Obsah (9)

§ 113§ 1047§ 1045§ 115§ 1043§ 1044§ 128§ 127§ 134

2-17-8929 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-8929 Tsiviilasi

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJATE NÕUE

1. Hagejad esitasid kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ning palusid kohustada kostjat avaldama kõigile korteriühistu liikmetele teate, millega lükatakse ümber kostja märtsis 2017 kõigile korteriühistu liikmetele saadetud kommunaalteenuste arvetel avaldatud ebaõige faktiväide “Seisuga 28.02.2017 kuus suuremat võlgnejat: krt. 4 E R 1294.19, krt. 39 M S 1672.64, krt. 51 I S 1673.49, krt. 56 L K 1715.54, krt. 70 M Z 1673.81”. Hagejad palusid, et teade tuleks avaldada kõigile korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuse arvetel kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul ning see paikneks arve samal lehel ja visuaalselt samas asukohas, samas kirjasuuruses, samasuguse fondi ja värviga, nagu oli vaidlusaluse ebaõiget faktiväidet sisaldava teate tekst.
2. Hagejad palusid, et kostjat kohustataks eeltoodud viisil avaldama järgmise sisuga teate: “Käesolevaga lükkab Korteriühistu Järveotsa tee 7 ümber märtsis 2017 saadetud kommunaalteenuste arvetel avaldatud ebaõige faktiväite, mille kohaselt Korteriühistu Järveotsa tee 7 kuus suuremat võlgnejat on krt. 4 E R 1294.19, krt. 39 M S 1672.64, krt. 51 I S 1673.49, krt. 56 L K 1715.54, krt. 70 M Z 1673.
3. Ülaltoodud väide on eksitav - ei vasta tegelikkusele, et krt. 4 E R’l, krt. 39 M S’il, krt. 51 I S’l, krt. 56 L K’il ja krt. 70 M Z’l on Korteriühistu Järveotsa tee 7 ees 2017.a märtsikuu kommunaalteenuste arvel nimetatud võlgnevus.”
4. Hagiavalduse kohaselt on kostja
5. a detsembris hagejatele igakuiselt esitataval kommunaalteenuste arvel kirje: “Kahjunõue, kogus: 1, ühik: korter, tariif: 1639.170 €/korter – 1639.17). Väidetava kahjunõude aluseks on eelduslikult korteriühistu juhatuse 06.12.2016 otsuse p
6. Korralduse lisada võlgnevust kajastav kirje kommunaalteenuste arvele andis raamatupidajale korteriühistu juhatuse liige E M. Järgmiste kuude arvetel alates jaanuarist 2017 on sama summa 1639,17 eurot kajastatud varasema võlgnevusena.
7. Hagejad pidasid nõuet põhjendamatuks ja saatsid kostjale 03.03.3017 kirjaliku pöördumise. Märtsis 2017 avaldas kostja kõikidele korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuste arvetel järgneva väite: „Seisuga 28.02.2017 kuus suuremat võlgnejat: krt. 4 E 3 R 1294.19, krt. 39 M S 1672.64, krt. 51 I S 1673.49, krt. 56 L K 1715.54, krt. 62 D S 550.00, krt. 70 M Z 1673.81.“ Kostja hagejate pretensioonile ei reageerinud ega põhjendanud kahju nõuet.
8. Hagejad nõudsid ebaõigete andmete ümberlükkamist

§ 1047lg 4 alusel.

Kostja on ebaõigesti avaldanud, et hagejad on ühistu ees ühed suurimad võlglased. Tegu on faktiväitega, mis kostja ei ole põhistanud ega tõendanud. Kostjal lasub kohustus tõendada avaldatud faktiväidete õigsust. Kostja ebaõiged väited on hagejate au ja head nime teotavad.

