) § 209 lg 1 alusel lubab kohus menetlusse astuda hageja üldõigusjärglasel, Ü. L. . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § x lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Hageja esindaja on esitanud tõendina xxxx notar Triin Teini poolt 15.12.2017. a koostatud ja tõestatud testamendi, millega L. - H. L. on nimetanud oma vara ainupärijaks oma poja Ü. L. . Pärimisseaduse § 1 kohaselt lähevad pärimise korral pärijale üle pärandaja vara ja õigused ning kohustused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega võib eeldada, et Ü. L. testamendijärgse pärijana on hageja, L. - H. L. , üldõigusjärglane, kellele pärandi vastuvõtmisega läheb üle hageja vara, sh kinnistu, mille kaasomandi lõpetamine on käesoleva tsiviilasja esemeks. Omandiõigus ei ole selline õigus, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga, mistõttu saab lugeda, et pärimisega läheb Ü. L. üle õigus nõuda kinnistu kaasomandi lõpetamist. Üldõigusjärglasena on Ü. L. hageja õigused ja kohustused, sh õigus sõlmida kompromissi.
§ x lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
§ x lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine
§ x lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
§ x sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ x lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt
§ x lg-tele 1 ja 2 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
§ x lg x näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul taotlevad pooled kompromissilepingus, et määruskaebuse esitamise tähtaega lühendataks 3 päevani. Kohus leiab, et
§ x lg x alusel on võimalik vastavalt poolte taotletule määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus 13.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 4
lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamist ja muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
14. Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, hagejale tagastada. Hageja esindaja taotlusel makstakse tagastatav summa hageja üldõigusjärglae, Ü. L. , pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik Kompromissi lisa 1 5 Kompromissi lisa 2 6 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.