jaanuari,
lg 2, mille kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata vaid juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et praeguses olukorras on vandeadvokaadi määruskaebeõiguse aluseks
mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-15, p 7). 8.
lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 3 esimese lause kohaselt lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused, muu hulgas määrab vajaduse korral apellatsioonkaebuse hinna. Riigi õigusabi tasu suurust ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatust kindlaks määrates on kohtu kaalutlusõiguse ulatus märkimisväärselt piiratud, samuti on sellisel määrusel vähene mõju menetlusosaliste õigustele. Korras on sätestatud nii riigi õigusabi tasu miinimummäärad (st riigi õigusabi korras määratud esindaja poole tunni tasu), riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu maksimaalne suurus ühe kohtuastme kohta kui ka tasu suurendamise 2-19-12293 koefitsiendid ja määrad. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse lahendamine sarnaneb oma olemuselt asja ettevalmistamisel menetlusosaliste taotluste ja muude korralduslike küsimuste lahendamise ning apellatsioonkaebuse hinna määramisega. Eelneva tõttu leiab kolleegium, et määrus, millega ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, on määrus, mille kohtukoosseisu liige võib
lg-s 2 sätestatud alusel, kohaldatakse korra § 2 lg 4 järgi advokaadile makstavale riigi õigusabi tasule koefitsienti 1,5.
lg 5 esimese lause järgi määrab kohus mh
lg-s 2 sätestatud juhul isiku huvide kaitseks tema esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi. Korra muutmise määruse eelnõu seletuskirjas märgiti korra § 2 lg 4 lisamise kohta, et olulise muudatusena nähakse ette suurem tasu, kui riigi õigusabi osutati kriminaalasjas piiratud teovõimega kannatanule või perekonnaasjas alaealisele kohtu määratuna. Muudatus oli seletuskirja kohaselt vajalik motiveerimaks kuriteoohvrite ja alaealiste esindamisele spetsialiseerunud advokaate riigi õigusabi osutama eriti haavatavatele kannatanutele kriminaalmenetluses ja haavatavatele alaealistele perekonnaasjades, et parandada neile osutatava riigi õigusabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Kolleegium nõustub vandeadvokaadiga, et kohus peab (st kohtul puudub vastavas osas diskretsioon) korra § 2 lg-s 4 sätestatud koefitsienti kohaldama muu hulgas siis, kui riigi õigusabi osutatakse tsiviilasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja
Ringkonnakohus tõlgendas vandeadvokaadi riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotlustes koefitsiendi 1,5 märkimist vääralt esindaja tasu piirmäära suurendamise taotlusena. Maakohtu 23. augusti 2019. a määrusest nähtub, et maakohus määras alaealisele lapsele tema huvide kaitseks esindaja
Seega osutas vandeadvokaat praeguses asjas riigi õigusabi tsiviilasjas alaealisele, kellele kohus on määranud esindaja
lg-s 2 sätestatud alusel, ning vandeadvokaadile makstava riigi õigusabi tasu puhul oleks ringkonnakohus pidanud korra § 2 lg 4 järgi kohaldama koefitsienti 1,
lg 1 p-s 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium vandeadvokaadiga, et praeguses hooldusõiguse asjas saanuks kohus vandeadvokaadile ilma korra § 2 lg-t 1 kohaldamata määrata riigi õigusabi tasuna ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest korra § 2 lg 5 ja § 10 lg 3 esimese lause alusel maksimaalselt km-ga 972 eurot (1,5 × 540 eurot × 1,2). 10. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Praeguses 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.