) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
lg 3 p 4 alusel hävitada MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX asitõendite hoiuruumis hoiul olevad järgmised esemed: - Kristiina Kams´i nimele ja aadressile XXXX linn Suurbritanniast saadetud – valget värvi turvaümbrik, milles on väiksemas formaadis kirjaümbrik. - Kristiina Kams´i nimele ja aadressile XXX linn Suurbritanniast saadetud – rohelise teibiga suletud kileümbrik, milles on kartongist karp. 3. Menetluskulu:
lg 3 alusel jätta Kristiina Kams´i sundrahast 500 eurot riigi kanda
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Kristiina Kams´ilt menetluskuluna riigituludesse: sundraha 960 eurot; kaitsjatasu 75,60 eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Kristiina Kams´il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1035,60 (üks tuhat kolmkümmend viis eurot kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 86,30 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700011285 ning selgituse “Kristiina Kams, otsus nr 1-21-1649, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Kristiina Kams´i süüdistatakse KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kristiina Kams tellis enne 06.02.2020 ja 24.02.2020 eeluurimisel tuvastamata asjaoludel internetikeskkonnast psühhotroopset ravimit, mille posti teel saatmine on ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt keelatud. 06.02.2020 ja 24.02.2020 saabusid Suurbritanniast vastavalt postisaadetis-lihtkiri nr XXX ja postisaadetis-maksikiri nr XXX adresseerituna Kristiina Kams´i nimele ja kodusele aadressile XXX, millede läbivaatusel tolliametnikud leidsid ja pidasid kinni järgmised ravimid: - esimesest saadetisest Zopiclone 7,5 mg (toimeaine zopikloon) – 2 blistrit a´ 14 tbl = 28 tbl; - teisest saadetisest Zopiclon 7,5 mg (toimeaine zopikloon) – 2 karpi a´ 30 tbl = 60 tbl. Zopikloon kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Seega toimetas Kristiina Kams postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri eelpoolkirjeldatud 88 tabletti psühhotroopset ravimit zopiklooni. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS-i § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine kogust loetakse suureks kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Zopiklooni psühhotroopseks toimeks kümnele inimesele piisab 75-150 mg, keskmiselt 120 mg, mistõttu on 88 tabletti, mis sisaldavad 7,5 mg zopiklooni (88 x 7,5 = 660, 660 > 120) suur kogus. Sellega pani Kristiina Kams toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kokkuleppe sisu KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Kristiina Kams´ile karistuseks 1 aasta vangistust. Kars § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kristiina Kams 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja Aivar Kello tasu 75,60 eurot.
lg 1 p 2 alusel on sundraha I astme kuritegude puhul 1460 eurot.
lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit ning asjaolu, et Kristiina Kams on töötu, jätta sundrahast 500 eurot riigi kanda ning Kristiina Kamsilt välja mõista sundraha suuruses 960 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Kristiina Kams aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Kristiina Kams süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kristiina Kams menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 75,60 eurot ning
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt
lg 1 p-le 1 esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kristiina Kams on XXX. Tal puuduvad märkimisväärsed säästud ja realiseeritav vara. Seetõttu on kohus seisukohal, et ilmselt käiks väljamõistetava menetluskulu korraga tasumine süüdistatavale üle jõu. Kristiina Kams kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 86,30 eurot menetluskulude katteks. Arvestades Kristiina Kams´i varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta sundrahast 500 eurot riigi kanda ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Kristiina Kams´ilt sundraha 960 eurot ja kaitsjatasu 75,60 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1035,60 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.