1-18-1826 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prok

§ 318

järgi 4 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 31.01.2007 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 3 aasta 3 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti A. Kapajevile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 3 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 18.07.2018. 16.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kapajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla A. Kapajevi vabastamist enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Kapajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandr Kapajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Kapajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Kapajev kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Kapajev temale mõistetud vangistusest ära kandnud enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib elama asuda naise juurde, nad saavad väga hästi läbi ja naine ootab teda. Vangla iseloomustusest nähtub samuti, et isik on avaldanud soovi võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda abikaasa juurde xxx. Tegemist on xxx vallale kuuluva 2-toalise munitsipaalelamispinnaga. 30.10.2020 on vallavanem J. S.vastanud kriminaalhooldaja päringule, et vallavalitsus ei anna nõusolekut isiku elama asumiseks nimetatud aadressil asuvasse korterisse. Enne vangistust elas üürikorteris xxx, mis on isiku vanemate rahvastikuregistri järgseks elukohaks, kuid kohtule pole esitatud tõendeid, kas süüdlasel oleks praegu võimalik sinna elama asuda. Rahvastikuregistris elukoha andmed puuduvad. Seega puudub isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Hoolimata elukoha olemasolust või selle puudumisest pole täidetud ka teised ennetähtaegse vabastamise tingimused. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Aleksandr Kapajev on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Muu hulgas on ta sooritanud tapmise ehk üliraske kuriteo ning seda kahe inimese suhtes. Aleksandr Kapajev on lisaks tapmistele toime pannud nii teisi raskeid isikuvastaseid kui ka varavastaseid kuritegusid, kusjuures isik on toime pannud suisa 2 kuritegu vanglas viibimise ajal. Eelöeldu tähendab seda, et Aleksandr Kapajevi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike, sest ta ei suuda õigusrikkumistest hoiduda isegi rangelt kontrollitud keskkonnas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Aleksandr Kapajevil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - 16.03.2020 määrati see allumatuse eest. Kinnipeetav kohtuistungil avaldas, et valvur otsustas näidata oma võimu ja tegi ettekande selle eest, et süüdlane läks teise kambrisse. Arvestades, et A.Kapajevil on tõsiseid raskusi range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema õiguspärane. Karistus ei saa olla täitnud oma eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada, pannes toime erinevaid distsiplinaar- ja kuritegusid. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et isikul puudub kindel töökoht. Ilma kindla töökohata ja stabiilse sissetulekuta on suur tõenäosus, et isik hakkab majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema, kuivõrd ta on ka varem varavastaseid kuritegusid (kasutades ka vägivalda) toime pannud. Samuti võib rahaliste vahendite nappus tekitada probleeme ja pingeid, mida isik ei suuda adekvaatselt lahendada ja maandada ning mis toovad kaasa teist liiki kuriteod. Sellisele võimalusele annavad aluse erinevate rehabiliteerivate programmide läbiviijate tagasisided. Nii märgib Eluviisitreeningu juhendaja, et A.Kapajev läbis 07.11.2014-19.12.2014 programmi täismahus. Kõnealuse kinnipeetava puhul programmi läbimine oli absoluutselt mõttetu, kuna isik ei näe probleeme seoses alkoholi tarvitamisega. Väidab, et enne kinnipidamist oli joomaperiood, aga tulevikus on kindel, et midagi sellist ei juhtu. Sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening läbiviija on avaldanud, et ajavahemikul 04.01.2016-27.01.2016 läbis kinnipeetav programmi. Isik on enda sõnul loomuomaselt kinnisem inimene. Põhijooneks rahulolematus - nii oma probleemide lahenduskäigu kui saavutatud tulemustega. Programmi esimestel kordadel oli üleolev ja tõrkuv, väga napisõnaline. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, samas ei näe hetkel rehabiliteerivatel tegevustel mõtet ja ei usu, et keegi teda aidata saaks. Kuigi ei pea antud programmi enda jaoks oluliseks, teeb antud ülesanded ära. Küllaltki rigiidne oma tõekspidamistes. Olemas mõned pikemajalised eesmärgid, kuid puuduvad täpsemad, realistlikud tegevussammud nende eesmärkide saavutamiseks, kuna karistusaeg on olnud väga pikk. Programmi tagasisidemes vastas, et mõni asi pani teda siiski oma veendumusi üle vaatama. Nii avaldaski kinnipeetav kohtuistungil, et alkoholis probleemi ei näe, kuna on juba 20 aastat vanglas olnud. Kohtu arvates aga sellele panustada ei saa. Vanglas pole joovastid üldjuhul kättesaadavad ja just väga pikalt ühiskonnast eemal olnud isikul on vabanemisel ahvatlusi, mille järele kätt sirutada, kordades rohkem kui vabaduse piiramiseta elavatel isikutel. Pealegi nähtub iseloomustusest, et enne vangistust A.Kapajev liigtarvitas alkoholi, valdavalt kanget. Alkoholijoobes on toime pannud kuriteod, mis päädisid kahe isiku surmaga. Kohtu hinnangul on äärmiselt oluline, et sellise taustaga pikalt vangistuses viibinud isikud vabanemisel läbiksid igakülgse psühholoogilise/psühhiaatrilise nõustamise ning võtaksid enesele ise kohustuse toetava rehabilitatsiooniprogrammiga liitumiseks, et välistada võimalikud tagasilangused. Midagi sellist ei asja materjalidest ega kinnipeetava ütlustest kohus ei tuvastanud. Kuigi Aleksandr Kapajev on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli, õppinud riigikeelt ja omandanud keevitaja eriala ning töötanud majandustöödel, ei kaalu need positiivsed asjaolud üles negatiivseid. Seega tuleb Aleksandr Kapajevil karistuse kandmisega jätkata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik