← Eesti

3-20-1656/10

Obsah (6)§ 12§ 39§ 40§ 15§ 2§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1656 Haldusasi XX kaebus Tarbijakaitse

) sätestatud korras. Asjas ei kohaldu AÕS § 1581 lg 2. Sundvalduse seadmise taotluse aluseks on riigi eriplaneeringuna käsitletav Harju maavanema poolt 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud Harju maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Ehitatav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust. Tegu on esimese etapiga Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt luuakse varustuskindluse parandamiseks lähiaastatel 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Eeltoodu alusel on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ja puuduvad alternatiivsed lahendused. Seega on vajalik sundvalduse seadmine taotluses märgitud ulatuses, mis on määratud seaduses sätestatud trassikoridoriga. Kinnisasja omanikuga ei ole taotleja kasutusõiguse (AÕS § 1581 lg 2 ja lg 3) osas kokkulepet saavutanud. TTJA tellitud eksperthinnangu kohaselt on Kõrgepõllu kinnistu sundvalduseala (4420 m2) hüvitusväärtus 1354,29 eurot. TTJA määrab hindamisakti alusel sundvalduse seadmisel ühekordseks hüvitiseks 1354,29 eurot. Kinnistu omanikule on selgitatud

§-ga 39 jg §-ga 12 seonduvat ning isikliku kasutusõiguse (IKÕ) ja sundvalduse seadmise ning hüvitusväärtuse erinevusi. Maaomaniku arvamused ja seisukohad olid esitamiseks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramise avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul (Harju Maavalitsuse kiri nr 14.01.2015 nr 12-4/209), mis edastati kinnistu omanikele. Kinnistu omanik ei ole TTJA-le edastanud olulisi või täiendavaid asjaolusid, seisukohti ega dokumente, mis mõjutaksid sundvalduse seadmist niivõrd, et TTJA saaks kaaluda kinnistu omaniku poolt pakutud hüvitusväärtuse lahendust. Kuivõrd taotluse esitaja Elering AS ei ole soovinud sundvalduse tasu vähendada, määratakse see talumistasu aasta maksimummääras. Sundvalduse tasu makstakse üks kord aastas. 13. TTJA 01.07.2020 otsusega nr 1-7/20-242 seati sundvaldus suurusega 7216 m2 Võima kinnistule, mille omanikuks on YY ja XX elektrivõrgu talumiskohustuse tagamiseks (resolutsiooni punkt 1); seati sundvaldus Elering AS kasuks 330 kV ja 110 kV elektriõhuliini rajamise talumiskohustuse tagamiseks (resolutsiooni punkt 2); maksti 3

(14)3-20-1656 ühekordset tasu kinnistu omanikele võrdselt YY 1053,55 eurot ja XXle 1053,55 eurot tehnovõrgu talumise eest (resolutsiooni punkt 4). Sundvalduse seadmine avalikus huvis on asjas põhjendatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg 11 tingimustega, mille alusel on tehnovõrgu või –rajatise ehitamine avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse (ELTS) § 65 lg 1 sätestatud kohustus. Elering AS on ELTS § 65 lg 1 nimetatud isikuks, millega on tõendatud taotluse esitamine avalikus huvis. AÕS § 1581 lg 1 alusel on kinnisasja omanik kohustatud taluma avalikes huvides vajalikke tehnovõrke ja –rajatisi. Sundvalduse seadmisega tekib kinnisasjas omanikul talumiskohustus, mis sisaldab endas loa andmist ehitamiseks kinnisasjale, kui tehnovõrk või –rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või –rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või –rajatisega või tehnovõrgu või –rajatise arendamiseks. Talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (

) sätestatud korras. Asjas ei kohaldu AÕS § 1581 lg 2. Sundvalduse seadmise taotluse aluseks on riigi eriplaneeringuna käsitletav Harju maavanema poolt 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud Harju maakonna planeeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Ehitatav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust. Tegu on esimese etapiga Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt luuakse varustuskindluse parandamiseks lähiaastatel 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Eeltoodu alusel on tegemist ülekaaluka avaliku huviga ja puuduvad alternatiivsed lahendused. Seega on vajalik sundvalduse seadmine taotluses märgitud ulatuses, mis on määratud seaduses sätestatud trassikoridoriga. Kinnisasja omanikega ei ole taotleja kasutusõiguse (AÕS § 1581 lg 2 ja lg 3) osas kokkulepet saavutanud. TTJA tellitud eksperthinnangu kohaselt on Võima kinnistu sundvalduseala (7216 m2) hüvitusväärtus 2107,07 eurot. TTJA määrab hindamisakti alusel sundvalduse seadmisel ühekordseks hüvitiseks 2107,07 eurot. Kinnistu omanikele on selgitatud

