2-20-9269/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja Kohtujurist Marge Sillamaa Tsiviilasja number 2-20-9269 Tsiviilasi K Mt vanema hooldusõiguse äravõtmise ja alaealisele eestkostja määramise menetlus Menetlusosalised ja nende Puudutatud isikud: esindajad M M (isikukood xxxx) ja B M (isikukood xxxx) E M (isikukood xxxx, elukoht xxxx), määratud korras esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa (e-post: advokaadibyroo@gmail.com) K M (isikukood xxxx) lepinguline esindaja Olga Väina (epost: ramstor.ou@mail.ru) xxxx (xxxx kaudu), esindaja T T (e-post: xxxx) RESOLUTSIOON
2. Jätta K Mt vanema hooldusõiguse äravõtmise ja alaealisele eestkostja määramise avaldus läbi vaatamata.
3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja lapse esindamise kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
4. M M ja B M (E Mi vanavanemad) esitasid 26.06.2020 avalduse K Mt vanema õiguste äravõtmiseks tema lapse E Mi suhtes ning lapsele eestkostja määramiseks. Kohus võttis avalduse 03.06.2020 määrusega menetlusse ning andis 14.08.2020 määrusega riigi õigusabi. Kohus leidis 07.09.2020 määruses, et on võtnud vanavanemate avalduse ekslikult menetlusse. Kohus jättis vanavanemate avalduse 07.09.
5. a määrusega läbi vaatamata ning algatas kohtu enda algatusel menetluse K Mi vanema hooldusõiguse äravõtmiseks ja lapsele 1 2-20-9269 eestkostja määramiseks. Kohus luges asjast puudutatud isikuteks nii lapse, lapsevanema kui ka lapse vanavanemad.
6. M ja B Mi avalduse esitamise tingis see, et vanavanemad olid hoolitsenud E Mi eest alates tema ema A M surmast xxxx. Lapse isa K M ei huvitunud avalduse kohaselt oma alaealise lapse kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest. Laps jäi vanavanemate juurde elama oma isa nõusolekul. Isa ise elab xxxx, suhtleb lapsega vähe ning on oma tütrest kaugenenud. Ta helistab aeg-ajalt lapsele ja käib suviti külas, kuid sisuliselt ta last ei kasvata ega otsusta lapsega seotud asju. Harju Maakohtu 19.03.2014.a kohtumäärusega 2-14-5947 piiras kohus K Mi vanema hooldusõigust E suhtes järgmistes otsustusõiguse küsimustes: õigus otsustada haridusküsimusi sh haridusasutustes esindamine; õigus otsustada tervisehoiuküsimusi; õigus taotleda dokumente, teenuseid ja esindada lapse ametiasutustes ja õigus avada pangakontot ja seda käsutada ning andis nimetatud otsustusõigused lapse vanavanematele. Lapse isa nõustus ise hoolduseõiguse piiramisega. M ja B M leidsid 26.06.2020 avalduses, et kuivõrd E on alles 12-aastane, vajab ta eeskostjat, kes kaitseks tema varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, samuti teeks tema elu ja tervist puudutavaid otsuseid.
7. xxxx vald leidis, et antud olukorras on põhjendatud pigem hooldusõiguse peatamine. K M vaidles oma seisukohas avaldusele vastu, leides, ei osaleb jätkuvalt lapse elus, annab talle ülalpidamist, suhtleb lapsega ning soovib hooldusõigust teostada. Lapse määratud korras esindaja leidis, et kui vanem ei ole kestvalt võimeline hooldusõigust teostama, näiteks välismaal elamise tõttu, on võimalik hooldusõigus peatada. Hooldusõiguse äravõtmine on võimalik vaid juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
8. 18.01.2021 ärakuulamisel kinnitasid M ja B M, et ei saa enam ise lapse eest hoolitseda oma vanuse ja tervisliku seisundi tõttu. Seega peab lapse eest asuma hoolitsema lapse isa. Eeltoodu tõttu puudub vajadus isa hooldusõiguse piiramiseks. Kohus andis K Me ja xxxx vallale tähtaja seisukoha esitamiseks muutunud menetluslikus olukorras. K M kinnitas 01.02.2011, et leppis lapse vanavanematega kokku, et laps elab kooliaasta lõpuni vanavanemate juures, kuid vahepealsel ajal otsib isa Eestis elamispinna ja ka töö, et saaks ise lapse eest Eestis hoolitseda. K jätkab ka lapse ülalpidamist kuni laps vanavanemate juures elab. xxxx valla esindaja kinnitas kohtule 08.02.2021 telefoni teel, et olukord on lapse, tema ja isa vanavanematega läbi arutatud ning hetkel puudub vajadus hooldusõiguses muudatuste tegemiseks.
9. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg-s 2 on sätestatud, et hooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Praegusel juhul nähtub menetlusosaliste esitatud teabest, et vajadus isa hooldusõiguse äravõtmise kaalumiseks puudub, kuna muutunud on olulised asjaolud lapse elukorralduses- kokkuleppe alusel asub isa alates praeguse kooliaasta lõpust ise lapse eest hoolitsema. Kohus leiab, et kuna hetkel on ära langenud lapse õiguste kaitsmise vajadus, ei ole kohus ka pädev isa hooldusõiguse äravõtmise üle otsustama. Kohus jätab avalduse TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata pädevuse puudumise tõttu.
10. TsMS 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, 2 väite või tõendi. Tsiviilasja menetleti lapse huvides. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud lapse kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapse esindamise kulud, mille kohus jätab riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik