← Eesti

4-21-582/20

Obsah (9)§ 5§ 32§ 75§ 71§ 12§ 23§ 9§ 31§ 3

4-21-582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2021. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-21-582 Kohtunik Istungisekretär Väärteoasi Piia J

§ 5

lg 1 ja

§ 32

lg 1 nõudeid, mille alusel võib kala püüda püügiõiguse alusel ja kutseliseks kalapüügiks annab õiguse kalapüügiluba. Oluline on

§ 5

lg 2 p 2, 3, mille kohaselt on sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest tegu kas harrastuskalapüügi või kutselise kalapüügiga. Vastutust

§ 75

lg 1 eest kohaldatakse juhul, kui rikkumine on toime pandud kasutades kala püügil harrastuspüügivahendeid, sh harrastuspüügil nakkevõrku ja igal juhul mitte üle 70 m. Kui püügivahendeid on rohkem

-is sätestatud piirarvust, siis kuulub kohaldamisele

§ 75lg 2.

Seega on kaebuses põhjendatult määratud Karlis Tuvikesele karistus

§ 75lg 2 järgi, sest nakkevõrke oli 194,02 m.

Kohtuväline menetleja ei nõustu ka sellega, et K.Tuvike pani toime väärteokatse, kuna asetades püügile kutselise kalapüügivahendi omamata selleks kutselise kalapüügiluba, viis Karlis Tuvike lõpuni

§ 75

lg 2 sätestatud väärteo – kalapüük algas nakkevõrgu püügile asetamise hetkest ning kala võrku sattumine ei sõltunud enam K.Tuvikese tahtest. Keskkonnaamet ei nõustu ka sellega, et K.Tuvikese tegevust ei saa käsitleda kalapüügi nõuete tõsise rikkumisena, kuna

§ 71

lg 1 p 1 kohaselt loetakse kala püüki kalapüügiloata EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 kohaselt tõsiseks rikkumiseks sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine K.Tuvikese poolt on tõendatud, karistuse kujunemine on otsuses jälgitav, karistus vastab toimepandud teole, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. 2 4-21-582 Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja Keskkonnaamet oma seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /väärteotoimik (edaspidi VTT) tl 23-25/ ja väärteootsuses olevad väärteokirjeldused kattuvad. K.Tuvike tunnistas kohtuistungil, et 07.10.2020 õhtul peale 17.00 läksid koos K.T-ga nakkevõrke püügile panema. Tema pani enda jada sisse, K ütles, et tema lipud ei hakanud ujuma. K arvas, et mitteujuvaid lippe ei tohi panna püügile. Pakkus, et kuna kalapüügiluba K nimel on olemas, et paneb ikkagi võrgud püügile. Pani K.T ühe võrgujupi enda jadale otsa ja teise elukaaslase võrgule otsa. Kokku pani püügile 5 võrku, 2 jada. Alguses pani püügile nagu tähistatakse, lipp ühte otsa, võrk vahele ja kaks lippu teise otsa. Peale kahe lipuga märki pani kolmanda, lühema võrgujupi, selle lõppu kuidagi ei tähistanud. Lippudel olid tema enda ja K.K isikukoodid. Tema jadas oli 2 võrku ja K.K jadas 3 võrku. Võrgujadad olid pikemad kui 70 meetrit, teab, et jada võib olla kuni 70 meetrit. Hommikul kui läks koos K.T ja K.K võrke välja võtma, siis võrke meres enam ei olnud. Tunnistaja K.T rääkis kohtuistungil, et 07.10.2020 teostasid T.T kalapüügialast järelevalvet. Liikusid lahe kaldal autoga, jõudsid mere äärde, kus olid püügil kokku neli nakkevõrgujada, jõudsid K. K isikukoodiga kalapüügi vahendini. Binokliga mõõtsid lippude vahekauguse, see oli natuke üle 70 m. Läks vette seda täpsemalt kontrollima, et sisestada see püügivahendite andmebaasi. See on ka abivahend selleks, et saaks mõõta jadade pikkust. Püügivahendi ühe lipu peal oli kaks isikukoodi, üks naisterahva, teine meesterahva oma. Mobiiltelefoniga ja rakendust kasutades määras püügivahendi asukoha. Liikus püügivahendi teise otsa ehk kahe lipuga tähistuse juurde, kus oli naisterahva märgistus ja siis nägi, et märgistusest läheb edasi nakkevõrk ja sealt edasi enam tähistusi ei näinud. Siis sisestas selle nakkevõrgu jada, mis tuli kalda poolt ja tuli tähiseni ja edasi liikus tähistuste vahele jäävast nakkevõrgu jadast edasi teise otsa, et ka see asukoht sinna rakendusse sisestada. Kuna selline teguviis ei ole lubatud, siis võttis need nakkevõrgud püügilt ära koos tähistustega ja läks kaldale auto juurde, kus oli T.T. Pakendasid nakkevõrgud kilekotti ja sulgesid need plommiga. Kaugemal oli veel üks nakkevõrgu jada näha, siis kontrollis ka selle üle. Kui jõudis ühe lipuga tähistuse juurde, siis nägi, et seal on sama märgistus, mis oli eelmise tähistuse peale, sama mehe isikukood oli peal. Sisestas nakkevõrgu asukoha koordinaadid rakendusse ja liikus kahe lipuga tähistuse juurde, seal oli meesterahva isikukood. Siis oli jälle näha, kuidas sealt tähistusest läks üks nakkevõrk edasi. Sisestas ka peale tähistust oleva võrgu asukoha rakendusse ja eemaldas võrgud püügilt, kuna selline teguviis ei ole lubatud. Läks auto juurde, asjad panid kilekotti ja sulgesid plommiga ja liikusid edasi. Tunnistaja T.T ütlused kirjeldavad järelevalve teostamise sündmusi K.T kokkulangevalt. 08.10.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll / VTT lk 1-3/ näitab, et 07.10.2020 kell 19.00-19.22 on teostatud sündmuskoha – Saare maakond Saaremaa vald Abula küla Tagalaht (väike püügiruut XXX) vaatlus. Sündmuskohal tuvastatakse Tagalahes kalapüügivahendi tähistusi. Liigutakse jalgsi 1 lipuga tähistuse juurde, kus peal on 2 märgistust XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX. Tähistuste ja nakkevõrgu ühenduse 3 4-21-582 kohast määratakse KKI mobiilirakendusega OPKKI asukoha koordinaadid. Liigutakse 2 lipuga tähistuse juurde, kus peal on märgistus XXXXXXXXXXX. Tähistuse ja nakkevõrgu ühenduse kohast määratakse KKI mobiilirakendusega OPKKI asukoha koordinaadid. Tähistuse nööri küljes on näha lisaks 1 nakkevõrk, mis suundub 2 lipuga tähistusest edasi mere suunas. Liigutakse nakkevõrgu merepoolsesse otsa, kuhu on kinnitatud raskuseks looduslik kivi. Nakkevõrgu merepoolsest otsast määratakse OPKKI asukoha koordinaadid. Nakkevõrud ja tähistused eemaldatakse püügilt. Nakkevõrkudes kala ei olnud. 08.10.2020 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll /VTT lk 4-6/ näitab, et 07.10.2020 kell 19.28-19.54 on teostatud sündmuskoha – Saare maakond Saaremaa vald Abula küla Tagalaht (väike püügiruut XXX) vaatlus. Sündmuskohal tuvastatakse Tagalahes kalapüügivahendi tähistusi. Liigutakse jalgsi 1 lipuga tähistuse juurde, kus peal on märgistuseks XXXXXXXXXXX. Tähistuse ja nakkevõrgu ühenduse kohast määratakse KKI mobiilirakendusega OPKKI asukoha koordinaadid. Liigutakse 2 lipuga tähistuse juurde, kus peal on märgistus XXXXXXXXXXX. Tähistuse ja nakkevõrgu ühenduse kohast määratakse Kki mobiilirakendusega OPKKI asukoha koordinaadid. Tähistuse nööri küljes on näha lisaks 1 nakkevõrk, mis suundub 2 lipuga tähistusest nurgaga kalda suunas. Liigutakse nakkevõrgu otsa, kuhu on kinnitatud raskuseks looduslik kivi. Nakkevõrgu otsast määratakse KKI mobiilirakendusega OPKKI asukoha koordinaadid. Nakkevõrgud ja tähistused eemaldatakse püügilt. Nakkevõrkudes kala ei olnud. 12.11.2020 on asitõendina vaadeldud /VTT lk 7-11/ püügilt eemaldatud ja hoiule võetud 3 nakkevõrku ja kahte tähistust, märgistusega XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX. Fototabelil 1 on näha nummerdatud nakkevõrgud. Fototabelil 2 tähitust. Lisa 2 on kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokoll, mis näitab, et nakkevõrgu nr 1 pikkus on 25,80 m, nr 2 pikkus 37,95 m, nr 3 39,18 m, jadas paiknenud püügivahendi pikkus 102,93 meetrit. 12.11.2020 on asitõendina vaadeldud /VTT lk 12-14/ püügilt eemaldatud ja hoiule võetud 2 nakkevõrku ja tähistust märgistusega XXXXXXXXXXX. Fototabelil 1 näha nummerdatud nakkevõrgud ja 2 tähistust. Lisa 2 on kalapüügivahendi pikkuse mõõtmise protokoll, mille kohaselt nakkevõrgu nr 1 pikkus on 25,64 m, nr 2 nakkevõrgu pikkus on 65,45 m, jadas paiknenud püügivahendi pikkus 91.09 meetrit. Kohus leiab, et K.Tuvikese ütlustega, tunnistajate K.T, K.T, T.T ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokollide ja asitõendi vaatlusprotokollidega on tõendatud, et 07.10.2020 peale kella 17.00 pani K.Tuvike püügile kaks nakkevõrgujada pikkustega 102,93 m ja 91,09 m Saare maakonnas Saaremaa vallas Abula külas Tagalahes, väike püügiruut XXX. Keskkonnainspektsiooni inspektorid on võrgujadad püügilt eemaldanud 07.10.2020 sündmuskohtade vaatluse käigus kell 19.00-19.54. Ühe nakkevõrgujada alguse lipul on nii K.Tuvikese kui ka K.K isikukood, jadas oleval kahel lipul K.K isikukood ja sealt edasi on kinnitatud nakkevõrk, mille lõpp on tähistamata. Teise nakkevõrgujada alguse lipul ja ka jadas oleval kahel lipul on K.Tuvikese isikukood ja sealt edasi on kinnitatud nakkevõrk, mille lõpp on tähistamata. K.Tuvike avaldas, et kuna K.K oli talle andnud volikirja, siis ühe nakkevõrgu jada pani püügile K.K püügiõiguse alusel. K.K kinnitas kohtuistungil, et andis K.Tuvikesele volikirja, et saaks tema püügiõiguse alusel võrgud püügile panna, ise oli tööl, ei saanud kalale minna. K. K sõnul oli tal püügiõigus olemas. XX XX on K.K poolt 07.10.2020 kirjutatud volitus, millega volitab K.Tuvikest tema kalastuskaardi alusel püüdma kala. XX XX olev kalastuskaart kinnitab, et K.K oli 0511.10.2020 kalapüügiõigus 1 nakkevõrguga. Keskkonnainspektsioon on 22.12.2020 lõpetanud väärteomenetluse /VTT lk 20-21/ K.K suhtes seoses sellega, et K.K kalapüügiloa alusel asetas nakkevõrgud püügile Karlis Tuvike. 4 4-21-582 Keskkonnainspektsioon on 17.12.2020 ühendanud /VTT lk 19/ kaks väärteoasja, kuna väärteomenetluses 940020001331 püügile asetatud nakkevõrgud märgistusega XXXXXXXXXXX on samuti püügile asetatud K.Tuvikese poolt, mitte märgistuse ja kalastuskaardi omaniku K.K poolt. Kohus märgib, et Kalapüügiseaduse (edaspidi

