← Eesti

2-20-9943/3

Obsah (9)§ 142§ 322§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 177§ 434

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-9943 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Kohtla-Järve

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD 1. Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu esitas esindaja kaudu hagi S G vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hageja palub kohustada kostjat S Gt võõrandama korteriomandi asukohaga xxx. Menetluskulud summas 738,48 eurot palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub S Gle korteriomand (registriosa number xxx) asukohaga xxx. S G on Kohtla-Järve linn, xxx korteriühistu liige. Kostjal on asotsiaalne eluviis. Kostja rikub mitme aasta jooksul avalikku korda ja teiste liikmete rahu. Kostja korraldab pidevalt oma korteris pidusid, kus tarbitakse alkoholijooke. Tema juures käivad ebakained isikud (külastajad). Kostja korteris on tihti lärmi, joominguid, kostab vali muusika. Kostja korteris mängib valjusti muusikat ja 2

(5)lärmatakse kõva häälega ka öösiti, mille tagajärjel naabrid ei saa magada. Pidev lärm ja liikumine trepikojas, sh ka öösiti. 15.08.
  1. a toimus xxx korteriühistu üldkoosolek, kus osalesid 37 hageja liiget (kokku on 60 liiget), s.t et oli esindatud üle poole kaasomandiosadest. Kostja antud üldkoosolekul osales isiklikult. Hageja üldkoosolekul otsustati esitada kostjale korteriomandi võõrandamisnõue. Üldkoosolek otsustas anda kostjale tähtaeg kuni 15.11.
  2. a korteriomandi võõrandamisnõude vabatahtlikuks täitmiseks ning juhul, kui kostja ei täida üldkoosoleku otsust vabatahtlikult, siis esitada hagi korteriomandi võõrandamisnõudega kohtu kaudu. 15.11.
  3. a seisuga ei ole kostja 15.08.
  4. a üldkoosoleku otsust täitnud (kostjal oli kolm kuud), s.o korteriomand ei ole võõrandatud. Pärast 15.08.
  5. a üldkoosolekut ei ole kostja oma käitumist muutunud. Käesoleva ajani kostja korteri kasutamine ületab omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Kostja jätkab teiste majaelanike häirimist. Kostja keeldus korteriomandi võõrandamisnõude täitmisest. Seoses eeltooduga esitab hageja 15.08.
  6. a üldkoosoleku otsuse täitmiseks vastava nõude kostja vastu kohtu kaudu. Hageja palub kohustada kostjat võõrandama korteriomandi asukohaga xxx (registriossa nr xxx). Määrata kindlaks otsuse täitmise viis ning anda S Gle korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks aega 1 (üks) kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine täitemenetluse korras. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 738,48 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  7. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte
  8. juulil
  9. a tema perekonna liikme kaudu (venna).

§ 322lg 1 kohaselt loetakse hagimaterjalid kostjale kätte toimetatuks.

Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui 3

(5)korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
  1. KrtS § 32 lg 2 p 2 järgi võib võõrandamisnõude eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. KrtS § 32 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
  2. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.
  3. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg
  5. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 12. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 13. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot, õigusabikulud 420 eurot ja dokumentaalsete tõendite kulu 18,48 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 738,48 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. / allkirjastatud digitaalselt / 4

(5)Viljo Junolainen Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.