← Eesti

2-20-117310/12

Obsah (11)§ 113§ 82§ 396§ 164§ 108§ 101§ 35§ 34§ 1§ 42§ 94

2-20-117310 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-117310 Tsiviilas

§ 113lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni

  1. Jätta hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata.
  2. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
  3. Jätta menetluskulud Jxxxx Jxxxxxxx kanda.
  4. Välja mõista Jxxxx Jxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 305 eurot, sh 125 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 180 eurot hageja lepingulise 1

(6)esindaja tasu. 3. Välja mõista Jxxxx Jxxxxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt

§ 113lg 1 2.

lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Aktiva Finants esitas 15.09.
  2. a Tartu Maakohtule hagiavalduse. OÜ Aktiva Finants taotleb hagis, et kohus mõistaks Jxxxx Jxxxxxxxxx hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot, intressi summas 38,26 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 120,51 eurot, samuti alates 16.09.
  3. a viivise kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
  4. Kohus võttis 22.09.
  5. a määrusega (tl 25-26) hagiavalduse menetlusse. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega kostjale ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 21 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest.
  6. Menetlusdokumendid anti kostjale 05.11.
  7. a allkirja vastu kätte. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  9. Kohus leiab, et hagid on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi asjaolude kohaselt on kostja Jxxxx Jxxxxxx sõlminud 30.04.
  10. a Coop Finants ASga laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen summas 500 eurot. Kostja kohustus laenusuma tagastama vastavalt maksegraafikule. Kokkulepitud intressimäär 24,9% aastas ja aastane krediidi kulukuse määr 55,88%. Kostja kohustus laenusumma tagastama 12 2

(6)osamaksega brutosummas 624,53 eurot, sh põhiosa 500 eurot, intress 71,53 eurot, lepingutasu 35 eurot ja haldustasu 18 eurot. Kostja ei tasunud ühtegi graafikujärgset osamakset. Coop Finants AS saatis 27.09.2019.a kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. Sama teatega teavitas Coop Finants AS kostjat tema vastase nõude loovutamisest OÜ-le Aktiva Finants, keda nõuete sissenõudmisel esindab Julianus Inkasso. Hagiavalduse esitamis eseisuga on sissenõutav lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõutav intress 38,26 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 120,51 eurot. 6. Kohus leiab, et hageja põhinõuded on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval.

§ 396

lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Coop Finants AS-ga sõlmitud laenulepingut rikkunud ja ei ole tasunud makseid vastavalt esitatud arvetele. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on laenulepingu alusel tasumata põhivõlg summas 500 eurot.

§ 164

lg 1 alusel oli laenuandjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine).

§ 164

lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot. 7. Kohus leiab, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhisummalt 500 eurot ning viivisemääraks on 24,9% aastas, s.o 0,07% päevas. Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 15.09.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 120,51 eurot. Antud juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 3

(6)7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Väikelaenulepingu nr L14237 kohaselt on viivisemäär 0,07% päevas, 24,9% aastas, mida arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist

§ 35

lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud

§ 34

ja kehtiva

§ 1

lg 5 tähenduses.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,07 % päevas tähendab 24,9 % suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (

§ 113lg 1 2.

lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit. Eesti Panga teatel on intressimäär alates 01.07.
  3. a kuni käesoleva ajani 0,00% (8% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja

§ 42

lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda hageja poolse viivisemäära ümardamisega kahele koma kohale. Hagiavalduse kohaselt on viivis alates 28.09.2019. a kuni 15.09.2020. a 120,51 eurot. Viivis eelnimetatud põhivõlga summa tasumisega viivitamise eest seadusjärgses, s.o

§ 113lg 1 2.lasuses sätestatud määras 15.09.2020.

a seisuga kujuneb kokku summas 38,72 eurot. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 16.09.2020. a seadusjärgses määras (

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses) kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4

(6)väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue edasiulatuva viivise seadusjärgses määras välja mõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
  1. Lisaks taotletakse hagiavalduses kostjalt lepingu haldusasu summas 6 eurot ja intressi summas 38,26 eurot välja mõistmist. Kohus rahuldab hageja nõuded. Menetluskulude jaotus
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
  3. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu kokku 485 eurot, sh 125 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 360 eurot õigusabikulu. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Lisaks leiab kohus, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja selle esitamisega ning hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda kokku 1,5 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskulud kokku summas 305 eurot, sh nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 180 eurot (koos käibemaksuga). Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. 5
(6)Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.