks, siis peab kohus põhjendatuks kohtu 03.03.2020 määruse, kohtukõne koostamise, 12.02.2020 istungi arutamise ning ristküsitluse ja teeside koostamisele kuluva aja mahuks kolm tundi ja 30 minutit, s.o summas 189 eurot (lisandub käibemaks 37,80 eurot, s.o kokku 226,80 eurot).

1. KrMS § 180 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
2. Kujundades seisukohta V. Korotkovi varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed V. Korotkovi 2018 aasta tulude kohta. Menetluse käigus leidis tuvastamist seegi, et antud ajamomendil V. Korotkov ei tööta, mis tähendab, et tal puudub ka töötamisest saadav sissetulek. Ka märkis V. Korotkov endal säästude puudumist. Samas tuleb V. Korotkovil tagada enda ülalpidamine, hoolitseda ja tagada elatise maksmine oma kahele alaealise lapsele ning samuti täita käesoleva kohtuotsusega talle pandavat kohustust rahalise karistuse näol. Lisaks arvestab kohus asjaoluga, et V. Korotkovi pole varem kriminaalkorras karistatud. St, et tema varasem käitumine on olnud õiguskuulekas. Kohus leiab, et V. Korotkovi majanduslikust olukorrast, ent ka tema resotsialiseerumisväljavaateid silmas pidades on võimalik kõrvale kalduda menetluskulude väljamõistmise üle otsustamisel üldregulatsioonist (KrMS § 180 lg 1 ls 1), jättes osa menetluskulude kaitsjatasu näol riigi kanda ja sundraha välja mõistmata. Kohus leiab, et osaline menetluskulude riigi kanda jätmine ja sundraha välja mõistmata jätmine võivad anda täiendava tõuke V. Korotkovi edaspidisele õiguskuulekusele. Seega jätab kohus 876 euro suuruse sundraha välja mõistmata ja menetluskuludest kohustub V. Korotkov tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul 1 048,80 euro suuruse kaitsjatasu. Ülejäänud osa kaitsjatasust, s.o summas 1 048,80 jääb riigi kanda. 19 1-19-9457 /allkirjastatud digitaalselt/ 20