p 2, 3 – § 25 lg 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg algas 14.09.2012 ja lõppeb 14.09.2021. 02.03.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Sven Sööti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Sven Sööti ennetähtaegset vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et ei soovi ennetähtaegset vabastamist, on vanglas karistusaja lõpuni ja lahkub siis Eestist, EV-s elukohta pole. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sven Sööti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Sven Sööti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sven Sööti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Sven Sööt kannab käesoleval ajal karistust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Sven Sööt temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 8 aastat 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtuvalt on süüdlane vabanemise korral kindla elukohata. Vangla iseloomustusest nähtub, et enne vangistust elas koos ema ja isaga xxx, alates 25.10.2017 on Rahvastikuregistri kohaselt seal ka sissekirjutus. Tegemist on kolmetoalise puuküttega taluga, kus on sees elekter, kuid vett tuleb kaevust tuua. S.Söödi sõnul on ta seal elanud suurema osa enda elust. Varasemas vestluses on avaldanud, et kodukohta tagasi ei soovi minna, sest isa teda koju tagasi ei lubaks. 23.08.18 vestlusel ütleb aga, et vabanemisjärgselt kavatseb vanemate elukohta esialgu naasta, olenemata sellest, et ei ole vanematega seda asja läbi arutanud. Enda sõnul soovib esimesel võimalusel Eesti territooriumilt lahkuda. Ei avalda, kuhu on plaanis minna, ütleb, et see ei ole oluline, kuid tegemist ei ole Euroopa Liiduga. Kinnipeetav ei soovi vabaneda vangistusest enne tähtaega. S. Sööt kannab karistust vanemate mõrvakatse eest, mille pani toime kodus. 08.10.2019 vestlusel kinnitas, et kolib kohe peale vabanemist välismaale ega soovi Eestis enam elada. Kinnipeetav ei avalda, kuhu täpselt plaan on kolida, kuid väidab, et on soetanud enne vangistust endale elukoha välisriigis ning kindel elukoht on olemas. Kohtuistungil kinnitab, et kannab karistuse lõpuni ja lahkub kohe Eesti Vabariigist. Siin tal kindel elukoht puudub. Eelnevast nähtub, et kinnipeetaval puudub käesoleval hetkel kindel kontrollitud elukoht, kuhu teda oleks võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti märgib kohus, et kuivõrd isik ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, on vähetõenäoline, et kriminaalhooldus saaks olema edukas ning isik suudaks ja tahaks täita ka elukohaga mitteseotud kriminaalhoolduse tingimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sven Sööt tuleb jätta temale Pärnu Maakohtu 01.04.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-260 määratud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.