KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021. a, Tartu Kriminaalasja number 1-21-474 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Sergei Matvejevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 16. veebruari 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Sergei Matvejev, apellatsioon Kaebuse läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Sergei Matvejevi apellatsioon Viru Maakohtu 16. veebruari 2021. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sergei Matvejev anti kohtu alla süüdistatuna selles, et omades kehtivat karistust KarS § 113 järgi, pani ta 28. oktoobril 2020 kella 12 paiku XXX korteris toime järgmised teod:
- a)lõi metallist teekannuga pähe oma elukaaslasele O.N. le, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – peahaava. Selliselt pani S. Matvejev toime KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt.
- b)lõi kaks korda rusikaga näkku V.P. ile, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – hematoomi vasaku silma ümber. Selliselt pani S. Matvejev toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. 2. Viru Maakohtu 16. veebruari 2021. a otsusega tunnistati S. Matvejev kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1,2 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 3 kuud ja 19 päeva vangistust. Ülejäänud osa karistusest (1 aasta 8 kuud ja 11 päeva vangistust) ei pöörata täitmisele, kui S. Matvejev ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2 ja 21 ning lg-s 4 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse alguseks loeti S. Matvejevi kinnipidamise aeg, s.o 28. oktoober 2020. Tõkend vahistamine tühistati ning S. Matvejev vabastati kohtusaalis vahi alt. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16. veebruarist 2021. Kontrollnõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Lahendati ka asitõendite ja menetluskuludega seonduvad küsimused. APELLATSIOON 3. Apellatsioonis taotleb S. Matvejev maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. 4. Tegu on valesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Tegelikkuses pidanuks tegu olema kvalifitseeritud KarS § 121 lg 3 järgi, sest S. Matvejev tegutses täisühingu liikmena ja selle huvides, kaitses ühingu vara omastamise eest. Nimelt asus täisühingu vara V.P. i kodus ja kannatanud tahtsid selle maha juua. S. Matvejev keelas neid. Osa S. Matvejevi ja täisühingu varast oli juba maha joodud apellandi vanglakaristuse kandmise ajal. KarS § 121 lg 3 järgi aga saab S. Matvejevit karistada vaid rahalise karistusega. 5. Karistusseadustiku paragrahv, mille alusel on võimalik karistada juriidilist isikut samamoodi, nagu füüsilist isikut, ei ole kohaldatav. Karistusseaduse paragrahvid ei saa olla vastuolus põhiseaduse §-ga 48. Seoses sellega taotleb S. Matvejev, et karistusseadustiku paragrahv viidaks kooskõlla põhiseaduse §-ga 48 põhiseaduslikkuse järelevalve korras. 6. Puudub kuriteokoosseis. Kannatanu O.N. kirjutas korduvalt prokuratuuri taotlusi kinnitades, et S. Matvejev kukkus tema peale teekannuga kogemata ja komistades. O.N. ütlused on saadud põhiseaduse vastaselt, sest teda ei hoiatatud tehnikavahendi kasutamisest ega selgitatud selle kasutamise eesmärki. Temalt võeti põhiseaduslik õigus lähedase vastu ütlusi mitte anda. Ka kannatanu V.P. i politseinikud ei hoiatanud õigusest keelduda ütluste andmisest enda ja oma lähedaste vastu. V.P. oli sunnitud moonutama tõde ja andma politseinikele ütlusi, et mitte anda tunnistusi enda vastu. Kõiki politseipoolseid kriminaalseadustiku rikkumisi kirjeldas S. Petrov kohtule 16. veebruaril 2021. a esitatud kaebuses, mis lisati toimikumaterjalide juurde. S. Matvejev ja kannatanud ning tunnistaja loodavad S. Matvejevi õigeksmõistmisele. 7. Tartu Ringkonnakohtus registreeriti 10. märtsil 2021. a S. Matvejevi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja tema 3. märtsil 2021. a esitatud kaebuse menetlusse võtmiseks. S. Matvejevile ei selgitatud, et ta peab kohut 7 päeva jooksul teavitama apellatsiooni esitamise soovist. Sellepärast esitas ta 15ndal päeval, s.o 3. märtsil 2021. a apellatsiooni. Lisaks teavitas ta kohut ka istungil apellatsiooni esitamise soovist. Ülejäänud osas kordab S. Matvejev varem esitatud seisukohti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kohtukolleegium selgitab esmalt, et S. Matvejevi 3. märtsil 2021 kaebus on esitatud tähtaegselt. S. Matvejev sai otsuse kätte isiklikult 16. veebruaril 2021. Seega hakkas tema kaebeõigus kulgema 17. veebruarist ja lõppes 3. märtsil 2021, milline kuupäev on näha ümbrikult, milles süüdistatav postitas apellatsiooni. 2 9. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et S. Matvejev apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 10. Apellandi arvates kokkuleppes kirjeldatud tegu on valesti kvalifitseeritud. Samas palub S. Matvejev end õigeks mõista, kuna ei ole süütegu toime pannud. 11. Riigikohus on leidnud, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole võimalust ega pädevust hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (RKKKo 3-1-1-70-12). 12. S. Matvejevi süüteokirjeldus vastab KarS § 121 lg 2 p-des 2, 3 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele. Kokkuleppemenetluses ei uurita maakohtus vahetult tõendeid ega vaielda faktiliste asjaolude üle, vaid lähtutakse sellest, et süüdistatav on kokkuleppes esitatud teokirjelduse ja selle õigusliku kvalifikatsiooniga vabatahtlikult nõustunud. Tõendite uurimist ei toimu ka ringkonnakohtus. S. Matvejevi teokirjeldusele antud õiguslik kvalifikatsioon on veatu. Mingitki põhjust apellatsiooni alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada ringkonnakohtu arvates ei esine. 13. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kokkuleppes kirjeldatud teod on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Kohtuotsus on tehtud vastavalt kokkuleppele. Ringkonnakohus leiab, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. (allkirjastatud digitaalselt) 3