§-ga 39 jg §-ga 12 seonduvat ning IKÕ ja sundvalduse seadmise ja hüvitusväärtuse erinevusi. Maaomaniku arvamused ja seisukohad olid esitamiseks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramise avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul (Harju Maavalitsuse kiri nr 14.01.2015 nr 12-4/209), mis edastati kinnistu omanikele. Kinnistu omanik ei ole TTJA-le edastanud olulisi või täiendavaid asjaolusid, seisukohti ega dokumente, mis mõjutaksid sundvalduse seadmist niivõrd, et TTJA saaks kaaluda kinnistu omaniku poolt pakutud hüvitusväärtuse lahendust. Kuivõrd taotluse esitaja Elering AS ei ole soovinud sundvalduse tasu vähendada, määratakse see talumistasu aasta maksimummääras. Sundvalduse tasu makstakse üks kord aastas. 14. XX esitas 05.07.2020 TTJA 01.07.2020 otsustele nr 1-7/20-241 ja nr 1-7/20-242 vaided, mis jäeti TTJA 17.07.2020 vaideotsustega nr 1-7/20-297 ning nr 1-7/20-298 rahuldamata. 15. XX esitas 04.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 01.07.2020 otsuste nr 1-7/20241 ja nr 1- 7/20-242 ning 07.08.2020 vaideotsuste nr 1-7/20-297 ja nr 17/20-298 tühistamise nõudes. 4

(14)3-20-1656 KAEBAJA SEISUKOHAD
  1. TTJA pole välja selgitanud, mille alusel kolmas isik pakkus hüvitise summaks 33% kinnisasja hindamisväärtusest. Kolmandal isikul puudub kaalutlusõigus hüvitisväärtuse määramisel.
  2. Vastustaja on keeldunud kompromissettepanekust kohtuvälise lahendi leidmiseks küsida Eesti Vabariigi õiguskantslerilt seisukohta.
  3. Vastustajal puudub õigus öelda, mis on ammendav selgitus, jättes kaebaja küsimustele vastamata. Vastustaja on märkinud, et TTJA-l puudub teatud küsimustes pädevus, seetõttu on vaidlusalused otsused ka õigusvastased.
  4. Hüvitis tuleb määrata

-s sätestatud korras igale kinnisasjale individuaalselt. Seega on väär väide, et maaomanikud oleksid pidanud hüvitise arvestamise osas oma seisukoha avaldama eriplaneeringu avalikul väljapanekul. 20. Hüvitise määramisel aluseks võetud hindamisaktis ei ole arvesse võetud tegelikke kasutamise võimalusi ja jäetud tekkinud kahju osaliselt hindamata. See on vastuolus

§ 12lg-ga 3. 21. Uut liini ei saa käsitleda vana liini (demonteeritud õhuliin Keila-Rummu 110k

V ning Keila-Rummu 35kV) remondi või rekonstrueerimisena. Uue liiniga kaasneva kahju hindamisel peab olema lähtekohaks kitsendusteta kinnistu. Seda kinnitab ka hetkel kehtiv Saue valla, Kernu piirkonna üldplaneering, milles ei ole kitsendust ette nähtud. 22. TTJA 01.07.2020 otsused on vastuolus

§-dega 11, 12, 14, 15 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 9, 32 ja

  1. Vaidlusalused vaideotsused on teinud sama isik, kes esialgsed otsused, millega on rikutud HMS § 10 lg 1 punkti
  2. Vaidemenetluses on rikutud ärakuulamiskohustust (HMS § 82 p-d 5 ja 7, § 83 lg-d 1 ja 2). VASTUSTAJA SEISUKOHAD
  3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  4. TTJA poolt kaebajale kuuluvate kinnistute osas läbiviidud sundvalduse seadmise menetlus ja sundvalduse seadmise otsused on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega. TTJA pädevus kõnealustele kinnistutele sundvalduse seadmiseks tuleneb

§ 39lg-st 1 ja ehitusseadustiku (Eh

S) § 39 lg-st 2. Käesoleval juhul on sundvalduse seadmine tingitud vaidlusaluseid kinnistuid läbiva Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini püstitamisest, mis on ette nähtud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ”Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine". EhS § 39 lg 2 alusel annab ehitusloa riigi eriplaneeringu alusel ehitatavale ehitisele TTJA. Selgitame, et Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramiseks koostatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering ”HarkuLihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2 alusel käsitletav riigi eriplaneeringuna, mistõttu väljastab ehitusloa Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini püstitamiseks EhS § 39 lg 2 alusel TTJA. Tulenevalt eeltoodust ja

§ 39lg 1 alusel otsustab ka sundvalduse seadmise seetõttu TTJA. 5

(14)3-20-1656 25. Nähtuvalt Elering AS taotlusest paigaldatakse rajatav 330/110 kV elektriõhuliin olemasolevate õhuliinide asemele ning kinnistute omanike jaoks muutub olukord looduses paremaks, kinnistul asuvad mastid demonteeritakse. Rajatava elektriliini ehitamisel ei ole Võima ja Kõrgepõllu kinnistutele ühtegi masti ettenähtud. Täiendavalt selgitas Elering AS, et juba teemaplaneeringu menetluse käigus selgitati avalikult ning kajastati avalike vahendite kaudu ühekordse hüvitise arvutamise aluseid ja maksmise korda. Metsamaa puhul võetaks arvesse raieringi tulu (küpse metsa) ja trassikoridoris raiutava sortimentide tulu vahe vastavalt hetkel kehtivatele Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelao hindadele. Haritava ja muu maa puhul makstakse tasu 33% koefitsiendiga kaitsevööndi alla jääva maa hinnast. Elamumaa puhul koostatakse uuest elektriliinist tuleneva kinnistu väärtuse langust arvestav eksperthinnang kutsetunnistusega kinnisvara hindaja poolt. Lisanduvad tasud eri liiki mastide eest kinnistul ning 200 eurot asjaajamise tasu. Kõikidele kinnistuomanikele on teavitatud kinnistute lõikes ühekordsete hüvitiste suurused. Võima ja Kõrgepõllu kinnistu omanikele soovis Elering AS maksta ühekordset hüvitist varalise kahju hüvitamiseks kokku 1885 eurot, aga kõnealuste kinnistute omanikega isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimise kokkulepet ei saavutatud. Sundvalduse seadmisel saab TTJA juhinduda ainult

-st ja seal toodud tingimustest. TTJA ei saa ega peagi kommenteerima isikliku kasutusõiguse seadmise protsessi ning sellega pakutud hüvitisi, samuti küsima kolmandaid arvamusi, kuivõrd see ei ole TTJA pädevuses

  1. TTJA veendus, et võimalused isikliku kasutusõiguse osas kokkuleppe saavutamiseks on ammendunud, seda kinnitas sundvalduse seadmise taotluses ka Elering AS.
  2. Sundvalduse tasu määramise eelduseks ei ole kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või rajatise omaniku vastavasisulise kokkuleppe saavutamine, vaid kokkuleppe mittesaavutamisel määratakse tasu

-s toodud põhimõtete alusel (vt

§ 40lg 5 ja § 39 lg 6).

28.

§ 39

lg 5 kohaselt määratakse sundvalduse tasu

§ 12lg-s 2 sätestatud korras.

See tähendab, et hüvitusväärtuse määramiseks tellitakse hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv 7. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lg 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast. Lisaks näeb

§ 39

lg 6 ette sundvalduse seadmise tõttu tekkiva varalise kahju hüvitamise kohustuse. Kahju hüvitamise eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui avalik-õiguslikku kitsendust ei oleks seatud. Samas, mitte iga avalikõigusliku kitsenduse seadmisega ei kaasne kahju, kuid tõendatud kahju korral tuleb see kinnisasja omanikule hüvitada. Tulenevalt

§ 12lg-st 7 vormistatakse hindamise tulemus hindamisaruandena.

Hindamisaruanne koostatakse hindamise head tava arvestades ja vajaduse korral kaasatakse hindamisse teise eriala ekspert. 29. Alusetud on kaebaja väited Võima ja Kõrgepõllu kinnistutele planeeritava sundvalduse ala hüvitusväärtuse määramiseks tellitud eksperthinnangu vastuolust

-ga. TTJA tellis Võima ja Kõrgepõllu kinnistute planeeritava sundvalduse ala hüvitusväärtuse määramiseks

§ 12lg 2 kohase hindamise Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ-lt.

Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ poolt koostas eksperthinnangu Taavo Vainomaa (kutseline hindaja tase 6 kutsetunnistus nr 151710) ja kinnitas Virgo Laansoo (kutseline hindaja tase 7 kutsetunnistus nr 1 Seletuskiri kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu 598 SE juurde, lk 22 6

(14)3-20-1656 151728). Nähtuvalt eksperthinnangutest (Lisad 13 ja 14) on nende koostamisel lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist.

seletuskirjas on selgitatud, et avalikes huvides kinnisasja omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise aluseks oleva hüvitusväärtuse määramisel tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 875-12:2016 „Hindamine hüvitamise eesmärgil“. Nimetatud standard näeb ette ka saamata jääva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise.1 TTJA hinnangul vastavad nii hindamise läbi viinud eksperdid kui nende koostatud eksperthinnang

§ 12lg 2 nõuetel.

30. Kaebaja arvab ekslikult, et sundvalduse seadmise korral on sundvalduse objektiks oleva kinnisasja omanikul õigus

§-s 15 nimetatud täiendavale hüvitisele kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppele jõudmise eest. TTJA selgitab, et

§ 15

näeb ette võimaluse maksta kinnisasja omanikule omandamise kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist ehk motivatsioonitasu üksnes sundvõõrandamise korral. Sundvalduse seadmise korral on motivatsioonitasu maksmine

§ 39

lg 5 kohaselt välistatud, kuna võrreldes sundvõõrandamisega ei ole sundvalduse seadmise menetlus isikule niivõrd koormav. Näiteks sundvalduse seadmisel on võimalik menetlus läbi viia üksnes kirjalikus vormis ning kuna sundvaldus seatakse haldusaktiga, ei koormata menetlusosalist ka kohustusega minna sõlmima notariaalset lepingut. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

  1. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
  2. Kolmas isik on põhivõrguettevõtja ELTS § 65 lg 1 ja § 66 lg 1 järgi, kelle kohustuseks on vastutada mh kogu riigi elektri varustuskindluse tagamise eest, põhivõrgu arenduskohustuse täitmise eest ja vajalike riigiüleste võrguühenduste rajamise eest. Seega on avalikes huvides Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriõhuliini ehitamine, millega seoses on Kõrgepõllu ja Võima kinnistutele sundvaldus seatud. Kõnealuse õhuliini paiknemine lähtub Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“, mis on ka kaebaja kinnistutele sundvalduse seadmise aluseks.
  3. Püstitatav elektriliin ei riiva kaebaja omandiõigust ebaproportsionaalselt (vt

ja AÕS § 1581 lg 1). 34. Seadusandja on AÕS § 1581 kohaldamise ehk talumiskohustuse tekkimise ette näinud eelkõige sundvalduse seadmisega (AÕS § 1581 lg 1 viimane lause), kuid ei ole siiski välistanud talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel (AÕS § 1581 lg 3). Kolmas isik on siiani eelistanud maaomanikega maakasutuskokkuleppe saavutamist sundvalduse seadmise regulatsiooni rakendamisele. Kolmanda isiku praktika on, et enne õhuliini ehitustöödega alustamist üritatakse saavutada maaomanikuga maakasutuskokkulepe, s.o sõlmida isiklik kasutusõiguse leping. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis rakendatakse

§ 40lg-st 1 jj) tulenevat sundvalduse regulatsiooni.

IKÕ seadmisel makstav hüvitis on kolmanda isiku enda algatusel välja töötatud ühekordne nn kompensatsioonipakett, mis kohaldub kõikidele maaomanikele võrdsetel alustel. Tulenevalt asjaolust, et kolmanda isiku puhul on tegemist riigi äriühinguga, ei ole võimalik kohelda maaomanikke IKÕ seadmisel tasu määramisel ebavõrdselt, vaid lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja võrdsetest alustest hüvitise määramisel. Maakasutuskokkuleppe sõlmimisel makstava ühekordse hüvitise ja

alusel määratud ühekordse hüvitise määrad võivad mõnevõrra erineda. 7

(14)3-20-1656
  1. Kolmas isik rõhutab, et üritas saavutada kaebajaga kokkulepet IKÕ seadmisel, kuid kokkuleppe sõlmimise võimalused ammendusid, sest kaebaja ei tahtnud või ei suutnud vaatamata kolmanda isiku ja kolmanda isiku töövõtja Empower AS korduvatele selgitustele mõista, mille alusel määratakse IKÕ järgne hüvitis.
  2. Kaebaja ei ole selgitanud, milles tema hinnangul kahju seisneb, milline kahju on jäetud hindamata ning millised oleksid tegelikud maa kasutamise võimalused. Vastustaja on ühekordse hüvitise arvutamisel lähtunud kehtivast õigusest, tellides selleks

§ 12lg 2 kohased eksperthinnangud.

Kuivõrd ühekordse hüvitise tasumise kohustus on kolmandal isikul ning see kulu läheb kõikide võrguteenuse tarbijate võrgutariifi, ei saa vastustaja poolt sundvalduse otsusega määratud ja kolmanda isiku poolt tasutavad hüvitised teineteisest erineda. Kolmas isik eeldab, et vastustaja poolt tellitud eksperthinnang on koostatud sõltumatu asjatundja poolt, kes on lähtunud eksperthinnangu koostamisel

-e nõuetest. Seetõttu puudub alus kahelda koostatud eksperthinnangu õigsuses ja määratud hüvitisväärtuse õigluses. Kaebaja pole esitanud alternatiivset eksperthinnangu, mis seaks kahtluse alla otsusega määratud ühekordse hüvitise määra. 37.

§ 40

lg 5 näeb ette, et kui kinnisasja omanik ja tehnovõrgu või –rajatise omanik ei ole sundvalduse tasu suuruse osas kokkulepet saavutanud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või – rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Kuivõrd kaebaja ja kolmas isik ei jõudnud tasu suuruses kokkuleppele, siis määras vastustaja

§ 40lg 5 alusel perioodilise sundvalduse tasu seadusjärgse talumistasu korra järgi.

Perioodilise sundvalduse tasu määramisel on vastustajal võimalik tugineda üksnes kehtivale õigusele. Sundvalduse perioodiline tasu on määratud

-st ja AÕSRS-st tulenevatel tingimustel ning võimalikus maksimaalses määras. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Vastavalt HKMS § 51 lõikele 4, kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või HKMS § 51 lõigetes 1-2 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
  3. Tallinna Halduskohtu 12.01.2021 määrusega oli menetlusosalistel õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sh menetluskulu dokumente kuni 12.02.2021 (resolutsiooni punkt 2) ning vastuväiteid teise menetlusosalise esitatule kuni 26.02.2021 (resolutsiooni punkt 3). Käesoleval juhul on kaebaja esitanud täiendavad seisukohad 26.02.
  4. Ilmselt on kaebaja mõistnud ekslikult 12.01.2021 määruse sõnastust ning seetõttu esitanud täiendavad seisukohad tähtaja rikkumisega, s.o 25.02.
  5. Sellest hoolimata ei tingi kaebaja 25.02.2021 menetlusdokumendi vastu võtmine menetluse viibimist, kuivõrd kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kinnistute sundvalduse tasu pole õigesti arvutatud ning täiendavalt lisanud, et uue liiniga kaasneva kahju hindamisel peab olema lähtekohaks kitsendusteta kinnistu. Arvestades, et vastustaja ja kolmas isik on saanud esitada kaebusele seisukoha ning kaebaja 25.02.2021 menetlusdokument ei sisalda uusi seisukohti, puudub vajadus ka menetluse uuendamiseks ja vastustajale ning kolmandale isikule täiendava tähtaja andmiseks. 8

(14)3-20-1656
  1. Eeltoodust lähtuvalt võtab kohus asja materjalide juurde kolmanda isiku 13.10.2020 menetlusdokumendi koos lisaga, vastustaja 14.10.2020 menetlusdokumendi koos lisaga, vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi koos lisadega, kolmanda isiku 04.11.2020 menetlusdokumendi koos lisadega ning kaebaja 25.02.2021 menetlusdokumendi (HKMS § 62 lg 2 ja § 51 lg 4).
  2. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas TTJA poolt kaebajale kinnisasjadele sundvalduse seadmisel määratud sundvalduse tasu suurus on kooskõlas kehtiva õigusega (

ja AÕS). Vaidlusalustes otsustes AÕSRS § 155 ja § 156 alusel määratud tasu kaebaja ei vaidlusta, mistõttu kohus talumistasu osas seisukohta ei võta.

  1. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Käesoleval juhul leiab kohus, et vaidlusalused otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks alus puudub. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
  2. Kinnisasjale sundvalduse seadmist reguleerib

. Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele (

§ 2lg 2).

Nõuded sundvalduse seadmise otsusele on sätestatud

§ 39lg-s 7.

Sundvalduse seadmise menetlus algatatakse olukorras, kus kolmas isik ja kaebaja kokkulepet ei saavuta (

§ 40lg 5).

Vaidlus puudub osas, et tegemist on AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud tehnovõrgu või –rajatise ehitamisega (Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriõhuliin 2 ), selle kaudu osutatakse avalikku teenust ning see kuulub isikule, kellele laieneb ELTS § 65 lg-s 1 sätestatud kohustus (AÕS § 1581 lg 11). Ühtlasi ei ole vaidlust ka selles, et käesoleval juhul ei saavutanud kaebaja ja kolmas isik kokkulepet sundvalduse tasu suuruse osas (kolmanda isiku 17.01.2020 taotluse lisa 5; kaebuse lisa 8), mistõttu esines TTJA-l õiguslik alus sundvalduse menetluse algatamiseks. Asja materjalist nähtub, et sundvalduse seadja (TTJA) on teavitanud kinnisasja omanikku sundvalduse seadmise menetlusest (

§ 39

lg 3; kaebuse lisa 6; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 2) ning kaebaja on saanud esitada TTJAle oma arvamused (

§ 39lg 4; kaebuse lisad 7, 9, 11 ja 13).

Samuti nähtub asja materjalist, et TTJA on vastanud kaebaja arvamustele (kaebuse lisad 10, 12, 14).

  1. Kaebaja leiab, et TTJA pole välja selgitanud, mille alusel kolmas isik pakkus hüvitise summaks 33% kinnisasja hindamisväärtusest.
  2. Sundvalduse seadmisel tuleb eristada omanikule ühekordselt makstavat sundvalduse tasu ja perioodilist tasu. Perioodilise talumistasu suuruse väljaselgitamisel tuleb lähtuda AÕSRS §st 155, ühekordselt sundvalduse seadmisel määratav tasu selgitatakse välja

§ 12

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 39lg 5).

47. Kohus nõustub 17.08.2020 vaideotsustes märgituga, et sundvalduse seadmine

§ 39

alusel ja AS Elering poolt läbiviidud IKÕ seadmise menetlused on erinevad; TTJA on hüvitisväärtuse määramisel lähtunud

§-st 39 lg-dest 5 ja 6, kuid Elering AS-i hüvitise arvutamise alused ja maksmise kord IKÕ seadmisel on Elering AS poolt välja töötatud meetodid hüvitise määramiseks ning selle sisu ei saa ega ole TTJA pädevuses 2 Nimetatud õhuliin on ette nähtud Harju maavanema 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ”Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine". 9

(14)3-20-1656 kommenteerida (TTJA 17.08.2020 vaideotsused punkt 13; kaebuse lisad 3 ja 4). Seega ei tulnud TTJA-l sundvalduse seadmise menetluses analüüsida, millistel tingimustel pakkus sundvalduse seadmise taotleja (Elering AS) kaebajale sundvalduse tasu suuruse osas kokkuleppe sõlmimist. Vastustaja on õigesti märkinud, et sundvalduse tasu määramise eelduseks ei ole kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vastavasisulise kokkuleppe saavutamine, vaid kokkuleppe mittesaavutamisel määratakse tasu

-s toodud põhimõtete alusel (vt

§ 40lg 5 ja § 39 lg 6).

  1. Asjaolu, et vastustaja on kaebajale selgitanud, et selles küsimuses TTJA-l pädevus puudub, ei tähenda, et TTJA on sundvalduse seadmise otsuste tegemisel oma pädevust ületanud. Sundvalduse seadmise menetlus ja IKÕ osas kokkuleppe sõlmimine AS-ga Elering on erinevad menetlused. Sundvalduse seadmise menetlust ei mõjuta IKÕ sõlmimise osas läbirääkimistel arutatu või väljapakutu.
  2. Kaebaja hinnangul on TTJA keeldunud kompromissettepanekust kohtuvälise lahendi leidmiseks küsida Eesti Vabariigi õiguskantslerilt seisukohta.
  3. Kohus selgitab, et tulenevalt õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg-st 1 on igaühel õigus pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohalik omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib põhiõiguste ja –vabaduste tagamise põhimõtete ning hea halduse tava. Eeltoodust nähtub, et kaebajal on õigus pöörduda soovi korral avaldusega õiguskantsleri poole. Küll aga ei saa sellest sõltuda haldusmenetluse kulg. Seega puudus TTJA-l õiguslik alus õiguskantsleri poole pöördumiseks.
  4. Siinkohal selgitab kohus, et õiguskantsler on oma 30.10.2018 kirjas nr 61/181324/1804634 analüüsinud tehnovõrkude talumiskohustust elamumaal ning selgitanud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32 ei saa järeldada, et igasuguse omandipiiranguga peaks kaasnema hüvitis; hüvitist makstakse eelkõige siis, kui piirang moonutab omandiõiguse olemust (PS § 11)
  5. Õiguskantsler hindas oma 07.02.2020 kirjas nr 6-1/200102/2000663 „Sundvalduse alusel ärimaale paigaldatava maakaabelliini talumistasu“

-e ja AÕSRS regulatsiooni kooskõla põhiseadusega ning leidis järgmist: „Tehnovõrku ei saa teise isiku omandis olevale maaüksusele rajada tema õigusi ja huve eirates. Maaomanikul on õigus nõuda sundvalduse tasu olenemata maaüksuse sihtotstarbest. Ka tuleb maaomanik kaasata sundvalduse seadmise menetlusse, tal on õigus esitada oma vastuväited ja seisukohad ning sundvalduse seadmist menetlev haldusorgan peab neid kaaluma. Olemasolevast teabest lähtudes pole alust arvata, et seaduse rakendamine viiks vältimatult põhiseadusvastase lahenduseni.“4 52. Menetlusosaliste vahel on põhivaidluseks küsimus sundvalduse seadmisel kinnistu omanikule määratud ühekordselt makstava sundvalduse tasu suurus. Nii on kaebaja seisukohal, et hüvitis tuleb määrata

-s sätestatud korras igale kinnisasjale individuaalselt ning hüvitise määramisel aluseks võetud hindamisaktis ei ole arvesse 3 Õiguskantsler Ülle Madise 30.10.2018 kirjas nr 6-1/181324/1804634 lk

  1. Avalikult kättesaadav aadressilt: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Tehnov%C3%B5rkude%20talumiskohustus%2 0elamumaal.pdf 4 Õiguskantsler Ülle Madise 07.02.2020 kiri nr 6-1/200102/2000663, lk
  2. Avalikult kättesaadav aadressilt: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Sundvalduse%20alusel%20%C3%A4rimaale% 20paigaldatava%20maakaabelliini%20talumistasu.pdf 10

(14)3-20-1656 võetud tegelikke kasutamise võimalusi ja on jäetud tekkinud kahju osaliselt hindamata, mis on kaebaja hinnangul vastuolus

§ 12lg-ga 3.

53. Vastavalt

§ 39

lg-le 5 makstakse kinnisasja omanikule sundvalduse seadmise korral sundvalduse tasu, kui ei lepita kokku teisiti. Sundvalduse seadmise korral ei maksta

§-des 15-17 nimetatud täiendavaid hüvitisi. Sundvalduse tasu määratakse

§ 12lg-s 2 sätestatud korras.

Tulenevalt

§ 12

lg-st 2 tellitakse vajaduse korral väärtuse määramiseks hindamine kutsetunnistusega hindajalt, kellel on kutseseaduse kohane kehtiv

  1. taseme vara hindaja kutse, või selgitab väärtuse välja Maa-amet maakatastriseaduse § 9 lg 21 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel. Menetluse läbiviija võib väärtuse määrata, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse, riigivaraseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast.
  2. Avalikes huvides rajatava tehnovõrgu talumise kohustus eest määratakse kinnisasja omanikule sundvalduse tasu kinnisasja ja tehnovõrgu omaniku kokkuleppe alusel (

§ 40lg 5).

Kui sellist kokkulepet ei ole, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel avalikes huvides rajatud tehnovõrgu vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu (nagu on sätestatud AÕSRS §-s 155). See säte ei välista ühekordse sundvalduse tasu maksmist. 55. Käesoleval juhul on TTJA tellinud eksperthinnangu Võima ja Kõrgepõllu kinnistute planeeritava sundvalduse ala hüvitusväärtuse määramiseks Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ-lt (vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14). Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ poolt koostas eksperthinnangu Taavo Vainomaa (kutseline hindaja tase 6 kutsetunnistus nr 151710) ja kinnitas Virgo Laansoo (kutseline hindaja tase 7 kutsetunnistus nr 151728) (eksperthinnangud, lk 1; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14). Vastustaja on õigesti viidanud, et nähtuvalt eksperthinnangutest on nende koostamisel lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist (eksperthinnangud, lk 4; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14). 56.