1. 29.11.2017 esitasid hageja kostja vastu teise hagiavalduse ning hagid liideti ühte menetlusse. Teises hagis nõudsid hagejad samuti ebaõitege faktiväidete ümberlükkamist ja lisaks mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Hagejad palusid, et kohus kohustaks kostjat avaldama kõigile korteriühistu liikmetele teate, millega lükatakse ümber kostja
2. a aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris kõigile korteriühistu liikmetele saadetud kommunaalteenuste arvetel avaldatud ebaõiged faktiväited, mille kohaselt on Korteriühistu Järveotsa tee 7 viis kõige suuremat võlgnejat: krt. 4 E R, krt. 39 M S, krt. 51 I S, krt. 56 L K, krt. 70 M Z. Hagejad palusid, et teade avaldataks kõigile korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuse arvetel kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuul ning see paikneks arve samal lehel ja visuaalselt samas asukohas, oleks samas kirjasuuruses, samasuguse fondi ja värviga, nagu oli vaidlusaluse ebaõiget faktiväidet sisaldava teate tekst.
3. Hagejad palusid, et avaldatava teate tekst oleks järgmine: “Käesolevaga lükkab korteriühistu Järveotsa tee 7 ümber
4. a aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris saadetud kommunaalteenuste arvetel avaldatud ebaõiged faktiväited, mille kohaselt korteriühistu Järveotsa tee 7 viis suuremat võlgnejat on: krt. 4 E R, krt. 39 M S, krt. 51 I S, krt. 56 L K ja krt. 70 M Z. Ülaltoodud väited on eksitavad ja ei vasta tegelikkusele, et krt. 4 E R’l, krt. 39 M S’il, krt. 51 I S’l, krt. 56 L K’il ja krt. 70 M Z’l on korteriühistu Järveotsa tee 7 ees
5. a aprilli, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri ja novembri kommunaalteenuste arvetel nimetatud võlgnevus.” Lisaks palusid hagejad, et kohus mõistaks kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
6. Hagejad selgitasid, et kostja avaldas hagejatele detsembris
7. esitatud kommunaalteenuste arvel esimest korda väite, et hagejad on kostja ees võlglased. Järgmiste kuude arvetel alates jaanuarist 2017 on väidetavalt võlgnetav summa kajastatud varasema võlgnevusena ehk lisatud vastava kuu kommunaalteenuste arve summale. Märtsis 2017 kõigile ühistu liikmetele saadetud arvetel väitis kostja, et hagejad on tema ees ühed suurimad võlglased. Kuigi hagejad pöördusid nõudega kohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, jätkas kostja nende avaldamist. Kostja avaldas hagejate kohta
8. a aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris korteriühistu liikmetele saadetavatel kommunaalteenuste arvetel, et hagejad on tema ees suurimad võlglased. Iga hageja suhtes avaldas kostja võlgnevuse summa. Nimetatud väited olid avaldatud kõigile ühistu liikmetele.
9. Hagejad leidsid, et avaldatud andmed on nende au teotavad. Hagejad soovisid, et kostja lõpetaks nende õiguste rikkumise ja hüvitaks mittevaralise kahju. Hagejad viitasid

§ 1047lõikele 4.

Kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Hagejad pidasid ka lubamatuks ebaõigete andmete avaldamist kõigile ühistu liikmetele esitatavatel arvetel. Hagejad viitasid

§ 1045lg 1 punktile 4 ja punktile 7.

Kostja avaldas hageja suhtes negatiivseid 4 faktiväiteid, mis olid hagejate au ja väärikust teotavad. Sellega kahjustati hagejate mainet ja tekitati neile mittevaralist kahju.

1. Hagejad palusid kohtul hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse nii kahju hüvitamise kompensatsioonilist ja preventsioonilist eesmärki, arvestades, et kostja ei ole hagejate õiguste rikkumist lõpetanud isegi peale seda, kui hagejad on juba ühe hagi kohtusse esitanud. Hagejad palusid hüvitise välja mõista mõistlikus ulatuses. Hagejad palusid menetluskulud jätta kostja kanda tingimusega, et menetluskulude kandmisest on vabastatud hagiavalduse esitanud ühistu liikmed.
2. Kostja vastuväidetega hagejad ei nõustunud. Hagejate nõue ei ole perspektiivitu ning nad on oma õiguste kaitseks valinud kohase õiguskaitsevahendi. Alusetu on kostja arvamus nagu võiksid korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsused asendada kahjunõude seaduslikuks maksmapanekuks vajalikku kohtuotsust. Lisaks jääb arusaamatuks kostja väide, mille kohaselt tuleks hagejatel oma eesmärgi saavutamiseks vaidlustada korteriühistu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, mille vaidlustamise tähtaeg on möödas.
3. Kostja on väitnud, et hagejad tekitasid talle juhatuse liikmetena kahju, kuid kostja ei ole selgitanud nõude kujundamist. Kostja on tõendina esitanud oma juhatuse liikme V. J 22.01.2017 kirja ühele hagejatest, kuid on jätnud märkimata, et hageja esitas kahjunõudele pretensiooni, milles palus selgitada kahjunõude kujunemist. Hageja 06.02.2017 kostja juhatuse liikmele V. J’le saadetud e-kirjale on kostja jätnud vastamata. Kostja nõue ei ole selge ega tõendatud.
4. Hagejad pidasid alusetuks kostja väidet, nagu piisaks kahjunõude maksmapanekuks vaid korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse jõustunud ning vaidlustamata otsustest. Hagejad viitasid TsÜS §-le 5 ja

§-le 3. Korteriühistu Järveotsa tee 7 on jätnud täielikult põhjendamata, millistel asjaoludel ja millisest õiguslikust alusest tulenevalt nõuab korteriühistu igalt hagejalt 1639,17 euro tasumist. Hagejad viitasid

§ 115lõikele 1, § 127 lõikele 4.

