) § 428 lg 1 p 3 alusel. Taotluse kohaselt avaldaja on esitanud puudutatud isiku 1 (V Z) vastu nõude mõista temale välja põhivõlgnevus summas 1324,74 eurot ja viivis 81,72 eurot 01.01.2020 seisuga. Puudutatud isik kustutas võlgnevus, seda lõplikult 21.12.
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise avalduse V Z`i vastu esitatud nõude osas, sest peale kohtusse pöördumist oli avaldaja nõude rahuldatud täies ulatuses. 2
lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas V Z`i suhtes. Avaldaja ei esitanud nõuet ühisomaniku V T`i suhtes. V T on menetlusse kaasatud puudutatud isikuna ja seda korteri kaasomaniku V Z`i taotlusel. Et avaldaja ei esitanud avaldust V T`i vastu, ei esitanud tema avaldusest loobumist V T`i suhtes. Avaldaja kinnitas 17.03.2021 avalduses, et avaldaja nõude korteriomandi suhtes on täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tema loobus V Z`i vastu esitatud nõudest ja kinnitas, et puuduvad ka nõuded V T`i vastu. V Ti eestkostja Narva linn esitas 23.12.2020 kohtule taotluse V Ti suhtes menetluse lõpetamiseks, sest eestkostetav on oma kohustuse täitnud. Eestkostetav täitis nõude korteriühistu ees. Kogu võlg summas 481,99 on eestkostja tegevuse tulemusena makstud. V T on surnud 18.02.2021. Kohus leiab, et tema suhtes tuleb menetlus lõpetada
lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. V T on surnud. Avaldajal ei ole nõudeid tema suhtes. Kogu võlg summas 481,99 on eestkostja tegevuse tulemusena makstud. Kohus järeldab, et avaldajal ei saa olla nõudeid V.Ti vastu avalduses märgitud ajavahemiku eest, mida saab esitada õigusjärglaste vastu. Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 18. peatüki 5. jaos sätestatud erisusi.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Võttes arvesse, et puudutatud isik on võlgnevuse likvideerinud peale seda, kui talle on kohtumenetlusest erinevatel viisidel s.h avalikult dokumente kätte toimetades teavitatud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja taotleb puudutatud isikult 1 menetluskulude väljamõistmist summas 213 eurot, sellest 50 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse vormistamise eest ja 143 eurot lepingulise esindaja kulud OÜ x arve alusel (arve on esitatud 30.05.2019 aastal). 3
Kohus on seisukohal, et asja asjaoludest nähtuvalt polnuks menetluskulude jaotamine teisiti õiglane menetlusosaliste suhtes. Avaldaja on tõendanud korteriomandi võlgnevuse olemasolu. Korteri ühisomanikeks on olnud V Zj ja V T (kuni tema surmani) ja nad pidid kandma korteriomandiga seotud majandamiskulud ühiselt. Samuti arvestab kohus asjaolu, et korteriomandi ühisomanike puhul on tegemist teovõimetute inimestega, kelle tervislik seisund ilmselt ei võimaldanud olukorda õieti hinnata ja vajalikke toiminguid teha. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei tee menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.