Obsah (7)

§ 667§ 654§ 659§ 218§ 176§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-133279 Kohtuasi Annika&Rau

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaid põhjendatud menetluskulusid 280 euro võrra. Määruskaebuse alternatiivne nõue rahuldatakse.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 14.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot, millest 150 eurot moodustas riigilõiv ja 550 eurot õigusabikulud. Kostja vaidlustas maakohtu määruse hageja õigusabikulude osas, leides, et õigusabikulud ei ole üldse põhjendatud või alternatiivses käsitluses, et õigusabikulud on põhjendatud maksimaalselt 270 euro ulatuses. Riigilõivu väljamõistmise osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, lähtudes kostja määruskaebuse väidetest. 3 2-19-133279 15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabiteenus ei peaks kuuluma hüvitamisele, kuna kulu kandmist tõendavaid arveid ei ole kohtule esitatud. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218

lg 1 p-s 2 sätestatud nõudmistele ja on kohtule esitanud esindusõigust tõendava volikirja ja haridust tõendava dokumendi. Asja materjalidest nähtub, et hagejat esindas nii maa- kui ka ringkonnakohtus lepinguline esindaja, kes on ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirjas märgitud menetlusdokumendid. Asjaolust, et lepinguline esindaja osutas õigusabiteenust mõlemas kohtuastmes, kuid kulude hüvitamist taotles hageja üksnes apellatsiooniastmes, ei anna alust järelduseks, et hageja õigusabikulusid tegelikult ei kandnud. Maakohus ei pidanud küsima õigusabi eest arvete tasumist tõendavaid dokumente (

§ 176lg 6 teine lause).

Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud piisavalt detailselt kirjeldatud ja need on toimikust kontrollitavad. 16. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). 17. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lisaks sellele on Riigikohus 27.02.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 tehtud määruse p-s 14 on Riigikohus lisanud, et eelviidatud põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Riigikohtu hinnangul ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.

1. Seega tuli maakohtul kaaluda, kas kostjalt on põhjendatud mõista hageja lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks menetluskulude suurust kaalunud eeltoodud Riigikohtu seisukohast lähtudes. Arvestades tsiviilasja hinda (270,81 eurot) ei saa pidada maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid (700 eurot) põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagi hind ja väljamõistetud menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis. Maakohtu diskretsioon ei ole jälgitav, mistõttu on ringkonnakohtul põhjust sellesse sekkuda.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisavalt kontrollinud ka hageja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning on märkinud määruses üldsõnaliselt, et esindajakulud on olnud põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse. 4 2-19-133279
3. Menetlusdokumentide sisu ja vaidluse asjaolusid hinnates oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist vähemahuka ja õiguslikult pigem lihtsama kahju hüvitamise vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk suur ega menetluse kestus tavapärasest pikem. Hageja esitas apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuse ja seisukoha kostja vastusele. Apellatsioonkaebuse koostamine ja kliendiga suhtlus on põhjendatud ja vajalikud menetlustoimingud, kuid seisukoha koostamist kostja vastusele ei pea ringkonnakohus menetluskulude hüvitamise seisukohast põhjendatud menetlustoiminguks. Kirjalikus menetluses vaatab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi tavapäraselt kaebuse ja vastuse põhjal. Täiendavaid seisukohti on põhjendatud esitada üksnes juhul, kui ringkonnakohus seda menetlusosalistelt palub ja selleks tähtaja määrab. Teisisõnu, täiendavaid seisukohti ei ole menetlusosalisel keelatud esitada, kuid õigusabikulu sellise menetlusdokumendi koostamisel ei ole menetluskuluna üldjuhul põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. Seega jõuab ringkonnakohus ka kulusid analüüsides järeldusele, et vaidluse sisu ja asjaolusid ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud mõista hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluses kantud kulu nõude suuruse ulatuses, s.o 270 eurot. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot (käibemaksuta), kujuneb põhjendatud ajakuluks 5,4h, mis on ringkonnkohtu hinnangul piisav ajakulu praeguses asjas apellatsioonkaebuse koostamiseks ja mõistlikus ulatuses kliendiga suhtlemiseks.
4. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse alternatiivse nõude, nõustudes käesoleva määruse p-s 10 nimetatud kostja viimase väitega, ei pea kolleegium vajalikuks vastata kostja ülejäänud väidetele.
5. Seega, arvestades määruskaebuse ulatust, on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 420 euro ulatuses, s.o õigusabikulud 270 eurot ja riigilõiv 150 eurot. 23.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 24. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) 5