VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming 2-17-137

§ 178lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 2(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-17-13722, T L hagi S Gi vastu ühisvara jagamise nõudes ning S Gi vastuhagi T L vastu ühisvara jagamise nõudes.

1. T.L poolsed kohtu menetlusse võetud nõuded on alljärgnevad:
2. Jagada poolte ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, st pooleks, ning määrata avalikul enampakkumisel poolte järgmise ühisvara müüki: - korteriomand asukohaga X x; - liikmesusõigus Hooneühistu Z, boks nr z, asukohaga Z tn x, Narva linn; - sõiduauto Toyota, ehitusaasta 2007, reg-märk x X; - sõiduauto Suzuki, ehitusaasta 2010, reg-märk x X.
3. Alternatiivselt punktile 1 jagada poolte ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, st pooleks, järgmiselt. - korteriomand asukohaga X tn x, väärtusega 54 000 eurot; - liikmesusõigus Hooneühistu Z, boks nr z, asukohaga Z tn x, Narva linn, väärtusega 4 000 eurot; - sõiduauto Toyota, ehitusaasta 2007, reg-märk x X, väärtusega 6 000 eurot; - sõiduauto Suzuki, ehitusaasta 2010, reg-märk x X, väärtusega 3 000 eurot. Jätta kostja S Gi ainuomandisse järgmine vara: - korteriomand asukohaga X tn x, väärtusega 54 000 eurot; - liikmesusõigus Hooneühistu Z, boks nr z, asukohaga Z tn x, Narva linn, väärtusega 4 000 eurot; - sõiduauto Toyota, ehitusaasta 2007, reg-märk x X, väärtusega 6 000 eurot. Jätta hageja T L ainuomandisse järgmine vara: - sõiduauto Suzuki, ehitusaasta 2010, reg-märk x X, väärtusega 3 000 eurot.
4. Mõista kostja S Gilt välja hageja T L kasuks hüvitis summas 30 500 eurot (( 54 000 + 4000 + 6000 ) – 3000 ) : 2 ).
5. Välja mõista kasutuseelise ühisvara kasutamise eest.
6. Jagada poolte ühisvaraks olev vallavara, mis asub kostja käsutuses: Esikukapp – 200 eurot. Magamistoa kapp – 200 eurot. Kapp + kummut lastetoas – 150 eurot. Lapse A voodi,3 in 1: (voodi, tool, kuumut)+madrats – 500 eurot. 2x voodi + 2 madratsi + 2 kummutit – 450 eurot. Sisseehitatud esikukapp + 3 ust + sisseehitatud esiku riidepuu + jalatsikapp – 700 eurot Televiisor Samsung – 400 eurot. Diivan + 2 tugitooli – 250 eurot. Kiiktool ja selleks ettenähtud väike tool – 150 eurot. Pro-Aqua tolmuimeja – 2000 eurot. Integreeritav köögimööbel – 3000 eurot. Kohvimasin, klaasid, teekomplekt – 100 eurot. Köögilaud – 50 eurot. Tööriistade komplekt – 150 eurot. Kaks lauaarvutit, kuvarid, klaviatuurid, arvutihiired, sülearvuti – 1200 eurot. Pesumasin – 300 eurot. Mikrolaineahi – 100 eurot. Lühtrid – 80 eurot. Inhalaator +sinine lamp– 100 eurot. Grillimistarvikud– 60 eurot. 4 jalgrattast, saan, tõukeratas – 250 eurot. Vaip lastetoas – 40 eurot. Narivoodi + kirjutuslaud ja 2 riiulit – 300 eurot. 3(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722 Hõbelusikate komplekt – 400 eurot. 2 lampi lastetoa jaoks – 60 eurot. Vannitoa mööbel – 50 eurot. Treeningvarustus (kaks)– 100 eurot. Kardinapuud, kardinad, rulood – 170 eurot. Külmkapp – 400 eurot. Kokku: 11 910 eurot / 2 = 5 955 eurot. Jagada poolte eeltoodud vallasvara poolte vahel võrdsetes osades ning määrata vallasvara müüki avalikul enampakkumisel või alternatiivselt jagada poolte vallasvara poolte vahel võrdsetes osades ning jätta kogu poolte vallasvara kostja S Gi ainuomandisse ning kohustada S Git tasuma hageja T Lle hüvitis 5955 euro ulatuses. 3.S Gi poolsed kohtu menetlusse võetud nõuded on alljärgnevad:
7. Määrata kindlaks, et Narvas aadressil X tn x asuv korteriomand on S Gi lahusvaraks ja kuulub tema ainuomandisse ning määrata kindlaks, et T L on kohustatud andma tahteavalduse enese ühisomanikuna kinnistusraamatust kustutamiseks.
8. Juhul kui kohus ei rahulda nõuet määrata aadressil X tn x asuva korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel. Pärast kulude kandmist jagavad pooled ülejäänud raha võrdses osades.
9. Alternatiivselt anda pooltele võimalus müüa korter maakleriteenuste kasutamisega.
10. Ühisvara jagamisel sõiduauto Toyota, ehitusaasta 2007, reg-märk x X, jätta S Gi ainuomandisse. Kostja S G peab maksma hageja T Lle hüvitist, mis võrdub sõiduki poole turuhinnaga, so 1500 eurot.
11. Kohustada hagejat tagastama sõiduki (Toyota, ehitusaasta 2007, reg-märk x X) teine võti kostja S Gile.
12. Juhul, kui T L ei tagasta sõiduki (Toyota, ehitusaasta 2007, reg-märk x X) teist võtit, siis peab ta isiklikult kandma kulud seoses uue lukusüsteemi paigaldamisega.
13. Jätta ühisvara jagamisel sõiduauto Suzuki, ehitusaasta 2010, reg-märk x X T L ainuomandisse. Hageja T L peab maksma kostja S Gile hüvitist, mis võrdub sõiduki poole turuhinnaga, so 1500 eurot.
14. Jätta ühisvara jagamisel liikmesusõigus Hooneühistu Z, boks nr z, asukohaga Z tn x, Narva linn S Gi ainuomandisse. Kostja S G peab maksma hagejale T L hüvitist, mis võrdub kinnistu poole turuhinnaga, so 1250 eurot.
15. Lisada ühisvara hulka 9 000 eurot, mis kandis T L 17.02.2017 oma lapse A Ga pangakontole nr x ja seejärel sai 07.03.2017 ja 08.03.2017 J Fi pangakontole edasi kantud. Mõista T Llt välja S Gi kasuks hüvitis seoses enamsaadud ühisvaraga 4500 eurot.
16. Kui kohus leiab, et vallasasju (integreeritav köögimööbel, külmkapp, kardinapuud, kardinad, rulood, köögilaud, sisseehitatud esikukapp + 3 ust + sisseehitatud esiku riidepuu + jalatsikapp) tuleb jagada, siis jätta nimetatud vallasasjad hageja omandisse ja välja mõista hagejalt hüvitis, mis võrdub poole pakutud hageja poolt hinnale, so 2160 eurot.
17. Vallasasjad (lapse A voodi, 3 in 1: (voodi, tool, kummut)+madrats, kaks lauaarvutit, kuvarid, klaviatuurid, arvutihiired, inhalaator +sinine lamp, 3 jalgrattast, tõukeratas ja saan, narivoodi, hõbelusikate komplekt jäävad hageja T L ainuomandisse.
18. Mõista hageja T Llt välja hüvitis omandi kaotamise eest kostja S Gile, mis võrdub vallasasjade poolega hageja määratud hinnast so 1350 eurot.
19. Määrata alternatiivselt avalikud enampakkumised mainitud vallasasjade müümiseks. Enampakkumise kulu kaetakse rahast, mida saavad pooled kätte enampakkumisest. Ülejäänud raha jagavad pooled pooleks.
20. Vallasasjad (esikukapp, magamistoa kapp, kapp + kummut lastetoas, 2x voodi + 1 madrats + 2 kummutit , televiisor Samsung, diivan + 2 tugitooli, esikukapp, Pro-Aqua tolmuimeja, kohvimasin, klaasid, teekomplekt, tööriistade komplekt, pesumasin, mikrolaineahi, lühtrid, grillimistarvikud, vaip lastetoas, 2 lampi lastetoa jaoks, vannitoa mööbel, treeningvarustus (kaks), külmkapp, kiiktool ja selle juurde ettenähtud väike tool jäävad hageja T L ainuomandisse. 4(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722
21. Mõista hageja T Llt välja hüvitis omandi kaotamise eest kostja S Gile, mis võrdub vallasasjade poolega hageja määratud hinnast, so 2720 eurot;
22. Määrata alternatiivselt avalikud enampakkumised vallasasjade (esikukapp, magamistoa kapp, kapp + kummut lastetoas, 2x voodi + 1 madrats + 2 kummutit , televiisor Samsung, diivan + 2 tugitooli, esikukapp, Pro-Aqua tolmuimeja, kohvimasin, klaasid, teekomplekt, tööriistade komplekt, pesumasin, mikrolaineahi, lühtrid, grillimistarvikud, vaip lastetoas, 2 lampi lastetoa jaoks, vannitoa mööbel, treeningvarustus (kaks), külmkapp, kiiktool ja selle juurde ettenähtud väike tool) müümiseks. Enampakkumise kulu kattavad pooled rahast, mille nad saavad enampakkumisest kätte. Ülejäänud raha jagavad pooled pooleks.
23. Mõista hagejalt välja kostja kasuks pool kuludest, mida on S G kandnud korteri allesjätmiseks. Seisuga 01.02.20 on hüvitise suurus 1450.46 eurot.
24. Kohustada hagejat kandma 50 % kuludest, mis on aadressil X x asuva korteri allesjätmisega seotud, kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
25. Mõista hagejalt välja viivis VÕS §113 ja § 94 alusel. Seisuga 01.02.20 on viivise nõue 137.45 eurot.
26. Lisada ühisvara hulka kulud, mis kandis vastuhageja seoses isikliku vara (liikmesusõigus Hooneühistu Z, boks nr z) allesjätmisega.
27. Mõista hagejalt välja kostja kasuks pool kuludest, mida kandis S G garaazi allesjätmiseks. Seisuga 01.02.20 on hüvituse suurus 90 eurot.
28. Lisada ühisvara hulka lühter, multikeetja Redmond, televiisor/monitoor Samsung 25', keraamiliste nugade komplekt, nõud, pannid, toolid, kardinad, mis on hageja ja kostja ühisvara. Jätta nimetatud vallasvara T L ainuomandisse. Mõista hageja T Llt välja hüvitis omandi kaotamise eest kostja S Gile, mis võrdub vallasasjade poolega kostja määratud hinnast, so 335 eurot.
29. Määrata alternatiivselt avalikud enampakkumised mainitud vallasasjade müümiseks. Enampakkumise kulu kaetakse rahast, mida pooled saavad enampakkumisest kätte. Ülejäänud raha jagavad pooled pooleks.
30. Kohus määras tsiviilasjas istungi 07.04.2021 algusega kell 13.
32. Osapooled arutasid 07.04.2021 kohtuistungil lahusvara, ühisvaraga, s.h vallasvaraga ja selle võimaliku jagamise viisidega seonduvat ning jõudsid kokkuleppele. Osapooled esitasid kohtule kirjaliku kompromissi ühiselt allkirjastatuna ning kompromissi tingimused sai kantud kohtuistungi protokolli. Pooled on kompromissi sõlminud alljärgnevatel tingimustel:
33. Pooled leppivad kokku, et korteriomand asukohaga X x, Narva on poolte ühisvara. Pooled kalduvad kõrvale ühisvara osade võrdsusest. Pooled jaotavad korteriomandi poolte vahel selliselt, et 65% korteriomandist jääb S Gi ainuomandisse, 35% korteriomandist jääb T L ainuomandisse.
34. Pooled leppivad kokku ühisvara jagamise viisi osas selliselt, et pooled kohustuvad müüma korteriomand X x, Narva hiljemalt 12 kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest arvates.
35. Pooled leppivad kokku, et korteriomandi müügist saadav raha jaotatakse poolte vahel punktis 1 toodud proportsioonis.
36. Pooled leppivad kokku, et korteriomandi müügiga seotud kulud jaotatakse poolte vahel võrdselt.
37. Juhul kui punktis 2 märgitud perioodil ei õnnestu pooltel korteriomandit iseseisvalt müüa, siis kummalgi poolel on õigus pöörduda kohtutäituri poole korteriomandi realiseerimiseks avaliku enampakkumise teel. Sel juhul on käesolev kohtumäärus sundtäidetav TMS § 2 lg 1 p 1 alusel.
38. Kuni jääb korteriomand müümata, kuulub korteriomandi valdus S Gile.
39. Pooled leppivad kokku, et liikmesusõigus hooneühistus Z, boks nr z asukohaga Z x, Narva, jääb T L ainuomandisse.
40. Pooled leppivad kokku, et sõiduauto Suzuki x X (ehitusaasta 2010) jääb T L ainuomandisse.
41. Pooled leppivad kokku, et sõiduauto Toyota Corolla (ehitusaasta 2007) x X jääb S Gi ainuomandisse.
42. Pooled loobuvad ülejäänud nõuetest, mis sai esitatud käesoleva tsiviilasja raames. 5(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722
43. T L palub tagastada pool tasutud riigilõivust samale arvelduskontole, millest on seda tasutud. 12.S G palub tagastada pool tasutud riigilõivust samale arvelduskontole, millest on seda tasutud.
44. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.
45. Pooled paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada asjas menetluse.
46. Pooled kinnitavad, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on pooltele arusaadavad.
47. Pooled leppivad kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Osapooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab

§ 430

lg 8 sätestatu kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Hagist osaliselt loobumine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist 6(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722 loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Pooled loobusid 07.04.2021 kohtuistungil omapoolsetest nõuetest, mis on kohtu menetluses ja sõlmitud kompromissiga hõlmamata. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hagejad loobusid nõudest osas, mis on kompromissiga hõlmamata ja paluvad lõpetada asjas menetlus. Vastuväiteid menetluse lõpetamise suhtes esitatud pole. Menetlusosalised on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse põhihagi ja vastuhagi nõuete osas, mis on kompromissiga hõlmamata. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.Kohus leiab, et hagist loobumine nõuete osas, mis jääb kompromissiga hõlmamata, ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Menetluskulud Poolte menetluskulud

§ 168

lg 2 tulenevalt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud, tuleb T.L ja S.Gi menetluskulud jätta nende endi kanda

168 lg-te 2 ja 3 alusel. Asjas puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. T.L poolsed riigi õigusabiga kaasnevad menetluskulud ja S.Gi poolsed menetlusabiga kaasnevad menetluskulud 1.Viru Maakohtu 05.12.

1. a määrusega anti T.Lle riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja nr 217-13722 kohtumenetluses kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses nelja kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Määrata kindlaks osamaksete suurus pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Esindajaks nimetati vandeadvokaat Sergei Politšev Ida-Viru Advokaadibüroost.
2. 03.07.
3. a kohtumäärusega lõpetati T Lle riigi õigusabi andmine vandeadvokaat Sergei Politševi poolt. Ka vahetati mitmekordselt õigusabi osutajad välja ning riigi õigusabi osutamise tellimuse võttis täitmisele vandeadvokaat Ilya Zuev Grandman Law Advokaadibüroost.
4. 03.12.
5. a kohtumäärusega määrati Ida-Viru Advokaadibüroo vandeadvokaat Sergei Politševile kindlaks makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 312 eurot ning riigi õigusabi kulude hüvitiseks koos käibemaksuga 36,72 eurot. 7(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722 4.Viru Maakohtu 24.01.
6. a määrusega määrati Grandman Law Firm Advokaadibüroo vandeadvokaat Ilya Zuevile kindlaks makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 691 eurot, lisandub käibemaks 138,20 eurot. Vandeadvokaat Ilya Zuev esitas 08.04.2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mis lahendatakse eraldi määrusega.
7. T L taotleb vabastada teda menetluskulude (riigi õigusabi tasu ja kulud) tasumisest riigituludesse seoses kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamisega.
8. 03.04.
9. a kohtumäärusega anti S Gile menetlusabi ning vabastati teda täiendava 700 euro suuruse riigilõivu 21.02.2020 täiendatud vastuhagi avalduse esitamisel.
10. Kohus 05.06.
11. a määrusega vabastas S G hagi tagamise avalduse esitamisel 50 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.
12. 26.11.
13. a määrusega vabastas kohus S Gi hagi tagamise avalduse esitamisel 50 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.
14. S G taotleb kulude riigi kanda jätmist kompromissi sõlmimise tõttu. 10.

