Obsah (4)

§ 230§ 657§ 658§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-

§ 230lg 3).

10.11.2020 on algatatud täitemenetlus 06.12.2010 kohtuotsuse täitmiseks. Seega on hageja kohtumenetluse ajal astunud samme, et elatise võlgnevus isalt sisse nõuda. Kohus enne otsuse tegemist vastavat asjaolu ei kontrollinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Seoses materiaalõiguse väära tõlgendamisega on maakohus jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

1. PKS § 106 lg 2 kohaselt, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses 3 lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu.
2. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole pöördunud kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks. Üksnes sel põhjusel hagi rahuldamata jättes tõlgendas maakohus materiaalõigust kitsendavalt, sest PKS § 106 lg 2 ei sätestata sellist eeldust normi kohaldamiseks.
3. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tekib vanavanemal asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 3-2-1-75-11, p 18). Tegemist ei ole Riigikohtu poolt toodud ammendava loeteluga.
4. Praegusel juhul, kui isikul ei ole väidetavalt registrisse kantud või muud realiseeritavat vara ja sissetulekut, ei oleks täitemenetlus tema suhtes eelduslikult tulemuslik ja tekitaks asjatuid kulusid võlgnikule. Seda vähem jääks võlgnikul raha elatise tasumiseks. Seetõttu ei saa PKS § 106 lg 2 kohaldamise eelduseks olla üksnes asjaolu, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole andnud tulemusi.
5. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et isa töötuks olemisest ei saa teha järeldust, et isal ei ole muud vara, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita või et tema varasemast sissetulekust poleks saanud seda teha. Maakohus jättis aga isa varandusliku seisundi ja võimekuse elatist tasuda tuvastamata. Kuivõrd tegemist on lapse huvides peetava vaidlusega, oli maakohtul õigus tõendeid ise koguda, kui hageja neid ei esitanud (

§ 230). 11.

Maakohus saab asja uuel arutamisel teha päringud isa varandusliku seisundi kindlakstegemiseks samal viisil nagu menetlusabi taotluste lahendamisel. Samuti saab maakohus vajadusel pöörduda kohtutäituri poole, kelle menetluses on hageja kohtumenetluses algatatud elatisenõude täitemenetlus. Pöörduda saab ka isa enda poole ja uurida tema kvalifikatsiooni, varasemaid töökohti ning põhjuseid, miks ei suuda või ei suutnud väidetavalt terviseprobleemideta inimene pikema aja jooksul tööd leida ja milliste vahendite arvelt ta ennast ülal peab. Nimetatu on vajalik tuvastamaks, kas elatise saamist isalt on ülemäära raske saavutada. Perekonnaseaduse eelnõu kohaselt võib ülalpidamise saamine olla ülemäära raske, kui isik on maksejõuetu või kui tal on küll vara, kuid see on vähelikviidne (vt Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 546 SE, lk 9). 12. Järgnevalt tuleb analüüsida ja tuvastada, kas kostjad on suutelised hagejale ülalpidamist andma enda ülalpidamisvajadust ohtu seadmata. Kostjad ei ole vaidlustanud hageja poolte esile toodud asjaolu, et kostjale I kuulub viis ning kostjale II üks kinnisasi, et kostja I on töötanud vähemalt varasemalt 10 aastat Soomes. 13. Ringkonnakohus asjaolusid ei tuvasta ja tõendeid ei hinda, kuna see ei oleks maakohtule siduv (

§ 658lg 2).

4

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et maakohtule ei saa ette heita 06.12.2010 kohtuotsuse täitmiseks algatatud täitemenetlusest mitteteadmist, kui hageja seda ise kohtule ei avaldanud. Seoses asjas tagasisaatmisega ei võta ringkonnakohus asja juurde ka hageja poolt esitatud täitmisteadet. Uuele asjaolule ja tõendile on hagejal võimalik tugineda maakohtu menetluses.
2. Kuna maakohus on tõlgendanud materiaalõigust vääralt ja jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (vt RKTKo nr 3-2-1-92-16, p 17; nr 3-2-1-145-14, p 15).
3. Maakohus on määranud ebaõigesti hagihinna, kuna ei ole arvestanud sellega, et kostjad on osavõlgnikud. Hagi hind kostja I vastu on 1314 eurot ja kostja II vastu 1314 eurot. Arvestades, et kostjad on osavõlgnikud ja Riigikohtu praktika kohaselt juba sissenõutavaks muutunud makseid ei liideta, arvestatakse üksnes järgneva 9 kuu makseid. Seega nõutav elatis 292 eurot tuleb jagada kahega ja korrutada 9-ga (146*9=1314).
4. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 5