← Eesti

2-20-4953/24

Obsah (8)§ 427§ 423§ 207§ 426§ 173§ 168§ 174§ 177

Tsiviilasi nr 2-20-4953 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4953 Tsiviilasi A. O. hagi A. K. A.

§ 427ja § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

  1. Tartu Maakohtu menetluses oli A. O. (hageja) hagi A. K. A.(pankrotis) pankrotihaldur O. K. (kostja, pankrotihaldur) ja A. E. O. vastu nõude tunnustamiseks A. K. A. (pankrotis) pankrotimenetluses.
  2. Kohus jättis 25.11.2020 määrusega hageja hagi A. E. O. vastu nõude tunnustamiseks A. K. A. (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 12 alusel, kuivõrd hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist A. E. O. eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus jätkas hageja nõude menetlemist pankrotihalduri vastu. Viidatud kohtulahend jõustus 26.01.2021. 3. 12.02.2021 esitas kostja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423

lg 2 p 2 alusel, kuna üksnes pankrotihalduri vastu esitatud hagi osas menetluse jätkamisega ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja märgib taotluses, et kuivõrd hageja nõudele on terves ulatuses vastu vaielnud nii pankrotihaldur kui A. E. O. (mõlemad kostjad), siis olenemata sellest, kas kohus rahuldab kostja vastu esitatud nõude või mitte, on A. E. O. vastuväide hageja nõude vastu jätkuvalt kehtiv ning kohus ei saa lugeda nõuet tunnustatuks.

  1. Hageja ei esitanud pankrotihalduri taotluse osas seisukohta kohtu määratud tähtaja jooksul.
  2. 02.03.2021 toimunud kohtuistungil jäi pankrotihaldur 12.02.2021 esitatud taotluse juurde, paludes tsiviilasja menetluse lõpetada hagi läbivaatamata jätmisega. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole. Hageja möönis kohtuistungil õigusliku probleemi olemasolu, kuid märkis, et ei loobu vabatahtlikult hagist. 6.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus loetakse kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 2 järgi tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõudele vastu vaielnud pankrotihaldur ja võlausaldaja A. E. O., so kostjad. Hageja on sellest tulenevalt esitanud PankrS § 106 lg 1 alusel hagi kostjate vastu hageja nõude tunnustamiseks. Kohus märgib, et nõude tunnustamise hagi esitamisel mitme isiku vastu on tegemist kaaskostjatega

§ 207lg 3 mõttes.

Kohus on jätnud hageja nõude A. E. O. vastu läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 12 alusel.

A. E. O. vastu esitatud hagi ei ole seetõttu

§ 426lg 1 järgi kohtu menetluses olnud.

Kuna A. E. O. vastu esitatud hagi ei ole kohtu menetluses olnud ning seda ei saa PankrS § 106 lg 1 viimase lause järgse tähtaja möödumise tõttu ka uuesti esitada, jääb hageja nõue A. E. O. poolt esitatud vastuväite tõttu PankrS § 103 lg 2 alusel A. K. A. (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Nõude saab lugeda pankrotimenetluses tunnustatuks üksnes juhul, kui kõigi kostjate vastu esitatud nõude tunnustamise hagid on rahuldatud. Kui kasvõi ühe kostja vastu on nõue jäänud kohtulahendiga tunnustamata, ei saa seda nõuet pankrotimenetluses tunnustatud nõudeks pidada (vt Riigikohtu 29.04.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-09, p 10). Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei ole pankrotihalduri vastu esitatud hagiga enam võimalik saavutada oma nõude tunnustamist A. K. A. (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega tuleb pankrotihalduri vastu esitatud hagi jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

7.

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

9.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses. Pankrotihaldur on teatanud 02.03.2021 kohtuistungil kohtule, et temal menetluskulud puuduvad, mistõttu jätab kohus pankrotihalduri menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.