) § 12 lg-te 1, 2 kohaselt isikul peab kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument ja kui harrastuspüügiõigus on seotud harrastuskalapüügiõiguse, sealhulgas kalastuskaardi eest tasumisega, tõendab püügiõigust püüdja isikut tõendav dokument.

§ 12

lg 4 sätestab, et teist isikut on võimalik volitada ainult püügivahendite püügilt eemaldamiseks, kui harrastuskalapüügiõiguse soetanud isik on haigestunud. Kaitsja leidis, et kalapüügiõigus ei ole isiklik õigus ja ostetud kalapüügiõigust saab kalapüügiõiguse omaja volitada teostama teist isikut. Kaitsja leidis, et seda kinnitab

§ 12lg 4.

Kohus kaitsja tõlgendusega ei nõustu. Kohus leiab, et

§ 12

lg-d 1 ja 2 kinnitavad, et harrastuskalapüügiõigus on seotud isikuga.

§ 12

lg 4 on ainuke erand kui teist isikut on võimalik volitada isikule kuuluvat harrastuskalapüügiõigust teostama. Selline erand on ilmselgelt tingitud asjaolust, et juhul kui isik, kellel on harrastuskalapüügiõigus, on püügivahendid ise püügile pannud, peale seda haigestub, ei tekiks olukord, kus püügivahend jääb püügile lubatud ajast kauemaks. Seega leiab kohus, et K.Tuvikesel ei olnud õigust 07.10.2020 teostada K.K poolt ostetud kalapüügiõiguse ja K.K poolt antud volikirja alusel K.K olevat kalapüügiõigust. Eeltoodu kinnitab, et kuigi K.Tuvike pani ühe nakkevõrgujada külge lipud, milledel oli K.K isikukood, ei teostanud ta K.K poolt omandatud harrastuskalapüügiõigust. K.Tuvike kinnitas ise ja seda tõendab ka kohtule esitatud kalastuskaart /tl XX/, et K.Tuvikesel oli 05-11.10.2020 kalastuskaart, mis lubas tal Saaremaal kasutada 1 nakkevõrku. K.T kinnitas kohtuistungil, et käis koos K.Tuvikesega 07.10.2020 kalal Saaremaal, tal oli ostetud püügiõigus, mida näitab ka XX XXX olev kalastuskaart. K.T ja K.Tuvike selgitasid kokkulangevalt, et kui K.T pani võrgud püügile, siis tema lipud ei jäänud püsti ja seega K.T võrke püügile ei pannud. K.Tuvike selgitas, et kuna püügiõigus oli olemas, siis tema otsustas need kaks võrku K.T püügiõiguse alusel siiski püügile panna. K.Tuvikese sõnade kohaselt ta pani kahele nõuetekohaselt tähistatud võrgujadale kummalegi otsa ühe nakkevõrgu, mille lõppu ei tähistanud. K.Tuvikese, K.T ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokollid kinnitavad, et võrgujadade küljes K.T isikukoodiga lippe ei olnud. Kalapüügiseaduse § 13 lg 2 kohaselt püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga. Märgistus peab võimaldama kalapüügiloa omanikku kindlaks teha veekogul või loa andja juures. Harrastuspüügil nakkevõrguga on märgistuseks kalastuskaardi omaniku isikukood. Lõike 3 kohaselt püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.

§ 23

lg 3 kohaselt püügil nakkevõrguga peab nakkevõrk olema tähistatud

§ 9lg 2 p 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt.

Kohus leiab, et kuna ühelgi püügivahendit tähistaval lipul ei olnud K.T isikukoodi, ei kasutatud K.T 07.10.2020 harrastuskalapüügiõigust. Üheselt on tõendatud, et nakkevõrgujadad pikkusega 102,93 meetrit ja 91,09 meetrit pani väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas püügile Karlis Tuvike. Väärteootsuses on leitud, et selliselt püüdis K.Tuvike kala kutselise kalapüügivahendiga, milleks tal luba ei olnud. 5 4-21-582

§ 5lg 1 lubab kala püüda kalapüügiõiguse alusel.

Lõige 2 liigitab sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest kalapüügiõiguse – p 2 harrastuskalapüügiõigus ja p 3 kutselise kalapüügi õigus.

§ 23

lg 1 p 4 nimetab harrastuskalapüügivahendina nakkevõrku ja

§ 31

p 2 kohaselt kutselise kalapüügi vahendid on nakkepüünised.

§ 9

lg 2 p 4 kohaselt sätestatakse kalapüügieeskirjaga püügivahendite loetelu ja kirjeldus. Kalapüügieeskirja (edaspidi KPE) § 6 lg 2 p 1 alusel on lubatud nakkepüünis nakkevõrk, mille ülemise sellise pikkus on kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadast, mille kogupikkus on kuni 70 m. Seega harrastuskalapüügil võib nakkevõrgu või nakkevõrkude jada pikkus olla kuni 70 meetrit.