eelnõu seletuskirjas on § 12 lg 2 kohta märgitud järgmist: „Tasu peab üldjuhul tuginema turupõhisel tasul, mis määratakse kutselise hindaja poolt koostatavas hindamisaruandes. Hindamisaruande koostamisel lähtub kutseline hindaja hindamise heast tavast ja vara hindamise standarditest. Avalikes huvides kinnisasja omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise aluseks oleva hüvitusväärtuse määramisel tuleb hindajal juhinduda vara hindamise standardi EVS 875-12:2016 osast 12 „Hindamine hüvitamise eesmärgil“. Nimetatud standard näeb ette ka saamata jääva tulu ja otsese kaasneva kahju hindamise. Sõltuvalt maa omandamise eesmärgist on hindamise lähteülesande koostamiseks vaja kokku leppida põhimõtted selle kohta, milliseid konkreetse projekti iseloomust tulenevaid võimalikke hinnatavaid kahjusid on võimalik arvesse võtta. Hindamine hüvitamise eesmärgil näeb ette vajaduse teise eriala ekspertide kaasamiseks. On ilmne, et iga võõrandatava kinnisasjaga ei kaasne kahjude hindamist, kuid tõendatud kahju korral tuleb hindamisel sellega arvestada.“5 57. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja küll õigesti märkinud, et iga kinnisasja sundvalduse ala hüvitusväärtuse määramine on individuaalne, kuid seda on käesoleval juhul ka tehtud. 58. 5

eelnõu 598 SE seletuskiri, lk 22-23. Avalikult kättesaadav arvutivõrgust: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d9c3a923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus 11

(14)3-20-1656 Kõrgepõllu kinnistu osas koostatud eksperthinnangu nr 0261-20 punktis 4.1 „Vara parim kasutus“ on märgitud, et hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1); arvestades Saue valla üldplaneeringuga, olemasoleva sihtotstarbe ja parameetritega võib vara parimaks kasutuseks pidada selle olemasolevat kasutust haritava maana; hinnatavaga sarnaseid varasid ostetakse eelkõige omakasutusse põllumajandusega tegelevate ettevõtete poolt (vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 14). Võima kinnistu osas koostatud eksperthinnangus on punktis 4.
  1. eelnevale lisaks märgitud, et vara parimaks kasutamiseks võib pidada selle olemasolevat kasutust haritava ja metsamaana; hinnatavaga sarnaseid varasid ostetakse eelkõige omakasutusse põllumajandusega tegelevate ettevõtete poolt või metsa majandamise eesmärgil metsa majandamisega tegelevate ettevõtete poolt (vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 13). Eelnevast nähtub, et hinnang vara parimale kasutusele on antud lähtudes vara hindamise standardist EVS 875-
  2. Seejuures ei ole kaebaja täpsustanud, millised tegelikud kasutamise võimalused on jäetud tähelepanuta. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustajaga, et kõnesolevad eksperthinnangud vastavad

§ 12lg 2 nõuetele.

  1. Kaebaja hinnangul on jäetud tekkinud kahju osaliselt hindamata. Kaebaja leiab, et uue liiniga kaasneva kahju hindamisel peab olema lähtekohaks kitsendusteta kinnistu.
  2. Vastustaja on õigesti märkinud, et sundvalduse seadmise korral on motivatsioonitasu maksmine

§ 39

lg 5 kohaselt välistatud, kuna võrreldes sundvõõrandamisega ei ole sundvalduse seadmise menetlus isikule niivõrd koormav. Seega ei kohaldu

§ 15, millega vastuolu kaebaja on väitnud.

61. Küll aga tuleneb

§ 39

lg-st 6 ja § 40 lg 5 viimasest lausest kinnistu omaniku õigus põhjendatud juhul varalise kahju hüvitamiseks. 62. Kaebaja ei ole välja toonud, millist tekkinud kahju ei ole arvesse võetud. Samas on kaebaja märkinud, et vaidlusalused otsused on vastuolus

§-ga 14, mis reguleerib saamata jäänud tulu hüvitamist. 63.

§ 39

lõike 6 kohaselt tuleb kinnisasja omanikule hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. Sellist kahju kaebaja välja toonud ei ole. 64.

eelnõu seletuskirjas on selgitatud seoses § 38 lg-ga 7 (kehtivas

redaktsioonis § 39 lg 6) järgmist: „

§ 38

lõige 7 sätestab reegli, et kinnisasja omanikule tuleb hüvitada varaline kahju, mis tekib sundvalduse seadmise tõttu. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui avalik-õiguslikku kitsendust ei oleks seatud. Seetõttu tuleb kinnisasja omanikule hüvitada kogu avalik-õigusliku kitsendusega seotud varaline kahju. Samas ei põhjusta iga sundvalduse seadmine kahju tekkimist. Näiteks maa-aluse kaabli paigaldamine ei välista senise maakasutuse jätkamist. Samuti on küsitav olemasoleva tee avalikku kasutusse võtmisel selgelt tuvastava kahju tekkimine, sest maakasutuse iseloom ei muutu, teed kasutatakse ka edaspidi samal otstarbel. Samas võib kahju tekkimist seostada aga sellise sundvalduse seadmisega, mille puhul uus rajatav liin kulgeb üle kinnisasja metsakõlviku. Ilma uut liini rajamata saaks maaomanik metsa kasvatades kinnisasja majandada. Liinialuse metsa raadamisel saab ta ühekordse tulu kasvava metsa realiseerimisest, kuid edaspidi ei ole tal võimalik samal maa-alal enam metsa kasvatada. Kahju võib olla seotud ka sellega, et rajatava liini alune mets ei ole veel raieküps. Seega kaasneb alla raieküpse vanuse metsa raadamise ja maa käibest välja langemisega omanikule teatav varaline kahju. On ilmne, et iga avalikõigusliku 12

(14)3-20-1656 kitsenduse seadmisega ei kaasne kahju, kuid tõendatud kahju korral tuleb see kinnisasja omanikule hüvitada.“6
  1. Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas sundvalduse seadmisel on välistatud senise maakasutuse jätkamine, arvestades asjaolu, et mõlemate kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa (eksperthinnangud, lk 5). Seejuures ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla kinnistusraamatu andmeid maa sihtotstarbe osas, millele eksperthinnangutes on tuginetud.
  2. Eksperthinnangute kohaselt puuduvad kinnistutel turuväärtust mõjutavad kitsendused (eksperthinnangute lk 5; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14). Kõrgepõllu kinnistu puhul on eksperthinnangus märgitud, et kinnistu lõunapoolses osas paikneb kaks elektriposti (õhuliin), mille mõju vara väärtusele on marginaalne ja põllu harimine ei ole oluliselt häiritud (eksperthinnang, lk 8; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 14). Võima kinnistu osas on eksperthinnangus sedastatud, et turuväärtust mõjutavad kitsendused puuduvad (eksperthinnangu lk 5; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 13) ning hindajad on seisukohal, et kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu, mida kahju kandev isik saab, iseloomustab eksperthinnangus sundvalduse ala väärtus; arvestades sundvalduse seadmise tulemusel alles jääva maa kuju ja pindalaga, on hindajad seisukohal, et selle olemasolev kasutamine on jätkusuutlik ning muid täiendavaid kahjusid sundvalduse seadmine ei tekita (eksperthinnang, lk 11; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 13). Kaasnevate kahjude ja saamata jäänud tulu osas on hindajad leidnud sama Kõrgepõllu kinnistu puhul – kinnistu olemasolev kasutamine on jätkusuutlik ning muid täiendavaid kahjusid sundvalduse seadmine ei tekita; seetõttu on kaasnevaks kahjuks ja saamata jäänud tuluks sundvalduse ala väärtus (eksperthinnang, lk 11; vastustaja 03.11.2020 menetlusdokumendi lisa 14). Kaebaja ei ole välja toonud andmeid, mis annaks aluse eksperthinnangutes kahju ja saamata jäänud tulu osas erinevale seisukohale jõudmiseks või seaksid kahtluse alla eksperthinnangute usaldusväärsuse. Seetõttu on paljasõnaline kaebaja väide, et osaliselt on jäetud tekkinud kahju arvesse võtmata.
  3. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidemenetluses oleks rikutud kaebaja ärakuulamisõigust (HMS § 82 p 5 ja 7). HMS § 82 punktis 5 on silmas peetud asjast huvitatud isiku ärakuulamist, mitte vaide esitajat. Seejuures on kaebaja saanud esitada oma selgitused ja arvamused haldusmenetluses ning esitada oma seisukoha esialgsete otsuste eelnõude osas. Ka kaebaja ei ole välja toonud, et esines asjaolusid, miks vaideorgan oleks pidanud kaebajale andma võimaluse ka vaidemenetluses täiendavalt, peale vaide esitamist, seisukohtade avaldamiseks. Sama sätte punktis 7 on silmas peetud vaideorgani kohustust teavitada menetlusosalisi asja arutamise ajast ja kohast, kui uurimispõhimõttest tulenevalt esineb vajadus asja arutamiseks istungil. Näiteks on enne vaideotsuse tegemist vajalik kuulata ära kas eksperte, tunnistajaid või asjast huvitatud isikuid. Selliste asjaoludega käesoleval juhul tegemist ei olnud. Eeltoodust tulenevalt HMS § 82 punkte 5 ja 7 rikutud ei ole.
  4. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et rikutud oleks HMS § 83 lõikeid 1 ja
  5. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole eksperthinnangutes kõiki asjaolusid arvesse võetud, kuid seejuures ei ole kaebaja täpsustanud, milliseid andmeid või esitanud alternatiivse eksperthinnangu, milles jõutakse TTJA tellitud eksperthinnangutest erinevatele järeldustele, ei tähenda, et rikutud on uurimispõhimõtet.
  6. Ühtlasi ei ole vaideorgan rikkunud HMS § 10 lg 1 punkti
  7. Kuigi esialgsed otsused on koostanud sama ametnik, kes on koostanud ka vaideotsused, siiski on esialgsed otsused ja 6

eelnõu 598 SE seletuskiri, lk 38. Avalikult kättesaadav arvutivõrgust: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d9c3a923356d542ad/Kinnisasja%20avalikes%20huvides%20omandamise%20seadus 13

(14)3-20-1656 vaideotsused allkirjastanud erinevad isikud. Siinkohal väärib märkimist, et haldusorgani ametnik, kes koostab otsuse projektid ei ole haldusmenetluses menetlusosaline ega seetõttu ka menetlusosalise esindaja.
  1. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta XX kaebus rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades asjaolu, et vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulu dokumente esitanud, jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.