§ 190

lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 5 teise lause alusel menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

§ 190

lg 7 näeb ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Mõlemad pooled palusid vabastada neid menetluskulude riigituludesse väljamõistmisest kompromissi sõlmimise tõttu. 11.Kohus peab poolte taotlused põhjendatuks kompromissi sõlmimisega seonduvalt. Kohus arvestab ka, et T.L ülalpidamisel on kolm S.Giga ühist last. Samuti arvestab kohus, et S.Gil on kohustus tasuma elatist kolme lapse peale. Kohus leiab, et pooltelt kulude väljamõistmine riigituludesse, seab need raskemasse majanduslikku olukorda. 12.Kohus vabastab T.L riigi õigusabi tasu ja kulude tasumisest riigituludesse ja jätab kulud riigi kanda. 13.Kohus vabastab S Gi menetlusabi kulude tasumisest riigituludesse ja jätab kulud riigi kanda. Väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulude tasumise määruste tühistamise kohase S.Gi taotluse lahendamine Viru Maakohus 09.01.2019 rahuldas osaliselt S Gi riigi õigusabi taotluse. Määrusega andis kohus S Gile riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja nr 2-17-13722 menetluse kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud täies ulatuses kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. 8(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722 Viru Maakohus 02.03.2020. a määrusega lõpetas S Gile riigi õigusabi andmise ja määras temale hüvitamiseks riigi õigusabi tasu ja kulutused kindlaks kogusummas 1525,99 eurot Eesti Vabariigile, hüvitades osade kaupa 10 kuu jooksul alates 03.04.2020. Kohus 03.06.2020. a määrusega muutis S Gile 02. märtsi 2020. a määrusega määratud riigi õigusabi tasu ja kulutuste Eesti Vabariigile hüvitamise korda ning määras S G’ile riigi õigusabi tasu ja kulutuste tasumine summas 1525,99 eurot 24 kuu jooksul alates 20. juunist 2020 iga kuu 20. kuupäevaks osamaksetena summas 63,60 eurot kuus ja viimane osamakse 63,19 eurot. S G taotleb väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulude tasumise määruste tühistamist. Tutvunud asja materjalidega, kohus leiab, et taotlust ei tule rahuldada. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 7 esimese lause järgi võib kohus või muu pädev asutus riigi õigusabi korras määratud osamaksete tasumine peatada või maksete suurust ja tasumise tähtaega muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-s 188 sätestatud korras.

§ 188

lg 3 kohaselt võib kohus menetluskulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega määrusega muuta, kui menetlusabi saaja majanduslik seisund on oluliselt muutunud. Viru Maakohus on 03.06.2020. a määrusega muutunud S.Gilt väljamõistetud riigi õigusabi tasu ja kulude osamaksete suurust ja tasumise tähtaega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega riigi õigusabi seadus ei näe ette võimalust tühistada sellekohast määrust isegi kompromissi sõlmimise puhul. Riigilõivu tagastamine

§ 150

lg 2 p 1 ja 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi, samuti kui hageja loobub hagist. Pooled paluvad poole riigilõivu tagastamist kompromissi sõlmimisega ja ülejäänud nõuetest loobumisega seonduvalt pangakontole, kust see oli tasutud. T.L on ära tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. S.G on ära tasunud riigilõivu kokku 300 eurot. Kohus leiab, et kompromissi sõlmimise ja ülejäänud nõude osas hagist loobumise tõttu on T.L ja S.Gi taotlused põhjendatud ja neid tuleb rahuldada. T.Lle tuleb tagastada 175 euro suurune riigilõiv ja S.Gile 150 euro suurune riigilõiv. Hagi tagamine Viru Maakohus 5. juuni 2020. a määrusega (Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020. a määruses toodud sõnastuses) rahuldas S Gi hagi tagamise taotluse ning reguleeris aadressil X z, Narva asuva korteri kasutamist selliselt, et korter on elukohana S Gi kasutuses (valduses). Hagi tagamise korras keelati kuni tsiviilasjas nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni T Ll omavoliliselt aadressil X z, Narva asuva korteri ukseluku vahetamast.

§ 386

lg 2 esimese lause kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kuivõrd pooled ei esitanud taotlust hagi tagamise tühistamiseks, siis jäävad need kehtima kuni taotluse esitamiseni ja taotluse kohase lahendi jõustumiseni. 9(1 0) Tsiviilasi nr 2-17-13722 Edasikaebamine

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale määruse kättetoimetamisest alates ja seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kohtumääruse kättetoimetamisest kolme päeva jooksul. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 10