1-19-7207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2021.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7207 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassim

§ -dest 306, 309 lg 3, 311, 312, 314, kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Nikolai Romanov süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi.
2. Jätta A. M. esitatud tsiviilhagi

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

3.

§ 181lg 1 alusel jätta menetluskulud summas 8143,20 riigi kanda.

1 4.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde: • plastpudel (pakend nr 7), • pakend A, millesse on pakitud eraldi pakendites pruuni värvi kampsun (pakend nr L1), sinist värvi kampsun (pakend nr L2), särk (pakend nr L3), dressipüksid (pakend nr L4), neli sokki (pakend nr L5), mobiiltelefon (pakend nr 2) ja DNA-proovid (pakend nr 2 ja pakend nr 3). • pakend B, millesse on pakitud eraldi pakendites padi (pakend nr 1), vatijope (pakend nr 21), sulejope (pakend nr 22), parema jala jalats (pakend nr 2), vasaku jala jalats (pakend nr 3) ja DNA-proovid. Nimetatud asitõendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos aadressil Tartu, Riia 132. Jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde kohtutoimikusse Häirekeskusele tehtud kõnede salvestus DVD-plaadil. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 315lg 6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib

§ 189

lg 3 tulenevalt vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: I Süüdistuste sisu
2. Nikolai Romanovit süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 14.12.2017.a enda elukohas xxx asuvas korteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus ründas G. B.it (s xxxx.a.) ning peksis teda rusikate ja jalgadega näkku, kaelapiirkonda, pähe ja kehasse ning trampis tema rindkerel, millega ta põhjustas G.B.il rinnaku murrud, vasakul II-V roide murru ja paremal II-IV roide murru koos rindkerelihastesiseste verevalumitega, mõlemapoolsed keeleluu suure sarve murrud ja kilpkõhre murrud koos verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes ning kaelalihastes, südamepauna ja südame rebendi, maksa vasaku sagara ja mao limaskesta rebendeid, hingetoru seina rebendi, ämblikuvõrkkelmealused verevalumed oimu-ja kuklasagaral paremal, kiiru– ja kuklasagaral vasakul, väikeajul; verevalumid rinnaaorti ja südamepauna ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhunääret ja magu ümbritsevas rasvkoes, mao väikesel kõverikul, peen- ja jämesoolekinnistis, neelu ja kõri limaskestal, 2 keele alumisel pinnal, kõõlustanul oimupiirkonnas paremal, parema silma sidekestal, vasakul silmavalgel, ülahuulel; põrutushaavad ninajuurel, vasaku silma alalaul, üla– ja alahuulel paremal; hammustushaavad keele alumisel pinnal, nahaalused verevalumid silmalaugudel, ninal, vasakul kõrval, põskedel, lõual, kaelal, rindkere eespinnal, paremal pool puusa eespinnal, paremal õlavarrel, vasakul randmel, vasakul labakäel ja sõrmedel ning nahamarrastused pealael paremal ja lõual. Kirjeldatud vigastuste tüsistusena tekkis G.B.il äge verejooks rinna– ja kõhuõõnde, vere aspiratsioon hingamisteedesse ning äge südame-vereringepuudulikkus, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ja G.B.i surma ööl vastu 14.12.2017.a. ajavahemikul umbes kella 02 ja kella 04 vahel sealsamas korteris. Kirjeldatud järjekindla ja mitmetest ohvri elu ohustavatest tegudest koosneva vägivalla tahtliku kasutamisega pani Nikolai Romanov toime G. B.i tapmise ehk KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Poolte seisukohad
3. Prokurör leidis, et esitatud süüdistused on kohtuistungil uuritud tõendite põhjal leidnud täielikult tõendamist ning palus süüdistatav vastavalt süüdi tunnistada ja karistada /kt II, lk 44/.
4. Süüdistatav Nikolai Romanov ei tunnistanud ennast süüdi süüdistustes § 113 lg 1 järgi /kt II, lk. 20/.
5. Nikolai Romanovi kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem palub Nikolai Romanov õigeks mõista esitatud süüdistuses /kt II, lk 41/. II Nikolai Romanov süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi
6. Nikolai Romanovit süüdistatakse KarS § 113 lg 1 ettenähtud teo toimepanemises. KarS § 113 lg 1 näeb ette vastutuse teise isiku tapmise eest.
7. Kriminaalasjas on esitatud süüdistus Nikolai Romanovile kokkuvõtvalt selles, et tema ööl vastu 14.12.2017.a enda elukohas xxx asuvas korteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus ründas G. B.it ning peksis teda rusikate ja jalgadega näkku, kaelapiirkonda, pähe ja kehasse ning trampis tema rindkerel, millega ta põhjustas G.B.il arvukaid vigastusi. Nende tüsistusena tekkis G. B.il äge verejooks rinna– ja kõhuõõnde, vere aspiratsioon hingamisteedesse ning äge südame-vereringepuudulikkus, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse ja G. B.i surma ööl vastu 14.12.2017.a. ajavahemikul umbes kella 02 ja kella 04 vahel samas korteris.
8. Sündmuskoha esmasest vaatlusprotokollist / kt I, lk 20-63/ nähtub, et aadressilt xxx leiti 14.12.2017 korteri suuremast toast ukse kõrval asuvast voodist meesterahva riietatud surnukeha. Surnukeha lamas sirgelt voodis, jalad olid kõverdatuna põlvedest põrandal. Surnukeha parem käsi on kõverdatud pea kõrvale ning vasak käsi küünarliigesest kõverdatuna rinnal. Nähtub verejooks ninast ja suust ning paistetus ja sinikad näopiirkonnas.
9. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr. 17E-LÕS0029/348 /kt I, lk 96-108/ nähtub, et G. B.il tuvastati järgnevad vigastused: rinnaku murrud, vasakul II-V roide murrud ja paremal II-IV roide murrud koos rindkerelihastesiseste verevalumitega, mõlemapoolsed 3 keeleluu suure sarve murrud ja kilpkõhre murrud koos verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes ning kaelalihastes, südamepauna ja südame rebendi, maksa vasaku sagara ja mao limaskesta rebendid, hingetoru seina rebend, ämblikuvõrkkelmealused verevalumed oimu-ja kuklasagaral paremal, kiiru– ja kuklasagaral vasakul, väikeajul; verevalumid rinnaaorti ja südamepauna ümbritsevates pehmetes kudedes, kõhunääret ja magu ümbritsevas rasvkoes, mao väikesel kõverikul, peen- ja jämesoolekinnistis, neelu ja kõri limaskestal, keele alumisel pinnal, kõõlustanul oimupiirkonnas paremal, parema silma sidekestal, vasakul silmavalgel, ülahuulel; põrutushaavad ninajuurel, vasaku silma alalaul, üla– ja alahuulel paremal; hammustushaavad keele alumisel pinnal, nahaalused verevalumid silmalaugudel, ninal, vasakul kõrval, põskedel, lõual, kaelal, rindkere eespinnal, paremal pool puusa eespinnal, paremal õlavarrel, vasakul randmel, vasakul labakäel ja sõrmedel ning nahamarrastused pealael paremal ja lõual. G. B.i kehatüve- ja kaelapiirkonnas esinevad vigastused koosvõetuna põhjustavad eluohtlikku tervisekahjustuse, kuna nende tüsistusena kaasnes äge südame vereringepuudulikkus. Kehatüve- ja kaelapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla saadud korduvatest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt kängitsetud jalg, rusikas jm) kui ka selili lamava kannatanu peal jalgadega trampimisest lühikest aega enne kannatanu surma. Kannatanu peapiirkonnas paiknevad vigastused võivad olla tekkinud varasemalt enne eelkirjeldatud vigastuste saamist eksprtiisimääruses kirjeldatud ajal (13.12.2017 päeval) kukkumisest vastu kõva tömpi pinda kui ka osaliselt löökidest kõva tömbi esemega lühikest aega enne surma. G. B.i surma põhjuseks on kehatüve tömp trauma südame ja südamepauna rebendi ning verejooksuga rinnaõõnde ja selle tüsistusena tekkinud äge südamevereringepuudulikkus. G. B.i surm võis saabuda orienteeruvalt 7-9 tundi enne surnukeha leidmist ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal – 14.12.2017 kell 11.
10. G. B.i surnukehal ei esine vigastusi, mis viitaksid selgelt võitlusele või enesekaitsele ning ta oli enne surma tarvitanud alkoholi ja alkoholi surrogaate. Tema surm võis saabuda tõenäoliselt vähem kui veerand tunni jooksul peale kehatüve- ja kaelapiirkonna vigastuste saamist. Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisi tulemusel leidis ekspert ekspertiisiaktis nr 18ELÕT0002 /kt I, lk 112/, et kannatanul tuvastatud kaelapiirkonna vigastused ei ole tõenäoliselt tekkinud kukkumisest vastu sündmuskohal fotografeeritud magamisaseme puidust serva /kt I, 76-77/. Samuti ei esinenud kannatanul kohtuarstlikul lahangul kehavigastusi, mis oleks seotud tema väidetavate käimisraskustega. Käimisraskused võisid esineda kannatanul varasemalt enne lahangul tuvastatud kehavigastuste saamist. Kergekujulise rindkeretrauma puhul, kui esinevad roiete vigastused siseorganite vigastusteta, võib inimene olla võimeline iseseisvalt liikuma. Lahangul tuvastatud roidemurrud on suure tõenäosusega saadud lühikest aega enne kannatanu surma. Isikul tuvastatud kaelapiirkonna vigastuste esinemise korral ei ole tõenäoline, et inimene on võimeline tavapäraselt ning probleemideta rääkima. Siit saab järeldada, et kui G.B.elukaaslase A. M.ga 13.12.2017 õhul kella 9 paiku telefoni teel rääkis /kt II, lk 22/, siis G. B.il kaelapiirkonnaga seotud vigastusi olla ei saanud lähtudes ekspertiisiaktis tuvastatust.
11. Seega on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist, et kannatanu G. B.i surm saabus süüdistuses kirjeldatud vigastuste tüsistuse tulemusel tekkinud tervisekahjustuse tõttu 14.12.2017 orienteeruvalt kell 02.00-04.
13. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kannatanule tekitas temal tuvastatud surma kaasa toonud vigastused süüdistuses kirjeldatud asjaoludel süüdistatav. 4
14. Kohtuistungil kuulati seoses 14.12.2017 sündmusega lisaks süüdistatavale üle kannatanud L. L. ja A. M. ning tunnistajad I. P. (endine S.) ja I. E.. Tunnistajate V. S. ja R. S. ülekuulamisest loobuti. Konkreetsemalt G. B.i vigastuste tekkimise asjaolude kohta keegi üle kuulatud isikutest teavet ei andnud.
15. G. B.i elukaaslase A. M. ütluste /kt II, lk 22-23/ kohaselt kolis kannatanu aeg-ajalt süüdistatava juurde, kuna ta armastas juua ja Romanov võttis kõik vastu. Seal olid joomingud ja kaklused ööpäevad läbi. Naabrid helistasid ja kaebasid, et oleks vaja kord majja lüüa. Ka süüdistatav kinnitas, et aeg-ajalt kolis G. B. tema juurde elama. Reeglina toimus see siis, kui kannatanul oli oma naisega tüli olnud /kt II, lk 21/. Et G. B.il olid sõbrad, kellega ta alkoholi tarvitas koos, teadis märkida ka tema poolvend L.L. /kt II, lk 20/. Kannatanu A. M. ütluste kohaselt G. B. tundis Nikolai Romanovit ammusest, käis sinna tihti viimase 2-3 aasta jooksul, kuid varem ei olnud nii pikaks ajaks jäänud, kui viimasel korral 06.11.2017 lahkudes. Viimati rääkis A. M. elukaaslase G. B.iga 13.12.2017 kell 9 õhtul, mil G. B. ütles elukaaslasele, et tal on väga halb olla. Elukaaslane soovitas pikali minna, puhata ning hommikul pidi G. B. koju tulema. Halb oli olnud olla, kuna jalad ütlesid üles, ei saa käia. Rohkem ei kurtnud G. B. elukaaslase sõnade kohaselt midagi.
16. Oluliselt konkreetsemat teavet süüdistatava korteris 13.12.2017 õhtul vastu 14.12.2017 juhtunu kohta ei saa ka teiste tunnistajate ega süüdistatava ütlustest.
17. Tunnistaja I. E. selgitas /kt II, lk 24-26/, et Nikolai Romanovi korter asub tema korteri peal ning läbisaamine süüdistatavaga on hea. Süüdistatav on rahulik ja vaikne inimene. Vaid kui joob, võib tulla müra sellest, et asju visatakse vastu põrandat. Ööl vastu 14.12.2017 ei kuulnud midagi. Kähe hääl oli Nikolai hääl, mille tunneb ära. B. häält sel õhtul-öösel ei kuulnud. Pärast isikule meenutuseks kohtueelses menetluses antud ütluste tõlkimist, märkis ta, et kuulis tihti korterist naisterahvaste karjumist ning konkreetsel õhtul kuulis samuti naishäält. Eelöelduga tekkis vastuolu, mistõttu avaldati tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tema kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt olid kõnealusel kuupäeval korteris tunnistaja hinnangul vaid meesterahvad – kannatanu ja süüdistatav. Adekvaatselt tunnistaja seda vastuolu ega teisi selgitada ei suutnud. Täiendavalt seab tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla asjaolu, et kohtus kinnitas tunnistaja, et ei ole Häirekeskusesse helistanud kaebamaks süüdistatava korterist tuleneva müra kohta. Ometi on tema telefoninumbrilt, mida ta kasutab käesoleva ajani, tehtud kõne 01.12.2017 Häirekeskusele, milles teataja kurdab just selle üle ning ütleb oma nimeks „I. E.“. Samas väidab tunnistaja kohtu küsimustele vastates, et ei ole helistanud, ei ole oma telefoni kellelegi teisele ka andnud ning ööl, mil suri G. B., ta süüdistatava korterist ka mingeid hääli ei kuulnud. Olenemata nende põhjustest, tuleb tunnistaja ütlustes esinevaid arvukaid vastuolusid arvestades kohtu hinnangul tunnistaja I.E.i ütlused tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed.
18. Süüdistatava ütluste kohaselt pidas ta kannatanut enda sõbraks, kellega on koos kasvanud ning teatud perioodidel elaski kannatanu süüdistatava juures. 2017 aasta sügis-talvel elas kannatanu taas süüdistatava juures. Samuti märkis süüdistatav, et tunnistaja I. P. elas sel perioodil tema juures, kuid täpselt ta ei mäleta. Hiljem märkis süüdistatav, et iga päev tunnistaja I. P. siiski korteris ei olnud ning aeg-ajalt käis ta ära 5 ka /kt II, lk 29, 31/. Kas V. S. on süüdistatava juures alkoholi tarvitamas käinud, ta täpselt ei mäletanud, kuid teadis märkida, et perekonnanimi on tuttav. Kas kõrvalised isikud käisid tema korteris detsembris 2017 alkoholi tarvitamas, Nikolai Romanov samuti ei mäletanud. Seda, kes tema korteris kannatanu surmale eelneval õhtul, so 13.12.2017 õhtul viibisid, süüdistatav täie kindlusega öelda ei suutnud, märkides vaid, et võis olla kannatanule lisaks ka I. P.. Seda, millal keegi magama läks, ta ei mäletanud. Samas süüdistatav väitis korduvalt, et järgmisel päeval kui I. tuli, ei lasknud ta tunnistaja I. P.t sisse, öeldes, et tal on laip, G. viidi ära, et tunnistaja ei tuleks sinna /kt II, lk 30, 31/. Eelnev kinnitab, et mingil ajal oli tunnistaja I. P. siiski korterist lahkunud.
19. Tunnistaja I. P. enda ütluste / kt II, lk 26-29/ kohaselt oli ta tõepoolest üks päev enne kannatanu surma antud korteris umbes 40 minutit. Kannatanu oli läbi pekstud. Tunnistaja läks diivani juurde, kus kannatanu lamas, pea oli läbi pekstud. Nägu oli hirmsasti läbi pekstud. Vaevalt tõusis, et pits võtta ning siis hoidis rinnakust kinni. Näos oli näha ninast tulnud kuivanud verd, samuti oli verd paremal näopiirkonnas. Tunnistaja I. P. sõnade kohaselt olevat N. Romanovi sõnul G. B. korterisse tulnud juba läbipekstuna. Kuid teadmata oli, kus ja kes tema kallal vägivalda kasutas. Et kannatanul olid eelneval päeval/õhtul, s.o. 13.12.2017 kuupäeval juba vigastused, mäletas ka süüdistatav /kt II, lk 30/. Samuti ei välista sellist võimalust ekspertiisiakt nr 17ELÕS0029/348, mille kohaselt võisid osad peapiirkonna vigastused olla tekkinud ka 13.12.2017 päeval enne ülejäänud vigastusi, mis kogumis tõid kaasa kannatanu surma /kt I, lk 103/.
20. Kannatanu G. B.i surma saabumise asjaoludele xxx korteris 14.12.2017 öösel ajavahemikus kell 02.00-04.00 süüdistatav valgust heita ei suutnud. Nikolai Romanov märkis vaid, et sai teada kannatanu surmast seeläbi, et G. B. lebas tema jalgade juures voodi peal ning kõnetamisel ei teinud sellest välja. Seejärel läks süüdistatav naabrinaise juurde ning ütles, et kannatanuga ei ole vist kõik korras. Nikolai Romanov läks enda sõnade kohaselt ise jalgsi politseisse ja ütles, et sõbraga on midagi halvasti. Kui ta tagasi tuli, viidi teda juba toast ära. Seda, kuidas kannatanu, kes tavapäraselt magas samas toas diivanil, jõudis süüdistatava voodi jalutsisse, viimane ei tea /kt II, lk 30/.
21. Häirekeskuse kõneregistri väljavõttelt ning kõnesalvestuselt ilmnebki, et 14.12.2017 kell 11.10 on teavitatud Häirekeskust xxx korteris xxx linnas meesterahva surmast. Kõneväljavõtte tõlkelt nähtuvalt on esialgselt teavitajaks meesterahvast naabri palvel teises korteris elav naisterahvas ning hiljem saab sõna ka meesterahvas, kes nimetab end küsimisel Nikolai Romanoviks /kt II, lk 180, 183-185/.
22. Siinkohal märgib kohus, et tõenäoliselt jäi Nikolai Romanovi poolt kannatanu surnukeha avastamise ja naabrinaise juurde minemise vahele siiski teatav ajavahemik ning vahetult peale ärkamist süüdistatav siiski naabrinaise juurde ei läinud. Nimelt on tunnistaja I. P. märkinud /kt II, lk 26 pöördel, 27, 28/, et järgmisel hommikul, kui tunnistaja Nikolai Romanovi korterisse jälle läks umbes kella 10 paiku, oli kannatanu juba surnud. Kui ta hakkas süüdistatavaga jooma, küsis, mis juhtus. Nikolai Romanov ütles, et G. läks tualetti, aga ta kukkus Romanovi voodi peale. Süüdistatav oli tonksanud jalaga kannatanut, et viimane ei urineeriks tema voodisse, vaid läheks edasi WCsse. Rohkem tunnistaja juhtunu kohta ei uurinud, kuna oli šokis. Oli seal vaid paar minutit. Nägi vaid kannatanu jalgu ja läks minema tädi O.le juhtunust rääkima, et mis ta ikka 6 sinna jääb, segatakse tedagi veel sinna. Tädi O. oli Nikolai Romanovi naine. Kui ta tagasi korteri juurde tuli, oli politsei juba seal. Tagasi tuli ta, kuna tädi O. ütles, et mine vaata, mis ja kuidas ja räägi, nagu on.
23. Eelmärgitud jalaliigutust kohtu hinnangul ei ole võimalik pidada selleks, mis tõi kaasa kannatanu surmani viinud vigastused. Surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi käigus koostatud ekspertiisiaktis nr 17E-LÕS0029/348 /kt I, lk 103/ on loetletud kannatanu arvukad vigastused. Samuti ei ole ekspertiisiaktist nähtuvalt G. B.i vigastuste tekkimise järjekorda võimalik täpselt määrata. Peapiirkonna vigastused võisid olla saadud enne kehatüve- ja kaelapiirkonna vigastuste saamist ekspertiisimääruses kirjeldatud ajal, kui ka osaliselt kehatüve- ja kaelapiirkonna vigastustega samaaegselt, lühikest aega enne surma. Siiski on ekspertiisaktis üheselt märgitud, et surm saabus vähem kui veerand tunni jooksul pärast kehatüve- ja kaelapiirkonna vigastuste saamist. Süüdistatav antud vahejuhtumit ei maininud. Siiski ei saa kohtu hinnangul võimalik jalalöök, mida tunnistaja kirjeldas talle teadaoleva kohaselt jalaga „vehkimise“, „lükkamise“, „togimise“ või „tonksamisena“, olla see, mis tekitas surma kaasa toonud arvukad kehatüve- ja kaelapiirkonna vigastused. Samuti eeldaks tõsiste vigastuste tekitamine tehnilist, väga oskuslikku ja jõulist lööki lühikest kasvu kõhna kehaehitusega Nikolai Romanovi poolt temast pikema ning suurema kehaehitusega G. B.i suunas. Ka vigastuste arvukus viitab, et vägivalla kasutamine oli korduv, mitte ühekordne. Pigem oli süüdistatava edastatud ning tunnistaja poolt kirjeldatud tegevuse näol tegemist reageeringuga G. B.i ebakohasele käitumisele. Jõulist vägivalda selles tegevuses sedastada ei saa.
24. Seega tuleb kokkuvõtlikult paraku tõdeda, et kohtu käsutuses olevad isikulised tõendiallikad ei võimalda kujundada piisavalt selget pilti sellest, mis toimus ööl vastu 14.12.2017.a xxx korteris ning kas ja kui, siis kes seal peale süüdistatava ning kannatanu G. B.i viibisid. Kohtule on esitatud süüdistatava napid ütlused, kes east ning pikaajalisest alkoholi tarvitamisest tulenevalt ei mäleta piisava kindlusega suuremat osa olulistest sündmustest. Ka kohtuistungil oli isikul raske meenutada isegi eelnevate päevade sündmusi täpsemalt /kt II, lk 30, 32/. Nikolai Romanovi vaimse tervise hindamiseks on teostatud ka ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis /kt I lk 187-191/. Ekspert on järeldanud, et isikul esinevad häired, mis seisnevad mälu halvenemises ja unustamises, uue materjali omandamise raskustes ning vähenenud on võime koondada tähelepanu ülesannetele pikemaks ajaks. Häired ei küüni sellise tasemeni, et diagnoosida dementsust. Isikul esineb kerge orgaaniline tunnetushäire ja alkoholisõltuvus. Tal ei esinenud teo ajal seisundit, mis oleks mõjutanud olulisel määral isiku teadvust ning käitumist ja takistanud tal adekvaatselt oma tegudest aru saada ja käitumist juhtida. Isik ei ole ohtlik endale ega teistele. Teo toimepanemise ajal oli isik süüdivusseisundis ega vaja meditsiinilise iseloomuga sunnivahendi kohaldamist. Tunnistaja I. E.i ütlused tuleb kõrvale jätta nendes sisalduvate arvukate vastuolude tõttu. Kannatanud L. L. ja A. M. teadsid märkida vaid üldsõnaliselt, et kannatanu armastas alkoholi tarvitada ning seda tegi ta sageli koos sõpradega, kelledest üheks oli ka Nikolai Romanov. Korteris käivat erinev seltskond ning tarvitatakse alkoholi, kuid konkreetse öö sündmuste kohta nad ütlusi anda ei teadnud. Õhtul olevat G. B. küll kurtnud 7 käimisraskuste üle, kuid korraldatud täiendekspertiisist selgus, et need käimisraskused võisid esineda enne lahangul tuvastatud kehavigastuste saamist ning surma kaasa toonud kehavigastusi kannatanul sel momendil esineda ei saanud. Tunnistaja I. P. aga ei viibinud enda ütluste kohaselt kõnealusel öösel xxx korteris.
25. Seega ei ilmne kohtus üle kuulatud isikute ütlustest, mis asjaoludel ning kes tekitas G. B.ile temal tuvastatud eluohtlikud vigastused. Sellele ei viita mitte ühegi tunnistaja, kannatanu ega süüdistatava ütlused.
26. Prokuratuur on seisukohal, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda ööl vastu 14.12.2017.a enda elukohas xxx asuvas korteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud tüli käigus, pekstes teda rusikate ja jalgadega näkku, kaelapiirkonda, pähe ja kehasse ning trampis tema rindkerel, millega ta põhjustas G. B.ile arvukaid kehavigastusi, mis tõid kaasa G. B.i surma ajavahemikus 02.00-04.
27. Konflikti ajendina tõi prokuratuur välja G. B.i poolt Nikolai Romanovi kui majaperemehe magamisasemele ronimise või lausa trügimise.
28. Käesolevas asjas on teostatud ka mitmeid DNA ja sõrmejäljeekspertiise. Paraku ei ole ka dokumentaalsete tõendite kogumi abil võimalik teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, kas süüdistuses kirjeldatu leidis sellisel kujul aset.
29. Kohtule on esitatud sõrmejälje ekspertiisi akt nr 18E-SS0012, millest nähtuvalt tuvastati sündmuskoha vaatlusel 14.12.2017 /kt I, lk 45-46/ xxx elamu tagakülje äärest maapinnalt kaasa võetud plastikpudelilt Nikolai Romanovi sõrmejälg – parema käe pöidlajälg. Samuti leiti antud pudelilt G. B.i DNA-d /kt I, lk 154, 168/. Prokuratuur leiab, et sellega on tõendatud pudeli kasutamine ühise joomingu käigus. Tuleb märkida, et tühi veepudel, mille kohta ei ole teada, kas selles oli varem sees midagi muud peale vee, ei tõenda ühist alkoholi tarvitamist. Samuti ei ole ühine alkoholi tarvitamine keelatud ega ka käesoleva asja võtmeküsimus. DNA ning sõrmejälg pudelil ei tõenda rohkemat kui seda, et nii süüdistatav kui kannatanu on mingi hetk kokku puutunud antud veepudeliga. Kunas see toimus ning kuidas see kuriteosündmusega haakub, ei selgu.
30. Proove on võetud ka korteri ja koridori seintelt, diivanilt, voodi otsalt, padjalt ning põrandalt. Siduda neid konkreetsete isikute tegevuste või käikudega antud korteris oleks vaid oletuslik. Kõigepealt tulebki märkida, et kuna süüdistatav ja kannatanu elasid antud korteris erinevatel perioodidel korduvalt koos, on teatud määral ootuspärane ka nende DNA leidumine antud elukohas. Arvestades vaatlusprotokollidest nähtuvaid eluviise, ei pruugitud kõnealuses korteris peale iga kergemat ninaverejooksu või muud taolist vahejuhtumit tekkinud vereplekke ka koheselt ära koristada. Seega ei pruugi verejäljed koridoris, korteri seintel või põrandal olla ilmtingimata seotud menetletava kuriteosündmusega ning võisid olla jäetud sinna varasemalt.
31. Elutoa diivanil esialgse vaatluse ajal asunud verekahtlase määrdumisega padjalt /kt I, lk 27/ tuvastati G. B.i DNA-d /kt I, lk 155-156/. Ütluste kohaselt kasutas magamiseks diivanit just kannatanu G. B. ning padja leidmine diivanilt võib viidata sellele, et mingil momendil osade vigastuste saamise järel kasutas kannatanu ka diivanit ning sellel olnud patja. Kõrvutades seda leidu tunnistaja I. P. ütlustega, mille kohaselt 13.12.2017 kannatanut vigastustega nähes, lamas viimane diivanil, võib antud verejälg olla jäetud nö varasemate vigastuste saamise järel. Selle kohta aga, kes varasemalt või hilisemalt kannatanule need vigastused tegi, see teavet ei anna. 8
32. Mustalt sulejopelt tuvastati samuti G. B.i DNA-d selle vasaku külje pinna veremäärdumiselt. Teistes proovides tuvastati samuti segaprofiilis mh G. B.i DNA-d, kuid ei tuvastatud kokkulangevust Nikolai Romanoviga. Sellest võib järeldada, et tegemist oli jopega, mida kandis kannatanu sagedamini ning millele oli sattunud ka tema verd. Samas ei saa järeldada, et antud jope oli see, mis oli kannatanu pea all 14.12.2017 vaatlusprotokollist nähtuvalt /kt I, lk 28/. Ära võeti antud jope hoopis teistkordsel sündmuskoha vaatlusel ning seda mitte suurest toast, kus leiti kannatanu surnukeha, vaid teisest, väiksest toast. Erinevaid musti ülerõivad oli korteris ka mujal /kt I, lk 2627, 22/. Samuti ei ole kannatanu surnukeha all olnud tumeda jope varruka ääris ( varruka äärisel on metallist nööp/trukk) samasugune, kui see sulejope, millelt võeti proove (igasuguste nööpideta) /kt I, lk 30, 122/.
33. Kõnekaim prokuratuuri hinnangul on Nikolai Romanovil 14.12.2017 seljas olnud tumeda vatijope vereanalüüside tulemus. Ekspertiisiaktist 18E-GE0248 /kt I, lk 154/ nähtuvalt saadi kõnealuselt jopelt võetud proovis (pakend 6, proov P180025) DNAanalüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev G. B.i DNA-profiiliga. Samuti võeti proove antud jope parema käise esiküljel olevalt veremäärdumuselt ning jope sisepinnal olevalt veremäärdumuselt. Ekspertiisiaktist nt 19E-GE0639 /kt I, lk 171-172/ nähtuvalt pärines käisel olev bioloogiline materjal muu hulgas Nikolai Romanovilt ja G. B.ilt. Jope sisepinnal olev bioloogiline materjal pärines samuti Nikolai Romanovilt ja G. B.ilt. Lähemal vaatlusel /kt I, lk 35-36, 116-117/ on näha, et tegemist on pigem pikemaajalise ja intensiivsema verevoolamise tulemusel tekkinud verelaiguga õlal, mitte pritsmetega, mis oleks omased peksmisele või rindkerel trampimisele nagu seisab süüdistuses. Kannatanul ei olnud lahtiseid haavu ning verejooks on näha üksnes suust ja ninast. Suurema koguse vere jooksmine eeldab ka pikemat kokkupuuteaega. Seetõttu viitab sellisel kujul verejälg pigem vere kandumisele (surnu)keha liigutamisel või proovides kannatanuga teda liigutades või raputades kontakti saada, aga ka vatijope paiknemisel verejooksukoha vahetus läheduses, antud juhul jope õlg kannatanu suu ja nina juures. Et süüdistatava ütlustest nähtuvalt püüdis ta G. B.it nö „äratada“ viimase nime öeldes ning kergemalt liigutades, ei saa välistada, et selle tegevuse käigus kandus ka veri süüdistatava jopele. Lisaks tuleb märkida, et tõenäoliselt süüdistatav paksu vatijopet ei kandnud korteris viibides ning veel enam magades. Tegemist on 5-kordse keskküttega kortermajaga, milliseid reeglina talveperioodil köetakse. Pigem pani süüdistatav jope talvisel ajal selga, kuivõrd tal oli korterist väljumise kavatsus. Sündmuskoha vaatluse protokollist on näha, et ka kannatanu G. B.il ei olnud seljas ülerõivad / kt I köide, lk 27a/. Seega võib arvata, et ka süüdistatav ei pidanud kandma korteris viibides ja magades siiski vatijopet. Kui poolte vahel oleks aset leidnud süüdistusaktis kirjeldatud asjaoludel füüsiline konflikt, oleks verejäljed kandunud rõivastusele, mida toas olles öösel kanti. On ebatõenäoline, et selle intensiivse peksmise ajal oli seljas vatijope. Kuivõrd aga enda ütluste kohaselt läks ta peale naabrinaise teavitamist politseid juhtunust teavitama, on usutavam, et just selleks pani ta ka jope selga. Kolmandaks tuleb märkida, et DNA-analüüside vastused annavad teavet selle kohta, kellele kuuluva bioloogilise materjaliga tegu on, kuid ei anna paraku teavet selle kohta, kui vana see on ehk siis millal on bioloogiline materjal esemele sattunud. Arvestades asjaoluga, et G.B.ei viibinud ööl vastu 14.12.2017 esmakordselt ja lühiajaliselt N.Romanovi korteris, vaid oli seal elanud vähemalt juba kuu aega ( ja selliseid perioode 9 oli varemgi), siis pole välistatud, et tema bioloogiline materjal oli erinevate sündmuste käigus erinevatel ajahetkedel esemetele kandunud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelitelt / kt I köide, lk 21-60/ nähtub seegi, et koristamisele, riiete korrashoiule jms selles elamises mingit tähelepanu ei pööratud.
34. Eelnevat kokku võttes tulebki tõdeda, et ka teostatud DNA-ekspertiisid, ei võimalda kujundada 14.12.2017 öösel toimunust piisavat selget arusaama, tegemaks tõsiseltvõetavaid järeldusi süüdistatava süüdiolekus.
35. Ka Nikolai Romanovil nähtavad vigastused, õigemini nende puudumine, seab kahtluse alla süüdistusaktis toodu, mille kohaselt kasutas Nikolai Romanov kannatanu suhtes ulatuslikku vägivalda rusika ning jalalöökide näol, samuti kannatanu rindkerel trampides. 14.12.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollis on muu hulgas fotod süüdistatavast /kt I, lk 35-36/. Samuti on 15.12.2021 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile lisatud fotod Nikolai Romanovist ning kirjeldatud on tema vigastusi, milleks on vaid vasakul puusal u 5cm läbimõõduga vigastus. Süüdistuses on Nikolai Romanovile ette heidetud omavahelise tüli käigus G. B.i peksmist rusikate ja jalgadega näkku, kaelapiirkonda, pähe ja kehasse ning tema rindkerel trampimist. Tegemist on intensiivse vägivallakasutusega. Korduva rusikaga löömise puhul jäävad jäljed ka ründaja kätele näiteks punetuse või paistetusena sõrmenukkidel. Samuti võib vastane sellisele ründele vastu võitlemisel või tõrjumisel tekitada ründajale teatud vigastusi. Nikolai Romanovi kehal puuduvad igasugused viited sellele. Vaatlusprotokolli fotodelt on näha, et 14.12.2020 selle koostamise aja, so umbes 12 tundi peale kannatanu surma, ei ole Nikolai Romanovi kätel, sõrmenukkidel ega näol mingit paistetust, punetust või kriimustusi, mis viitaks, et ta on kellegi suhtes vägivalda kasutanud või osalenud füüsilises konfliktis. Seda ei ilmne ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 15.12.2020, kus on eraldi vigastusi kirjeldatud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamisel on sedastatud vaid puusal u 5cm läbimõõduga ning fotolt nähtuvalt äärmiselt spetsiifilise kujuga lõike- ning muljumishaav. Tegemist on üksiku vigastusega, mis asetseb isiku puusal. See ei ole omane kaasuv vigastus ei vägivalla kasutamisele teise inimese suhtes ega ka nö kakluses enesekaitsele. Seetõttu ei saa seda seostada süüdistatava poolt G. B.ile rusikate ja jalgadega vigastuste tekitamisega ning tema kerel trampimisega.
36. Nikolai Romanovi joovet ei ole tuvastatud käesolevas menetluses. Kannatanu G.B.i verest leiti 3,48 mg/g etanooli, 0,43 mg/g isopropanooli ja 0,21 mg/g atsetooni /kt I, lk 100/. Kuivõrd alkoholi tarvitati ühiselt, võib süüdistatava joovet pidada umbkaudu samaväärseks. Kuigi joobeastme puhul selle väline taju ning alkoholi mõju on individuaalne, on üldistatult 3,5-promillise joobe puhul tegemist koomaeelse seisundiga võrreldava joobeastmega
37. Kuigi tunnistajate ütlustest ning vaatlusprotokollidel nähtuvatest alkoholipudelitest võib järeldada, et alkoholi koos selle surrogaatidega tavatseti tarvitada sageli, on tegemist sellise joobeastmega, mis igal juhul mõjutab inimese taju, reaktsiooni ning enesekontrolli kõigis tegevustes. Sellises joobes isikul on pea võimatu koordineeritult, end vigastamata ja tasakaalu kaotamata teist inimest intensiivselt peksta. Samuti tuleb arvestada kannatanu ja süüdistatava kasvude erinevust. G. B. oli 178cm pikk ja kaalus 49,6 kg. Nikolai Romanov sellest oluliselt 1 https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-ja-joobeastmed/ 10 lühem ning väga kõhna kehaehitusega. On äärmiselt ebatõenäoline, et kõhna kehaehitusega lühike Nikolai Romanov, olles sama suures, so peaaegu surmavas joobes, suutis tekitada arvukaid vigastusi endast 7 aastat nooremale ning suurema kehaehitusega G. B.ile, seejuures endale ühtegi märki jätmata. Samavõrd ebatõenäoline on, et süüdistatav suutis eelkirjeldatud asjaoludel kannatanu kerel trampida ilma seejuures ennast tõsiselt vigastamata.
38. Siinjuures ei saa ka tähelepanuta jätta, et Nikolai Romanovi varasem elukäik ei viita mingisuguselegi vägivaldsusele. Tal puuduvad kriminaalkaristused ning väärteokaristused on arhiveeritud. Politsei andmebaasi MIS väljavõttest nähtub samuti vaid üks juhtum seoses süüdistatavaga, mis ei seisne vägivaldses käitumises. Tunnistaja I. P. on kirjeldanud samuti Nikolai Romanovi ja G. B.i omavahelist läbisaamist heana ning märkinud, et ka peale viimase surma elab süüdistatav sõbra kaotust üle /kt II, lk 27/. On äärmiselt ebatõenäoline, et varasemalt kriminaalkorras karistamata pensioniealine meesterahvas, kelle vägivaldsusele puuduvad igasugused viited, paneb ühtäkki toime sedavõrd raske kuriteo.
39. Samuti puudub igasugune usutav põhjendus sellele, miks Nikolai Romanov oleks pidanud kasutama G. B.i suhtes vägivalda. Prokuratuuri seisukoha kohaselt ajendas Nikolai Romanovit vägivalda kasutama tõik, et G. B. olla roninud või lausa trüginud korteriperemehe voodisse. Paraku ei saa sellist selgitust pidada veenvaks, veel vähem eelkirjeldatud isiku poolt. Tuleb rõhutada, et tegelikkuses ei ole sellise trügimistegevuse asetleidmine tõendatud ühegi tõendiga. G. B.i surnukeha küll leiti Nikolai Romanovi voodist, kuid mis asjaoludel see nii kujunes, tuvastada võimalik ei ole. Tegemist on puhtalt oletusliku väitega. Materjalidest ei ilmnenud ka, et Nikolai Romanov oleks eriliselt kaitsev oma magamisaseme suhtes või tal oleks ärrituvusprobleemid, mistõttu pisiasjad võinuks tõugata teda äärmuslikule käitumisele. Et 64-aastane, varem kriminaalkorras karistamata meesterahvas ägestuks järsku sedavõrd ebaolulise asja peale nagu korterikaaslase poolt tema voodisse magama asumine, on äärmiselt ebatõenäoline. Lisaks teadsid G. B. ja Nikolai Romanov teineteist pikalt ning ka selliseid koos elamisi oli olnud varemgi ilma teadaolevateks vägivaldseteks tülideks eskaleerumiseta.
40. Veenev ei ole lähenemine, et kuivõrd Nikolai Romanov ja G. B. olid õhtul korteris kahekesi ning viimane neist oli hommikuks surnud vägivalla tõttu, pidi vägivalla kasutaja olema Nikolai Romanov. Materjalidest ei ilmne üheselt, kes 13.12.2017 vastu 14.12.2017 olid või ei olnud antud korteris lisaks kannatanule ja süüdistatavale. Tegemist oli lukustamata korteriga, kuhu oli seega juurdepääs ka kolmandatel isikutel. Kannatanu A. M. märkis omapoolsetes ütlustes, et Nikolai Romanov võttis kõik vastu /kt II, lk 22/ ning ka tunnistaja I. P.märkis /kt II, lk 27 pöördel/, et kord leidis võõra meesterahva enda magamistoast. Seega oli antud korter teatud isikute ringkonnas teada koht, samuti seega külastajatele oli teada, et seda ei lukustatud. Seega eksisteeris võimalus, et ajal mil süüdistatav magas, käis kas G. B. korterist väljas või tuli keegi menetluses tuvastamata isik korterisse, kellega võis kannatanul konflikt tekkida.
41. Riigikohus on järjepidevalt väljendanud seisukohta, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis 11 võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse

§ 61lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis2.

Käesolevas asjas esitatud tõendikogumiga ei ole see võimalik. Kuigi lahendis asjas nr 4-19-447 on Riigikohus pidanud võimalikuks isiku süüditunnistamist väärteos NPALS § 151 lg 1 järgi ka vaid ühe kaudse tõendi alusel, kinnitati ka selles lahendis, et üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil. Käesolevat kriminaalasja lahendades tuleb lähtuda tõendite kogumis hindamise ja nende piisava paljususe nõudest.

1. See, milliseid tõendeid konkreetne süütegu ja toimepanija endast välismaailma jätab, ei ole menetleja mõjutada ning sageli on viited teole just kaudsete tõendite vormis. Kuigi asjas on tehtud arvukalt ekspertiise ning vesteldud lisaks kohtus üle kuulatud tunnistajatega ka teiste potentsiaalsete tunnistajatega, ei saa väita, et uurimine oli igakülgne. Materjalidest nähtuvalt külastas I. P. teatud perioodidel süüdistatavat tema korteris ning ka mõningad tema asjad olid ütluste kohaselt /kt II, lk 27 pöördel, 32/ kõnealuses korteris. Ka kohtuistungil märkis tunnistaja, et ühel korral ajas võõra meesterahva enda toast välja, kinnitades sellega, et temale oli antud korteris mõeldud eraldi oma tuba. Seega oli tema isikuks, kes puutus kannatanu ning antud korteriga samuti kokku. Jääb arusaamatuks, miks ei ole välistamise eesmärgil temalt proove võetud tuvastamaks võimalikku DNA klappivust või mittekattuvust. Seejuures erinevalt süüdistatavast on tunnistaja näol tegemist isikuga, kes on minevikus olnud vägivaldne, põhjustades sellega teise isiku surma /kt II, lk 15-17/. Sellise isiku nagu V. S., kes samuti materjalidest järelduvat on süüdistatava korteris korduvalt käinud, võrdlusproov võeti.
2. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-10-15 p-s 15 muu hulgas märkinud, et tulenevalt

§-dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Kokkuvõtvalt leiabki maakohus, et pelgalt asjaolu, et prokuratuur on püstitanud minimaalsete tõenduslike pidepunktidega versiooni võimalikust sündmuste käigust, ei pööra ümber tõendamiskoormust süüdistatava kahjuks. PS § 22 lg 2 ja

§ 7

lg 2 märgivad üheselt, et keegi ei ole kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust. Süüdistuses isikule etteheidetavad asjaolud peab tõendama prokuratuur. Käesolevas asjas seda piisaval määral tehtud ei ole ning olemasoleva tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik luua sellist terviksüsteemi, mis kinnitaks süüdistuses märgitut. Kohtu hinnangul on prokuratuuri esitatud kaudsete tõendite kogum ebapiisav järeldamaks, et Nikolai Romanov pani toime talle etteheidetava kuriteo. Seega võimatu ka isiku süüditunnistamine.

§ 7

sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt tõlgendataksegi kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning antud juhul tulebki kohtu hinnangul kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava Nikolai Romanovi kasuks.

1. Kohus, tutvunud süüdistusega ning uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatav Nikolai Romanov tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi õigeks mõista. Kohtu hinnangul puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just Nikolai Romanov tekitas kannatanu G. B.ile süüdistusaktis kirjeldatud ohtrad vigastused, mis tingisid kannatanu 2 RKKKo asjas nr 1-18-
2. 12 surma, so pani toime süüdistuses kirjeldatud teo.

§ 7

lg 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mistõttu tulebki Nikolai Romanov ka nimetatud süüdistuses õigeks mõista. 4. Tsiviilhagi 40.

§ 310

lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd maakohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, siis A. M. tsiviilhagi jääb

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

5. Menetluskulud 41.

§ 181

lg 1 tulenevalt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

1. Tsiviilhagi menetlemisega käesoleval juhul kulusid ei kaasnenud. Kriminaalmenetluse kulud moodustuvad ekspertiisikuludest ning määratud kaitsja tasud.
2. Tekkinud õigusabikulude kohta on esitatud Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Otto Preemi poolt taotlused kogusummas 1435,20 eurot.
3. Käesolevas asjas on teostatud surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis ning toksikoloogiauuring kogumaksumusega 250 eurot, surnu kohtuarstlik täiendekspertiis maksumusega 68 eurot, sõrmejäljeekspertiis maksumusega 663 eurot, DNA-ekspertiis maksumusega 4218 eurot, täiendav DNA-ekspertiis maksumusega 1254 eurot ning ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis maksumusega 255 eurot. Eri liiki ekspertiisikulud kokku moodustavad 6708 eurot.
4. Seega tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 8143,20 eurot jätta riigi kanda.
5. Asitõendid 46.

§ 306lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõenditega.

1. Menetluse raames on asitõendina ära võetud:  plastpudel (pakend nr 7),  pakend A, millesse on pakitud eraldi pakendites pruuni värvi kampsun (pakend nr L1), sinist värvi kampsun (pakend nr L2), särk (pakend nr L3), dressipüksid (pakend nr L4), neli sokki (pakend nr L5) mobiiltelefon (pakend nr 2) ja DNAproovid (pakend nr 2 ja pakend nr 3),  pakend B, millesse on pakitud eraldi pakendites padi (pakend nr 1), vatijope (pakend nr 21), sulejope (pakend nr 22), parema jala jalats (pakend nr 2), vasaku jala jalats (pakend nr 3) ning DNA-proovid. Nimetatud asitõendid asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite laos aadressil Tartu, Riia
2. 13
3. Prokuratuur ei ole avaldanud omapoolset seisukohta asitõenditega toimimise osas. Samuti ei ole kannatanud avaldanud soovi G. B.i riiete ja telefoni neile tagastamiseks. Ka süüdistatav ei ole soovinud tema korterist ära võetud esemete tagastamist. Teisalt on tegemist õigeksmõistva otsusega. Kuigi süüküsimus on lahendatud Nikolai Romanovisse puutuvalt, on tuvastamata siiski antud kuriteo toimepanija. Seega ei ole välistatud, et tulevikus võidakse antud kuriteosündmuse osas aktiivset menetlust uute asjaolude valguses jätkata ning vaja võib minna ka käesolevaks menetluseks kogutud asitõendeid. Arvestades eelkirjeldatut, leiab kohus, et loetletud asitõendid tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde kuni kõnealuse kuriteo toimepanija osas süüdimõistva otsuse jõustumiseni või hilisemalt kuriteo aegumistähtaja möödumiseni. 49. Kohtule esitatud Häirekeskusele tehtud kõnede salvestus DVD-plaadil ei koorma kohtutoimikut ning sellel sisalduva tõendusväärtuse olulisuse tõttu on põhjendatud

§ 126

lg 3 p 1 alusel salvestise kriminaalasja materjalide juurde kohtutoimikusse jätmine. Annemarie Gerassimov Kohtunik Devy Einer Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14 Ülle Oras Rahvakohtunik