Obsah (6)

§187§ 407§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Eliko Suurkuusk Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2021.a, Tallinn Tsiviilasja n

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu selgitused

1. Hageja esitas 15.07.2020.a Harju Maakohtule hagi I Bi vastu kahju hüvitamise nõudes.
2. Hagi kohaselt väljastas Eesti Haigekassa 05.12.2016 I Bile Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusega 05.12.2016 kuni 05.12.
3. Euroopa ravikindlustuskaart ei kehti, kui ravikindlustuskaitse on Eestis lõppenud. Hageja ravikindlustuse andmekogu andmetel lõppes kostja kindlustuskaitse 18.10.
4. Kuna kostjal puudus alates 18.10.2017 kehtiv kindlustuskaitse, siis ei olnud kostjal õigust tervishoiuteenuse saamisel Euroopa ravikindlustuskaarti kasutada. xxxx pädev asutus xxxx esitas 25.06.2019 hagejale tasumiseks 05.06.2019 koostatud koondarve nr xxxx kogusummas 1 930 748,54 SEK, mis sisaldas teiste hulgas kostjale Euroopa ravikindlustuskaardi alusel vajamineva arstiabina Rootsi Kuningriigis osutatud tervishoiuteenuste arvet. Tervishoiuteenuste arve kohaselt osutati kostjale Rootsi Kuningriigis 05.06.2018 tervishoiuteenuseid maksumusega 3 838,00 SEK ehk 361,19 eurot, seega kokku summas 361,19 eurot. Hageja, Euroopa ravikindlustuskaardi väljastanud pädeva asutusena, tasus 09.09.2019 Rootsi pädevale asutusele eelnimetatud koondarve, sh kostja tervishoiuteenuste arve summas 361,19 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt 361,19 euro hüvitamist, kuid kostja ei ole nõuet täitnud. 3.

§ 407

lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. 20.07.2020.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hagimaterjalid toimetati kostjale e-posti xxxx kaudu kätte 16.02.2021.a. Kostja avaldas kohtule telefoni teel, et ta ei viibi Eestis ning ta soovib dokumendid saada e-posti aadressile xxxx. Hagile vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagile vastuse esitamise tähtaeg saabus 02.03.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Seega on kohtul õigus teha

§ 407lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. 5. Kohus selgitab, et ravikindlustuse seaduse (Ra

KS) § 21 lg 4 kohaselt ei tohi isik Euroopa ravikindlustuskaarti kasutada, kui tema kindlustuskaitse on lõppenud. RaKS § 26 lg 3 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 alusel haigekassa poolt tasutud 2/3 ravikindlustushüvitise ulatuses isiku suhtes, kes kasutas Euroopa ravikindlustuskaarti pärast kindlustuskaitse lõppemist. VÕS § 1041 järgi isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Kuivõrd kostjal ei olnud xxxx arstiabi saamise ajal Eestis kehtivat ravikindlustust, tal ei olnud õigust Euroopa ravikindlustuskaarti kasutada ning Eesti Haigekassa on kostja eest Rootsi Kuningriigi pädevale asutusele kostja ravikulud hüvitanud, on haigekassal kostja vastu tagasinõudeõigus tema poolt Rootsi Kuningriigi pädevale asutusele tasutud hüvitise ulatuses, s.o 361,19 euro ulatuses. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

7.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 8. 20.07.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud käesoleva menetluses kulusid 100 euro ulatuses. Hageja on tasunud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hind on 361,19 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb kuni 500 euro suuruse hagihinna korral tasuda riigilõivu 100 eurot. Eeltoodud põhjusel on hageja menetluskulu olnud põhjendatud ja vajalik ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 9.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3