← Eesti

2-20-15378/10

Obsah (4)§ 108§ 30§ 159§ 113

2-20-15378 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 108

lõike 1 kohaselt: „Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.“ Võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust.

§ 30

lõike 1 kohaselt: „Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.“ 30.06.2020 allkirjastatud kokkulepped on võlatunnistused, millega kostja tunnistas 19.06.2017 käsunduslepingust ja 26.03.2018 laenulepingust tulenevaid kohustusi 30.09.2020 ajahetke seisuga kokku summas 17 500 + 43 347,50 = 60 847,50 eurot ning võttis kohustuse võla hiljemalt 30.09.2020 tasuda. Kuna kostja enda kohustusi ei täitnud, on hagejal õigus nõuda

§ 108lõike 1 alusel kohustuse täitmist.

Hageja nõuab 60 847,50 euro tasumist.

§ 159

lõike 1 kohaselt: „Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.“ Pooled on laenulepingu punktis 6.2. kokku leppinud: „Juhul, kui lepingulist kohustust ei täideta nõuetekohaselt, on kohustust rikkunud pool kohustatud maksma leppetrahvi viissada

(500)eurot. Leppetrahvi maksmine ei vabasta kohustuse täitmisest.“ Kuna kostja ei tagastanud raha lepingus ettenähtud tähtaegadeks, nõuab hageja leppetrahvi tasumist summas 500 eurot laenulepingu p 6.
  1. alusel. Seega on hageja põhinõue kostja vastu 60 847,50+500=61347,50 eurot. Viivis laenulepingu võlalt: 2 2-20-15378 Laenulepingu p 3.1 kohaselt: „Kui laenusaaja ei tasu laenusummat vastavalt käesolevale lepingule, maksab laenusaaja viivist 0,01% (null koma null üks protsenti) tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest ja intressi intressimääraga 6 % (kuus protsenti) aastas. Intressi arvestatakse tagasi maksmata laenusummalt. Hageja nõuab intressi arvestatuna 35000 eurolt alates 1.10.
  2. Lepingu p 3.2 kohaselt: „Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade laekumisega laenuandja pangaarvele. Viiviselt viivist ei arvestata.“ Intressi ja viivise arvutus 1 päeva kohta: Alates Kuni Viivitatud summa 20.10.2020 20.10.2020 35000 20.10.2020 20.10.2020 35000 Viivitatud päevi 1 1 ViiviseKOKKU määr aastas (viivis) 3,65 3,50 (intress) 5,75 6,00 9,25 Hageja nõuab kostjalt viivist ja intressi arvestatuna tähtaegselt tasumata laenusummalt 35000 eurolt täiendavalt (lisaks võlatunnistuses nimetatud summadele) alates 1.10.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Iga viivituses oleva päeva kohta koguneb viivis ja intress kokku summas 9,25 eurot. Hagi seisuga on (täiendav) viivis ja intress kokku 185 eurot (20 päeva). Viivis käsunduslepingu võlalt: Võlatunnistusega leppisid pooled kokku, et kostja peab käsunduslepingu alusel makstud raha koos kasvikutega tagastama 30.09.
  3. Kostja ei täitnud kohustust.

§ 113

lõike 1 kohaselt: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab täitmata kohustuselt seadusjärgset (hetkel 8 % aastas) viivist 17 500 eurolt alates 1.10.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise arvestus hagi seisuga: Alates Kuni Viivitatud Viivitatud Viivisemäär Viivis summa päevi 01.10.2020 20.10.2020 17500 20 8,00 76,71

  1. 12.11.2020.a. kohtule saadetud hagivastuses kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga, kuna ta tunnistab kõiki nõudeid, s.h. lisatud viiviseid. Kostja nõustub menetluskulude kandmisega /t.l. 21/. Kostja tunnistab hageja nõudeid ka 2.
  2. ja 16.12.2020 menetlusdokumentides, kuid palub hageja esindaja menetluskulud madalamaks hinnata, kuna ta on hageja nõudeid alati tunnistanud.
  3. 18.11.2020 menetlusdokumendis palub hageja teha hagi rahuldav kohtulahend, mis põhineb hagi õigeksvõtul ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Hageja leiab, et pooltel ei ole võimalik kompromissi sõlmida, sest kostja ei soovi reaalselt hagejale midagi tasuda. Pärast kohtusse pöördumist saatis kostja hagejale e-kirja, milles avaldas, et nüüd saab hagejal enda raha kättesaamine veel keerulisem olema. Hageja soovib enda õigused realiseerida täitemenetluses. Hageja leiab 17.12.2020 menetlusdokumendis, et kuna kostja viivitus võlga tasuda on kestnud aastaid, ei ole mõtet kompromissi otsida. Asjaolu, et kostja nõuet tunnistab, ei vabasta teda menetluskulude hüvitamise kohustusest. 3 2-20-15378 Kohtu seisukoht
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ). TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja on kohtule 12.11.2020 edastatud avalduses märkinud, et ta tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Kohus on seisukohal, et kostja on viidatud avaldusega hagi õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus esitatud hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa.
  5. Kuivõrd õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldatakse, peaksid üldjuhul menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et antud juhul on poolte õigussuhe oma olemuselt ja kostja käitumine enne hagi esitamist selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa seetõttu jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Eeltoodu alusel on kostja kohustatud hüvitama hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning nendeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1100 eurot ja õigusabikulud summas 1440 eurot (käibemaksuga). Kohus pidades mh silmas antud tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu leiab, et hageja esindaja poolt antud menetluses tehtud toimingud on hageja õiguste efektiivseks kaitseks TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu kokku 7 tunni ja 30 minuti ulatuses ning tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta). Hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot jätab kohus hageja kanda, kuna hageja loobus sellest. /digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.