← Eesti

1-18-8781/120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts
  2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-8781 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  3. märtsi
  4. a määrus Kaupo Rõigasele mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Kaupo Rõigas (ik 36203072721), Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu
  8. detsembri 2018.a otsusega tunnistati Kaupo Rõigas süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati K. Rõigas süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Viimaks tunnistati K. Rõigas süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti K. Rõigasele liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti K. Rõigasele kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
  9. Viru Maakohtu
  10. juuli
  11. a määrusega vabastati K. Rõigas vangistusest tingimisi enne tähtaega ja ta allutati kuni
  12. märtsini
  13. a katseajale. Ta oli kohustatud täitma käitumiskontrolli nõudeid, lisakohustustena keelati tal tarvitada narkootikume ja ta oli kohustatud leidma endale töökoha.
  14. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  15. oktoobril
  16. a Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K. Rõigasele mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, kuna K. Rõigas rikkus registreerimiskohustust ja hoidis kriminaalhooldusest kõrvale.
  17. Tartu Maakohtu
  18. novembri
  19. a määrusega kuulutati K. Rõigas tagaotsitavaks ja kuulus tabamisel vahistamisele.
  20. K. Rõigas tabati
  21. märtsil
  22. a ja tema küsitlemine viidi läbi samal päeval.
  23. Tartu Maakohtu
  24. märtsi
  25. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldati ja tema kandmata vangistus pöörati täitmisele. Tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jäeti muutmata.
  26. K. Rõigas on rikkunud korduvalt registreerimiskohustust.
  27. augustil
  28. a saatis K. Rõigas ametnikule kirja, et viibib Kaitsepolitseis. Ametnik tegi Kaitsepolitseile päringu ja
  29. augusti
  30. a vastusest nähtub, et K. Rõigas ei ole antud ametiasutuses viibinud.
  31. augustil
  32. a helistas ametnik K. Rõigasele, kes väitis, et ootas ametniku kõnet– kokku lepiti
  33. septemberiks
  34. a. K. Rõigas
  35. septembril
  36. a registreerimisele ei ilmunud, ja väitis telefoni teel ametnikule, et on haige. K. Rõigas pidi
  37. septembril
  38. a andma teavet oma tervisliku seisundi kohta, kuid sel päeval ei helistanud. Ametnik temaga samuti kontakti ei saanud.
  39. septembril
  40. a K. Rõigas samuti ametniku kõnedele ei vastanud. Talle saadeti kutse ilmuda registreerimisele
  41. septembril
  42. a, kuid ta ei ilmunud ega võtnud ametnikuga ühendust.
  43. septembril
  44. a helistas ametnik K. Rõigase emale, kes väitis, et kutse on postkastis olemas ja K. Rõigas lubas kirjale ise järgi tulla.
  45. septembril
  46. a saadeti talle kutse ilmuda registreerimisele
  47. september
  48. a. Sel päeval saatis K. Rõigas ametnikule e-kirja, väites, et ta ei jõua Tartusse tulla, on väsinud vana mees ja palus lasta rahulikult elupäevade lõpuni elada, kuna ei jaksa kõndida. Ametnik palus tal tulla osakonda selgitusi andma
  49. septembril
  50. a, kuhu K. Rõigas ei ilmunud. K. Rõigas saatis
  51. septembril
  52. a ametnikule e-kirja, et läheb ametlikult tööle.
  53. septembril
  54. a saatis ametnik K. Rõigasele meeldetuletuse, et katseajal on isik kohustatud ilmuma registreerimisele ja uueks ajaks määras
  55. oktoobri
  56. a. K. Rõigas osakonda sel päeval ei ilmunud ja kontakti temaga saada ei olnud võimalik. Viimane kohtumine K. Rõigasega toimus
  57. augustil
  58. a. Pärast seda ei ole K. Rõigas kriminaalhooldusosakonda ilmunud ja temaga ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia.
  59. K. Rõigas ei ole ligikaudu kolme kuu jooksul registreerimisele ilmunud. Tal ei ole olnud mõjuvat põhjust niivõrd pika perioodi jooksul kriminaalhooldusest kõrvale hoida. Ta ei ole esitanud ametnikule tõendit enda haigestumise kohta. Ametnikule
  60. septembril
  61. a saadetud e-kirjast nähtub, et ta ei mõista kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustuslikkust ja soovib, et teda rahule jäetaks. Kriminaalhoolduse edasine teostamine K. Rõigase suhtes ei ole võimalik ja karistuse kandmata osa tuleb täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBUS
  62. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Rõigas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kandmata vangistuse täitmisele pööramata jätmist ning katseaja pikendamist. K. Rõivase sõnul toimus kriminaalhooldus vaid „paberil“ ja temaga ei arvestatud. 2 Ametniku jaoks on kõik ühesugused narkomaanid ja alkohoolikud. Selliseks peeti ka teda, arvestamata, et ta on invaliid ja ei tarvita keelatud aineid. Ta ei saanud kriminaalhooldusametnikult mingisugust abi ega toetust, et vabaduses hakkama saada. Olid ainult nõudmised, mis olid absurdsed ja invaliidi jaoks võimatud. Töötukassas, kus ta ennast arvele võttis, ei arvestatud sellega, et infarkti tulemusena tema vasak kehapool ei toimi. Süüdlaseks saab teha vaid kohus, mitte kriminaalhooldusametnik. Eesti riigis kehtib süütuse presumptsioon. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
  63. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult K. Rõigase kandmata osa vangistusest täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
  64. K. Rõigas süüdistab tekkinud olukorras kriminaalhooldusametnikku, leides, et tema ei ole sisuliselt midagi n-ö valesti teinud. Antud seisukoht on äärmiselt ainetu ja asjakohatu. K. Rõigas vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega ja oli kohustatud seda hoolikamalt täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid. Sellega K. Rõigas vähimalgi määral hakkama ei saanud. Tema kriminaalhooldusperiood algas
  65. juulil
  66. a. Esimese rikkumise pani K. Rõigas toime juba
  67. augustil
  68. a. Viimane kokkupuude ametnikul oli temaga
  69. augustil
  70. a. Seega sisulist kriminaalhooldust tema suhtes läbi viia ei ole saadudki. Ühtlasi tuli K. Rõigas lausa tagaotsitavaks kuulutada, kuna ka kohtul ei õnnestunud temaga kontakti saada. K. Rõigas on justkui seisukohal, et kui ta sõltuvusaineid ei tarvita ja kuritegusid toime ei pane, on kõik korras. Kriminaalhooldusalane järelevalve peaks pakkuma isikule tuge ja abi enda käitumisest tulenevate riskidega tegelemisel, mis omakorda aitab tagada edasist õiguskuulekust. Kriminaalhooldusametnik võttis K. Rõigasega korduvalt ühendust, kohustades teda osakonda registreerimisele ilmuma ja selgitades talle kriminaalhoolduse olemust. Seetõttu on ainetu väita, et ta ei ole kriminaalhooldusametnikult mingisugust abi saanud. K. Rõigas lihtsalt ise ei soovinud kriminaalhooldusnõudeid kohusetundlikult täita.
  71. K. Rõigas on tegelikkuses käesolevas kriminaalasjas juba vangistuses viibinud, kuid vabastati sellest ennetähtaegselt. Seda tähelepanuväärsem on tema poolt nõuete rikkumine, s.o isegi hirm kinnipidamiskohta tagasi sattumise ees teda jõukohaseid reegleid järgima ei pannud. K. Rõigas ei ole vastupidiselt ise osanud ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat tuge ja abi. Ja siinkohal on ainetu süüdistada selles kriminaalhooldusametnikku. Sellest tulenevalt ei ole K. Rõigase ennetähtaegne vabastamine oma eesmärki täitnud, kuna ta ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerida. K. Rõigase kandmata vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
  72. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  73. märtsi
  74. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.