1-17-3319/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3319 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Urmas Uustalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmas Uustalu (ik 36704050308), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tallinna Linnakohtu
7. augusti
8. a otsusega tunnistati U. Uustalu süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 20 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
9. detsembril
10. a ja lõppeb
11. detsembril
13. Tartu Vangla esitas
14. novembril
15. a maakohtule taotluse U. Uustalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
16. Tartu Maakohtu
17. veebruari
18. a määrusega jäeti U. Uustalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
19. Karistusregistri andmetel on tal üks kehtiv karistus. Tegemist on U. Uustalu viienda vangistusega. Praegust vangistust kannab U. Uustalu mõrva eest, mis on toime pandud röövimise käigus. Kuriteo põhjusteks on impulsiivsus, majandusliku kasu saamise soov, sõltuvusprobleemid, vaimne seisund, kuritegelikud hoiakud ja kättemaksumotiiv ehk puudulikud probleemide lahendamise oskused. U. Uustalust lähtuv retsidiivsusrisk on jätkuvalt liiga kõrge. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ja määratavad kohustused seda piisavalt ei maandaks.
20. U. Uustalu on vangistuses viibinud umbes 17 aastat. Vangistust asus ta kandma 36 aastaselt ja praeguselt on ta 54 aastane. Vangistuses on ta läbinud praktilisi kursuseid, sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“, „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, omandanud puidupingitöölise kutseõppe ja osalenud majandustöödel. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asuks U. Uustalu elama XXX.
21. Samas puuduvas tal lähedased ja vähesegi tutvusringkonna moodustavad kriminaalse taustaga sõbrad. Tema vabanemisjärgne elukoht kätkeb samuti endas ohte. 17 aastaga on ühiskond oluliselt muutunud. Toimetulek üksi elavale isikule võib käia üle jõu. Kohanemisraskustest tulenevate riskide maandamiseks oleks hädavajalik rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine, kus tal oleks olemas spetsialistide abi võimalike probleemide õigeaegseks lahendamiseks. Samuti oleks kohustuslik läbida psühholoogiline nõustamine.
22. U. Uustalu suhtes püsib alkoholitarvitamisest tulenev risk, kuna viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Ilma toetava lähivõrgustiku, vastava ravi ja motivatsioonita on küsitav, kas ta suudab alkoholist eemale hoida. Arvestades tema varasemat eluviisi, nappi sissetulekut ja lähedaste toe puudumist, on tõenäoline, et ta asub eluraskustesse sattudes taaskord alkoholi tarvitama, mis võib kaasa tuua uute, sealhulgas üliraskete kuritegude toimepanemise. Vabanemise korral puudub tal garanteeritud töökoht. Ehkki minevikus on U. Uustalu teinud nii juhutöid kui ka töötanud ametlikult, on ta sissetulekut hankinud ka kuritegelikul teel. Praegust vangistust kannab U. Uustalu röövi või muul omakasu eesmärgil toime pandud mõrva eest. Seega on maakohtu hinnangul praegugi veel tõenäoline, et U. Uustalu asub ennast elatama kuritegelikul teel.
23. Arvesse tuleb võtta ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuna toime pandud kuriteo iseloom võib mõningatel juhtudel hoolimata positiivsetest asjaoludest ennetähtaegse vabastamise peaaegu et välistada. U. Uustalu eeskujulik käitumine kinnipidamiskohas erineb täielikult tema poolt toime pandud jõhkrast mõrvast. Ta tappis naisterahvast tuttava 11-aastase poja, kes takistas tema poolt varguse toime panemist. U. Uustalu lõi ohvrit kahel korral kiviga vastu pead ja seejärel sidus tema kaela ümber kolmekordse nööri ning kägistas ta surnuks. Seega saaks U. Uustalu ennetähtaegselt vabastada, kui kuritegude jätkuva toimepanemise oht oleks olematu. U. Uustalu on küll range järelevalve tingimustes positiivselt käitunud, kuid ei saa kindel olla, et see vabaduses jätkuks. Eriti arvestades, et ta vabaneks üksi ühiselamu tüüpi elamispinnale, kus elab teisigi kriminaalse taustaga isikuid. U. Uustalul puudub motivatsiooniallikas, mis hoiaks teda seaduskuulekal rajal. MÄÄRUSKAEBUS
24. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U. Uustalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
25. Maakohus leidis, et ennetähtaegse vabastamise eeldused on täidetud, kuid jättis U. Uustalu ennetähtaegselt vabastamata. Seega kuulub maakohtu hinnangul U. Uustalu vabastamisele alles pärast vangistuse tähtaegset kandmist. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on 2 esmane eeldus, mida tuleb kontrollida ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel – ülejäänu on teisejärguline.
26. Vabanemise korral asub U. Uustalu elama toetatud eluasemele XXX. Tegemist on ühiselamuga, kus kõik eluks vajalik on olemas. Vabanemise korral ta ei vaja endale kedagi toeks, sest ta saab enesega hakkama. Tal ei saagi lähedasi olla, kuna ta oli lapsekodu laps. Oma kasuperekonna juurest ta lahkus, sest tema suhtes tarvitati vaimset ja füüsilist vägivalda. Samas oleks tal vabanemise korral abiks sotsiaaltöötaja, tugiisik ja teda saaks kohustada erinevates sotsiaalprogrammides osalema. Tähtaegse vabanemise korral tal taolist abi ei oleks. Taasühiskonnastumine toimuks ennetähtaegse vabastamise korral seega edukamalt. Tugivõrgustik U. Uustalul puudub, sest ta tunneb ennast üksi kindlamini, kui seltskonnas. Ta oskab teha õigeid otsuseid ja kuritegudest hoiduda. Ta ei ole kunagi vanglast vabanedes kriminaalset tausta omavate isikutega suhelnud.
27. U. Uustalu arvates on retsidiivsusohu hindamine n-ö ennustamine ja süüdimõistetule n-ö „ära tegemine“, sest selliselt on võimalik takistada tema ennetähtaegset vabastamist. Maakohus tugines ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tema kuriteo asjaoludele. Ühtlasi on U. Uustalu varasemad kuriteod arhiveeritud. Tulevaste kuritegude laadi aga ei saa alati prognoosida juba toime pandud kuritegude järgi. Kinnipeetav saab vanemaks ja soovib edaspidi olla seaduskuulekas. Retsidiivsusriski kohta on võimalik teha hinnanguid U. Uustalu käitumise põhjal karistuse kandmise ajal. Ta on läbitud sotsiaalprogrammidest õppinud, kuidas edaspidi toime tulla.
28. Maakohtu arvates peaks U. Uustalu vabanemise korral riskide maandamiseks asuma rehabilitatsioonikeskusesse. Need on aga seotud religiooniga, mis on tema jaoks võõras, sest ta ei ole usklik inimene. Ta saaks abi mujalt. Samuti leiab maakohus, et U. Uustalu peaks saama ka psühholoogilist abi. Vangistuses on psühhiaater määranud U. Uustalule ravi, mis jätkuks vabaduses. U. Uustalu ei hakkaks vabaduses alkoholi tarvitama ja vastupidine seisukoht on maakohtu subjektiivne hinnang. Samuti, et ta hakkab sissetulekut hankima kuritegelikul teel. Ta on vangistuses viibinud 17 aastat, mistõttu ei ole tal võimlik olnud töökohta leida. Töökoha plaanib ta vabaduses esimese asjana leida.
29. Maakohtu määrus on vastuoluline, sest ühelt poolt U. Uustalu poolt uusi kuritegusid oodata ei ole, on vaid raskete kuritegude toimepanemise oht. Järelikult võttis maakohus ikkagi arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, mitte vangistuse ajal saavutatut. Esimese astme kuriteo toime pannud kinnipeetava puhul on kuriteorisk alati kõrge, kui teda ei soovita vabastada. Tema retsidiivsusrisk on juba praegu väga madal ja tema poolt uue kuriteo toimepanemine on välistatud. Järelejäänud karistusajal ei ole tal võimalik enam midagi uut juurde õppida. Ennetähtaegne vabanemine 2 aastat ja 9 kuud enne karistusaja lõppu on piisav aeg resotsialiseerumiseks, et leida kindel elu- ja töökoht. Järgmise ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ta ei sooviks enam vabaneda, vaid tahaks vabaneda enda tingimustel. Prokuröri arvamus tugineb vangla iseloomustusele, kes aga on kõikide esimese astme kuriteo sooritanud kinnipeetavate vabastamise vastu. Samuti selliste isikute vabastamise vastu, kelle kriminaalasi on meediast läbi käinud nagu U. Uustalul. U. Uustalu jäeti ennetähtaegselt vabastamata, kuna ta sooritas kuriteo lapse vastu. See ei saa aga põhjuseks olla. Tuleks arvesse võtta kantud karistuse pikkust ja käitumist karistuse kandmise ajal. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et U. Uustalu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist. 3
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus U. Uustalu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu lahendi põhjendused on vastupidiselt määruskaebuses toodule asjakohased ja määruskaebuses märgitu ei anna vähimalgi määral alust maakohtu määruse tühistamiseks.
32. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. Esmalt annab U. Uustalu kuritegelik minevik aluse eeldada, et tema puhul on retsidiivsusrisk kõrge. Siinkohal on ekslik U. Uustalu seisukoht, et ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei tohi kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolusid ühelgi juhul arvesse võtta.
33. Läbi kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestuse ei saa põhjendada süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist. Küll aga saab ja tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (RKKKm nr 1-14-5339, p 12). Sellisel juhul tuleb ära näidata, missugused kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad asjaolud loovad eeldused, et vabaduses jätkaks kinnipeetav kuritegude toimepanemist ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
34. U. Uustalu kannab karistust selle eest, et
35. detsembril
36. a lõi kannatanule, kes oli tollal 11 aastane, kiviga pähe, tekitades seeläbi talle eluohtliku tervisekahjustuse. Seejärel kägistas U. Uustalu teda nööriga, mille tagajärjel kannatanu suri. Nöör oli kannatanule keeratud kolm korda ümber kaela ja kinnitatud sõlmega. Seejärel peitis ta poisi kappi, kust tema ema ta hiljem leidis. U. Uustalu tappis lapsealise kannatanu, sest jäi talle varguse toimepanemisel n-ö vahele ja kannatanu üritas takistada tal kuritegu toimepanemist. Tegemist oli tema naistuttava pojaga. U. Uustalu „saagiks langes“ 3900 krooni väärtuses vallasasju. Sealhulgas sukkpükse ja pesu. U. Uustalu oli suuteline võrdlemisi tühise kasu nimel elu võtma 11-aastaselt kannatanult. Tehes seda seejuures külmavereliselt. Kohtuotsusest tulenevalt oli üheks kuriteo eesmärgiks soov hävitada oma endise elukaaslase vara, kuna tema pärast varastati U. Uustalu asjad, millised elukaaslane oli korterist välja tõstnud. Istungil avaldas U. Uustalu, et tegutses hetkeajendil. Seega tunnistab U. Uustalu ka ise, et võib olla äärmiselt impulsiivne, mis muudab viimase aga sellevõrra ohtlikumaks. Ei saa välistada, et konfliktsituatsioonides või olukordades, kus ta millegagi rahul ei ole, valib U. Uustalu enda jaoks sobivaima lahendusena vägivalla, mis võib võtta kuritegelikud mõõtmed.
37. Seda kõike arvesse võttes oleks tema ennetähtaegne vabastamine võimalik üksnes olukorras, kus tema varasem elukäik, käitumine kinnipidamiskohas ja vabanemisjärgsed elutingimused annaksid kogumis alust eeldada, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on väga madal. Seda aga asja materjalidest ei nähtu. U. Uustalu kannab juba viiendat vangistust. Seega on temast lähtuvate kuriteoriskide maandamisega juba varemgi tegeletud, kuid sellest hoolimata muutusid tema kuriteod järjest raskemaks ja päädisid lõpuks mõrvaga. 4
38. U. Uustalu ei ole tegelikkuses ühiskondlikke norme aktsepteeritavat elu elanudki. Ta kasvas üles lastekodus, kust lapsendati kasuperre. Sealt lahkus ta 15 aastaselt ja asus ennast ise elatama. Seda peamiselt kuritegelikult ja tema elu saatis ka alkohol. Käesoleva kohtuotsuse aluseks olev kuritegu on samuti pandud toime osaliselt varalise kasu saamise eesmärgil ja joobes olles. Suure tõenäosusega ei ole ta kunagi osanudki majanduslikult toime tulla ja ennast ametliku tööga ära elatada. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub U. Uustalul kindel töökoht. Tal on küll võimalik end Töötukassas arvele võtta, kuid ei saa kindel olla, et ta endale töö koheselt leiaks. U. Uustalu puhul on varavastaste kuritegude oht sellest tulenevalt siiski aktuaalne. Vabanedes asub ta elama ühiselamu tüüpi majja, mida ei saa pidada just väga stabiilseks keskkonnaks, kuna seal viibib teisigi kuritegeliku tausta ja mõttelaadiga inimesi. Nendega koos ei ole ka alkoholi tarvitamine välistatud. Seda eriti olukorras, kus U. Uustalu vaba aeg ei oleks sisustatud mõtestatud tegevusega nagu töötamine. Ühtlasi puuduvad tal toetavad lähedased. U. Uustalu on küll seisukohal, et saab üksinda väga hästi hakkama, kuid arvestades tema minevikku, on see suuresti kaheldav. Sotsiaalne keskkond, kuhu U. Uustalu ennetähtaegse vabastamise korral suunduks, on seega ebastabiilne ja resotsialiseerumist mitte toetav. Vanade harjumuste najal nö „libastumise“ risk on suur ja see võib võtta kuritegelikud mõõtmed.
39. Ka U. Uustalu hoiakud ja täheldatud mõttemallid ei ole taolised, mis soosiksid tema ennetähtaegset vabastamist. See nähtub iseenesest tema määruskaebusestki, mis on valdavalt ennast õigustav, süüdistav ning omakorda lõppeb manipulatsiooniga, et „kui mind seekord ei vabastata, ma seda enam ei soovigi ja tahan vabaneda enda tingimustel“. Samuti on ta enda tahtmise saavutamiseks ja olukordades, kus talle miski ei meeldi, loobunud vanglas näiteks toidust. Seegi näitab tema manipuleerivat ja egotsentrilist suhtumist kehtestatud korda ja ei veena kriminaalkolleegiumit piisavalt selles, et U. Uustalu oleks suuteline kriminaalhoolduse probleemideta läbima. Ühtlasi rõhutab U. Uustalu korduvalt, et teda ei vabastata üksnes sel põhjusel, et ta tappis lapse. Seega ei taha U. Uustalu siiski võtta täielikku vastutust enda teo eest, millel olid äärmiselt rasked tagajärjed. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et U. Uustalu enda sõnul saab aru toime pandud kuriteo tõsidusest, kuid emotsionaalsel tasandil see kajastust ei leia. Kohtuotsusest tulenevalt näitas U. Uustalu kahetsust kuriteo osas üles üksnes selleks, et saada seeläbi kergemat karistust. U. Uustalu empaatiavõime on seega puudulik, mis suurendab aga isikuvastaste kuritegude riski, kuna U. Uustalu võib hoolimatult inimeludega ümber käia. U. Uustalu hoiakud ei ole seega vangistuse ajal sedavõrd muutunud, et saaks täie kindlusega väita, et edaspidi teeb ta elus valikuid, mis ei võta kuritegelikke mõõtmeid.
40. Kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud ja U. Uustalu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
41. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
42. veebruari
43. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus 5