KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruaril 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Laura Jõgisoo Kriminaalasja number 1-12-628 Kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Nikolai Sokolov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kinnipeetav Nikolai Sokolov isikukood: 39302107014; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxx Karistuse kandmise algus ja lõpp: 002.10.2011 – 02.10.2023 Kaitsja Volitatud esindaja Indrek Põder Kohtuistungi toimumise aeg Kaugkohtuistung 09.02.2021 RESOLUTSIOON
- Jätta vabastamata Nikolai Sokolov temale Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-628 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
- Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning tema esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega tunnistati N. Sokolov süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. Karistusaeg algas 02.10.2011 ja lõpeb 02.10.
- 09.12.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Nikolai Sokolov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt ning lisakohustusega alluda vabatahtlikule elektroonilisele valvele. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Nikolai Sokolov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Nikolai Sokolov tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tema esindaja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et Nikolai Sokolov tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt pole siiski põhjendatud. Nikolai Sokolov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Nikolai Sokolov on ära kandnud 09.02.2021 kohtuistungi toimumise ajaks veidi üle 9 aasta 4 kuu, so. enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Korter on kõigi mugavustega, kolmetoaline ning kuulub Nikolai Sokolovi emale, kes on andnud ka kirjaliku nõusoleku poja elama asumiseks edaspidi sellele aadressile. Peale ema elab korteris veel kasuisa ja vend. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt elavad antud aadressil kinnipeetava ema, vend M. A., kasuisa A. A.. Täisealised isikud on andnud 21.10.2020 nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks korterisse. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning elukoht vastab ka elektroonilise valve nõuetele. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
- aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
- See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks nende asetleidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Nikolai Sokolovi on karistatud kriminaalkorras vaid ühe korra ning seda karistust ongi ta kandmas. Vangla hinnangul on isik kuriteo toime pannud nii puudulike probleemide lahendamise oskuste kui ka grupi mõjul. Paraku sooritatud kuritegu on mõrv röövimise eesmärgil ja see pandi toime grupis. Eelöeldu tähendab seda, et N.Sokolovi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väike. Kohtu hinnangul on N.Sokolovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohused ei maanda seda piisavalt. Tuleb tunnustada süüdlast selle eest, et ta on vangistuses olles panustanud hariduse omandamisele ja keeleõppele: Tallinna Vanglas 07.01.2013-01.02.2013 läbis riigikeeleõppe A1 tasemel; Viru Vanglas 08.05.2013-31.08.2013 läbis riigikeeleõppe A2 tasemel, eksami sooritas 48 punktile. ajavahemikul 15.08.2013 kuni 14.12.2013 läbis riigikeeleõppe B1 tasemel; Nikolai Sokolov alustas keskhariduse omandamist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 10-ndas klassis 01.09.
- Lõpetas kooli 19.06.
- ajavahemikul 25.08.2014 kuni 08.12.2014 läbis B2 tasemel riigikeeleõpingud, lõpetas eksamitulemusega 73% võimalikust punktisummast. 19.06.2018 omandas puidupingioperaatori eriala. Kuigi süüdlane on läbinud
- a noortele kurjategijatele suunatud kognitiiv-käitumusliku sotsiaalprogrammi EQUIP ja 2017.a sotsiaalsete oskuste programmi (tagasiside läbiviija poolt positiivne), omab vabanemise puhuks töökohta ning toetavaid lähedasi, siis hoolimata nimetatud positiivsetest asjaoludest on kohtu hinnangul Nikolai Sokolov puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge järgmistel põhjustel. Kahjuks ei nähtu materjalidest rehabiliteerivate tegevuste positiivset mõju kinnipeetavale. Kinnipeetava käitumist on vangla iseloomustanud järgmiselt: määrati 05.10.2020 majandusabitööle, kuid tööle ei asunud reaalselt, meditsiinilist vabastust isikul polnud korduvalt on kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid 26.11.2020 on määratud distsiplinaarkaristus allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest. Siit ei nähtu süüdlase soovi ja tahet tegeleda oma kuritegeliku aktiivsuse põhjuste, so nii puudulike probleemide lahendamise oskuse kui ka impulsiivsuse ning kuritegelike hoiakutega. Tuleb tõdeda sedagi, et terve vangistus on möödunud kinnipeetaval rohkete distsiplinaarüleastumiste, täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise saatel. Vangla märgib iseloomustuses, et süüdlane on suhtlemisel ametnikega kontrollitud käitumisega, kuid on käitunud naisvalvurite suhtes ebasobivalt. Seega pole kinnipeetav teinud oma mõtte- ja käitumisviisis jätkuvalt korrektuure ning seda isegi pärast Tartu Maakohtu 24.10.2019 määrusega ennetähtaegselt vabastamata jätmist elektroonilise valve alla. Tartu Maakohus toona märkis, et isikut on vangistuses korduvalt karistatud korralduste mitte täitmise eest. Mõistetud distsiplinaarkaristused ei ole andnud tulemusi, kinnipeetav jätkab sama käitumismustrit. Sellist valikulist korralduste täitmist ei saa pidada korrektseks ning selle põhjal ei saa ka väita, et kinnipeetav on saavutanud individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärgid. Ka ringkonnakohus 27.11.2019 määruses leidis, et isikul on probleeme kehtivale korrale allumisega. Nagu näha, ei toonud kohtumäärustes ebakohasele käitumisele viitamine kaasa muutusi N. Sokolovi käitumises ning see pole muutunud tänini vaatamata korduvatele karistustele. Eelnev näitab, et isik on suhtunud vastutustundetult talle antud võimalustesse alustada seaduskuulekat elu ja ei ole tegelikult valmis loobuma kuritegelikust käitumisest. Selliselt iseloomustatud isikust võib oodata uute kuritegude toimepanemist ning pole ka tõenäoline, et ta oleks valmis korrektselt vabaduses tegelema erinevate rehabiliteerivate tegevuste raames probleemkohtadega või täitma temale ebameeldivaid või mõttetuna näivaid kohustusi. Vabastades süüdimõistetu ennetähtaegselt, annab kohus isikule võimaluse näidata, et ta suudab end kontrollida, elada õiguspäraselt, kehtestatud korrast absoluutse täpsusega kinni pidades, misläbi hoidub ühtlasi ka uute süütegude toimepanemisest. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ( röövmõrv, eelnevalt kokkulepitud tegevusplaan kannatanult raha hõivamiseks ja vajadusel tema tapmiseks, just N.Sokolovi roll oli muuhulgas lüüa kannatanut noaga selga või kõhtu ), siis nii raske kuriteo toime pannud isiku saab vabastada juhul, kui oht uue kuriteo toimepanemiseks on minimaalne. Üliraske kuriteo sooritanud isiku käitumine vangistuses peaks olema laitmatu, kehtestatud korrast kinnipidamine maksimaalselt täpne, igast rehabiliteerivast tegevusest osavõtmisel on näha ilmselge soov muuta oma mõttemaailma ja käitumist. Selliseid järeldusi süüdlase senisest käitumisest mingil juhul teha pole võimalik, pigem vastupidi. Kohtu arvates võib süüdlane argielus raskuste või konfliktide vms ebameeldivuste korral hakata neid lahendama taaskord õigusvastasel, sh vägivaldsel viisil, tõstes teiste vajadustest ja soovidest kõrgemale enda tahtmise. Nii on ju vangistuses juhtunudki, näiteks tööst keeldumisel. Analüüsides kohtule esitatud materjale ning kohtuistungil avaldatut, siis ei näe kohus hetkel ühtki sellist sisulist motivatsiooniallikat, mille nimel süüdlane kogu hingest pingutaks, et senistes eluviisides, aga ka mõttemaailmas korrektuurid teha. Omandas ta ju haridustki kuriteo toimepanemise ajal ning lähedaste toetus oli tal samuti, kuid see ei takistanud tal sooritamast nii jõhkrat tegu lõpuks vaid 20€ saamise nimel. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kriminaalhoolduski eeldab kehtestatud korrast täpset kinnipidamist, kuid kuna süüdlane pole seda suutnud teha vanglas, siis miks peaks teisiti minema ka tema vabanemisel. Kokkuvõtvalt, süüdlasel tuleb jätkata karistuse kandmisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik