Obsah (6)

§ 657§ 442§ 386§ 162§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-18947 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helin

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 05.08.2008 sõlmitud notariaalse ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu p 2.7 kohaselt kohustus hüpoteegiga koormatud vara omanik maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude summast juhul, kui jätab täitmata ükskõik millise käesolevas punktis võetud kohustustest. Sama lepingu p 2.3 sätestas, et hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil, on vajalik hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. Kostja arvates on lepingu p 2.7 tühine tüüptingimus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et tegemist on tühise lepingutingimusega.
2. Ringkonnakohus märgib, et hagiavaldusest ei selgu üheselt, mille eest hageja leppetrahvi nõuab. Hageja on hagiavalduses tuginenud sellele, et tal on leppetrahvi nõue, kuna kostja ei ole hagejale esitanud kinnistute kasutuslepinguid. 15.04.2019 menetlusdokumendis selgitas hageja täiendavalt, et 01.04.2011 sõlmitud üürilepingust nähtub, et kostja on kahjustanud hageja kui hüpoteegipidaja huve, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Ka maakohtu otsusest ei selgu üheselt mõistetavalt, kas maakohus mõistis leppetrahvi välja seetõttu, et kostja ei esitanud üürilepingut või seetõttu, et üürileping kahjustas hageja huve ja oli sõlmitud hageja nõusolekuta. Ringkonnakohtu 02.11.2020 istungil selgitas hageja, et leppetrahvi nõutakse selle eest, et hüpoteekidega koormatud vara suhtes sõlmiti üürileping ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta ja leping kahjustas hüpoteegipidaja huve. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel hageja selgitusest, et leppetrahvi ei nõuta üürilepingu esitamata jätmise eest, vaid selle eest, et kostja sõlmis vara suhtes ilma hageja nõusolekuta üürilepingu, mis kahjustab hageja huve.
3. Tsiviilasjas nr 2-15-4981 on Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega kostjalt hageja kasuks mõistetud välja leppetrahv summas 16 872,67 eurot. Maakohus rahuldas leppetrahvi nõude põhjendusega, et PlusGo OÜ majandusaasta aruandest nähtuvalt on korteriomandid 5 antud PlusGo OÜ kasutusse, kes tegeleb nende rendile andmisega, ning kostja ei tõendanud, et hageja oleks andnud rendilepingute sõlmimiseks oma nõusoleku, samuti ei esitanud kostja rendilepinguid, millest nähtuks, et tegemist ei ole tavapärasest majandus- ja kutsetegevusest väljuva ning hagejat kahjustava rendile andmisega.
4. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja Lai tn 20-1, 20-3 ja 20-4 korteriomandite suhtes 01.04.2011 sõlmitud üürilepingu. Üürilepingu kohaselt on üürileandjaks kostja ja üürnikuks OÜ Old Town Hostel. PlusGo OÜ on üürilepingus nimetatud haldurina (I kd tl 69-80). Üürilepingu kohaselt kehtib leping kuni 01.04.2021 ning üür tuli tasuda PlusGo OÜ arveldusarvele.
5. Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusest tsiviilasjas nr 2-15-4981 nähtuvalt ei esitatud kohtule korteriomandite suhtes sõlmitud kasutuslepingut. Käesolevas asjas on hageja esitanud korteriomandite suhtes 01.04.2011 sõlmitud üürilepingu. See üürileping oli sõlmitud juba enne tsiviilasjas nr 2-15-4981 hagi esitamist. Kuna nimetatud üürileping sõlmiti 01.04.2011 ja see kehtis ka korteriomandite enampakkumise ajal 2019.a jaanuaris, siis tuleb asuda seisukohale, et viidatud üürilepingu sõlmimisega seonduvalt on leppetrahv juba välja mõistetud. Tsiviilasja nr 2-15-4981 menetluses üürilepingut ei esitatud, mistõttu ei olnud selle pooled kohtule täpselt teada, kuid see ei anna alust väita, et leppetrahvinõuded tsiviilasjas nr 2-15-4981 ja käesolevas tsiviilasjas oleksid seotud erinevate lepingutega.
6. 05.08.2008 sõlmitud lepingu p 2.7 kohaselt kohustus hüpoteegiga koormatud vara omanik maksma hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 2% ulatuses tagatava nõude summast. Vaidlust ei ole, et 2 % on 16 872,67 eurot. Sellises summas on tsiviilasjas nr 2-154981 leppetrahv juba välja mõistetud. Kuna leppetrahv on maksimaalses ulatuses välja mõistetud, siis ei saa hageja täiendavat leppetrahvi sama lepingu sõlmimisega seonduvalt nõuda.
7. Isegi kui lähtuda hageja positsioonist, et tsiviilasjas nr 2-15-4981 ja käesolevas tsiviilasjas esitatud leppetrahvinõuded on esitatud erinevate kasutuslepingute sõlmimisega seoses, ei oleks alust käesolevat hagi rahuldada. 05.08.2008 sõlmitud lepingu punkti 2.3 järgi on leppetrahvi nõude üheks eelduseks, et kasutuslepingu sõlmimise tõttu väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või sellega kahjustatakse hüpoteegipidaja huve muul viisil. Vaidlust ei ole, et 2019.a jaanuaris toimunud korteriomandite enampakkumise tulemusel sai hüpoteegiga tagatud hageja nõue rahuldatud. Hageja huviks on eelkõige, et kasutuslepingu sõlmimise tõttu ei väheneks hüpoteegiga koormatud vara väärtus määral, et ta ei saa oma nõuet rahuldatud. Kuna hageja sai hüpoteegiga tagatud nõude rahuldatud, siis ei saa hageja väita, et üürilepingu sõlmimise tõttu vähenes hüpoteegiga koormatud vara väärtus. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tema huve oleks kahjustud muul viisil.
8. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.
9. Kuna hageja esiletoodud asjaoludel ei ole hagejal 01.04.2011 sõlmitud üürilepinguga seonduvalt käesolevas asjas leppetrahvinõuet, siis ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta kostja väite kohta, et tema ei ole 01.04.2011 üürilepingut allkirjastanud.
10. 17.12.2018 määrusega seadis maakohus hagi tagamiseks kostjale kuuluvale kinnistule asukohaga Vahe, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald (registriosa number 3393802) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 26 289,05 eurot Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

§ 386

lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise 6 kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kostja menetluskulud jätta maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja ja kolmanda isiku menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäävad nende endi kanda (

§ 162lg 1, § 167 lg 2).

Kostja avaldas, et temal menetluskulusid ei ole. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. 32. Tallinna Ringkonnakohus vabastas 15.04.2020 määrusega kostja menetlusabi korras apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 750 eurot.

§ 190

lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 750 eurot.

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Helina Luksepp 7