§ 31

p 2 kohaselt on kutselise kalapüügi vahendid nakkepüünised ja kalapüügieeskirja § 6 lg 2 p 1 kohaselt on nakkevõrk kutselise kalapüügi vahend. Kalapüügieeskirja § 32 lg kohaselt võrgujada pikkus ei tohi ületada 700 m. Eeltoodu kinnitab, et nakkepüünised on lubatud nii harrastuskalapüügil kui kutselisel kalapüügil. Harrastuskalapüügil on lubatud nakkevõrgu või võrkude jada lubatud suurim pikkus 70 meetrit. K.Tuvike kinnitas kohtus, et see asjaolu oli talle teada. Kohus leiab, et kohtuväline mentleja on õigesti leidnud, et kui nakkevõrgu jada on pikem kui 70 m, on tegemist kutselise kalapüügi vahendiga. Kohtus on tõendamist leidnud, et K.Tuvike pani püügile kaks nakkevõrgujada, mis mõlemad olid pikemad kui 70 meetrit. Seega püüdis K.Tuvike kala kutselise kalapüügivahenditega.

§ 5lg 2 liigitab kalapüügiõiguse tulenevalt kasutatavatest püügivahenditest.

Seega kui K.Tuvike kasutas kalapüügiks kutselise kalapüügivahendit, pidi selliseks kalapüügiks tal olema kutselise kalapüügi õigus. Kalapüügiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Vaidlust ei ole selle üle, et väärteokirjelduses näidatud ajal K.Tuvikesel kutselise kalapüügiluba ei olnud. Seda kinnitavad K.Tuvikese ütlused. Tl 23 pöördel olev väljatrükk näitab, et K.Tuvikesele oli väljastatud kalastuskaart õigusega harrastuskalapüügiks ühe nakkevõruga. Seega, pannes kalapüügiks merre kaks nakkevõrgujada, mille mõlema pikkus oli üle 70 meetri, mis on kutselise kalapüügi vahendid, rikkus K.Tuvike kalapüügiseaduse § 32 lg 1. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikkel 42 loeb tõsiseks rikkumiseks punkti 1a kohaselt tegevust, mida vastavalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata või reguleerimata kalapüügina; artikli 3 punkti 1a kohaselt ebaseaduslik on kalapüük kui on kalastatud ilma loata. Määruse artikli 42 punkt 2 annab pädevuse liikmesriigi pädevale asutusele õiguse määrata kindlaks rikkumise tõsidus.

§ 71

lg 1 p 1 loeb kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks artiklis 42 nimetatud rikkumisi. Kuna K.Tuvike teostas kutselist kalapüüki ilma kutselise kalapüügiluba omamata, pani ta

§ 71lg 1 p 1 tähenduses toime kalapüüginõuete tõsise rikkumise.

Kaebuses esitati väide, et kuna K.Tuvikese poolt püügile pandud võrkudes kala ei olnud, ei ole tegemist lõpule viidud kala püüdmisega kalapüügiseaduse tähenduses, tegemist võib olla väärteokatsega.

§ 3

lg 1 sätestab, et kalapüük on tegevus, mille eesmärk on kala hõivamine nende kinnipüüdmise teel. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-3-16 punktides 12 ja 13 selgitanud kalapüügi mõistet. Kolleegium on leidnud, et kala püüdmist tuleb defineerida kui kala püüdja poolt kala üle tegeliku võimu hankimist. Otsuses on leitud, et sellise võimu hangib isik võrku merre pannes. 6 4-21-582 K.Tuvike on kohtus ise kinnitanud, et ta läks kala püüdma, selleks pani merre püügivahendid. Kohus leiab, et hetkest, kui K.Tuvike oli võrgujadad vette paigaldanud, hankis ta tegeliku võimu kala üle ja algas kalapüük kutselise püügivahendiga. See, et inspektorite poolt võrkude väljavõtmise ajal ei olnud K.Tuvike saavutanud kalapüügi eesmärki, kalad polnud võrku ujunud, ei muuda K.Tuvikese tegevust kalapüügi katseks. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et K.Tuvike on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, millega rikkus

§ 32lg 1.

K.Tuvike poolt toime pandud tegu täidab

§ 75lg 2 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje, püüdis kala loata.

Kohus leiab, et K.Tuvike pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. K.Tuvike on öelnud, et ta oli teadlik, et harrastuspüügil tohib olla nakkevõrgu või nakkevõrgu jada pikkuseks kuni 70 meetrit. K.Tuvike teadis, et tema poolt püügile pandud nakkevõrgu jadad olid pikemad kui 70 meetrit. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Karlis Tuvike on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Karlis Tuvikese poolt toime pandud tegu vastab

§ 75

lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

§ 75lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on K.Tuvikest karistanud rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot. Kohtuväline menetleja on leidnud, et süüd suurendab see, et K.Tuvike on toime pannud kalapüüginõuete tõsise rikkumise ja ta on väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Süüd kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et K.Tuvikesel puuduvad varasemad keskkonnaalased karistused ja K.Tuvike ei ole tekitanud oma teoga loodusele kahju. Kohus nõustub nende seisukohtadega. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. K.Tuvike on karistusregistri teatise /VTT lk 22/ kohaselt karistamata isik. Kuigi K.Tuvike kohtus end talle süüks arvatava teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, tuleneb K.Tuvikese ütlustest, et ta siiski on oma rikkumisest järeldused teinud. Reeglid kalapüügi kohta on kehtestatud, et tagada kalavarude kaitse ja säästlik kasutamine, mis on kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Rikkudes tahtlikult kehtestatud kalapüüginorme, näitab isik, et ta juhindub eelkõige isiklikest huvidest. Karistus peab andma selge signaali, et kalapüüginormide rikkumine ei ole aktsepteeritav. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse, mis on alla karistuse keskmise määra, määranud vastavalt karistuse mõistmise alustele. 7 4-21-582 Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 1 jätab kohus K.Tuvikese kaebuse Keskkonnainspektsiooni 22.01.2021. a otsusele väärteoasjas nr 940020001332 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Asitõendid. 07.10.2020 on püügilt eemaldatud 3 nakkevõrku (nr 1 35,80 m, nr 2 37,95 m ja nr 3 39,18

  1. m)koos kahe kalapüügivahendi tähisega. 07.10.2020 on püügilt eemaldatud 2 nakkevõrku (nr 1 25,64 m ja nr 2 65,45
  2. m)koos kahe kalapüügivahendi tähisega. Nakkevõrgud ja kalapüügivahendi tähised tagastada VTMS § 2, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Karlis Tuvikesele. Menetluskulu. Kohtule on esitatud taotlus hüvitada K.Tuvikese poolt kantud õigusabi kulu Eesti Vabariigi poolt. Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale /tl 32-37/ oli K,.Tuvikese poolt kantud õigusabi kulu seisuga 10.03.2021 792 eurot, mille kohta on K.Tuvikesle esitatud ka arved. Nimekirjas on õigusteenuse sisu lahti kirjutatud, kokku õigusabi kogus 5,5 tundi, tunni hind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskuludele lisandub tasu õigusabi eest 11.03 kohtuistungil, tunni hind 120 eurot, millele lisandub käibemaks. VTMS § 38 lõike 1 järgi kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel ning kriminaalmenetluse sätteid. Riigikohus on otsuses nr 1-17-7461 leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Kohus jätab esitatud kaebuse rahuldamata. Kaebuses taotleti väärteootsuse tühistamist. Kohus ei leidnud, et ükski kaebuses esitatud argument, mille alusel taotleti otsuse tühistamist, oleks põhjendatud. Kohus leiab, et kaitsja pool välja toodud aeg, mis on kulunud tema poolt osutatud õigusteenusele enne kohtuistungit, on vastavuses väärteoasja mahu ja keerukusega. Kohtuistung kestis 2 tundi ja 15 minutit, mille eest tasu on 270 eurot, koos käibemaksuga 324 eurot. Kokku õigusabi tasu 1116 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus kohus kaebust ei rahulda, kinnitavad nii KrMS § 180 lõige 1 kui § 187 lg 2, et kaitsjatasu jääb selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt Karlis Tuvikese kasuks valitud kaitsjale makstud õigusabitasu. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§ 75lg 2, Kar

S § 56 lg 1, VTMS § 2, § 132 p 1, KrMS § 123 lg 3 p 2, § 180 lg 1, § 187 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 8 4-21-582 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.