Lepinguvälise kahju puhul on kahju hüvitamise eelduseks kahju tekitaja käitumise õigusvastasus (

§ 1043

, § 1045 lg 1) ja kahju tekitaja süü (

§ 1043

). Seega peaks kostja kahjunõude maksmapanekuks tõendama iga hageja puhul kas lepingulise kohustuse rikkumist või õigusvastast käitumist

§ 1045

lg 1 mõttes ning selle kohustuse rikkumise või õigusvastase käitumise tagajärjel kostjale tekkinud kahju. Kostja kahjunõue oleks tõendatud jõustunud kohtulahendiga. Kohtusse pöördumisele on kostja ise viidanud juhatuse koosoleku protokollis 6/

2. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et korteriühistu juhatuse liikme E. M e-kirja raamatupidajale on hagejad saanud ebaseaduslikul teel, sest kostja ei ole andnud raamatupidamisteenust osutavale OÜ-le S luba väljastada kostja juhatuse liikmete ja raamatupidaja vahelist kirjavahetust. Hagejad kinnitasid, et OÜ S edastas neile kirjavahetuse vabatahtlikult ning see ei ole hangitud ebaseaduslikul teel või lubamatuid vahendeid kasutades.
3. Hagejad ei nõustunud, et kostja tegevus on lubatav Andmekaitse Inspektsiooni ja Eesti Korteriühistute Liidu koostöös valminud juhise “Korteriühistu liikmete andmete avaldamise juhend1” alusel. Juhises käsitletakse, kuidas avaldada korteriühistute liikmete andmeid ühistu siseselt ja ühistu väliselt, sh võlglaste andmeid, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest. Kostja on ebaõigesti järeldanud, nagu ta võiks avaldada vaieldava kahjunõude kohta andmeid kõigile 5 ühistu liikmetele saadetavatel kommunaalarvetel (või muul viisil). Kuivõrd tegemist ei ole hagejate korteritega seotud võlgnevustega, vaid nõuetega, mida kostja võib esitada hagejate kui kostja endiste juhatuse liikmete vastu, ei ole kostja tegevus isikuandmete kaitse seaduse mõttes lubatav ning sellist õigust ei tulene kostja viidatud juhisest.
4. 29.10.2017 seisukohas leidsid hagejad jätkuvalt, et nende nõuete rahuldamine

§ 1047lg 4 alusel on võimalik.

Hagejad viitasid

§ 1044lõikele 2.

Ebaõige on kostja käsitlus, nagu oleks kostja andmeid avaldades rikkunud lepingulist kohustust. Mittetulundusühingu ja selle liikmete vahelist õigussuhet on kohtupraktikas küll käsitletud kui lepingulaadset võlasuhet, kuid see asjaolu ei anna veel kuidagi alust asuda seisukohale, nagu oleks andmete avaldamise näol olnud tegemist lepingust tulenevate õiguste või kohustuste teostamisega, mis omakorda võiks piirata hagejate poolt deliktilise nõude esitamise õigust korteriühistu vastu. Hagejad viitasid KrtS § 2 lõikele

1. Lepingulaadse suhte sisuks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Lepingulaadse suhtega ei ole hõlmatud muud õiguslikud suhted.
2. Kui korteriühistu liikmele põhjustatud kahju ei ole hõlmatud lepingulaadsest suhtest tulenevate kohustuste rikkumisega või ei ole muul põhjusel välistatud

§ 1044

lg 3 järgi, saavad korteriühistu liikmed esitada deliktilise nõude korteriühistu vastu. Antud juhul ei ole tegemist nõuete konkurentsiga. Hagejad ei saa valida, kas esitada oma nõue korteriühistu vastu lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamine ei ole tegevus, mida saaks lugeda tehtuks poolte vahel olevate lepinguliste või lepingulaadsete suhete raames.

1. Asjakohatu on kostja viide, et hagejad olid varem kostja juhatuse liikmed. Ebaõigete andmete avaldamise hetkel ja hagiavalduse esitamise ajal ei olnud hagejad kostja juhatuse liikmed. Hagejate ja kostja vahel puudub käsunduslepingu tunnustele vastav õigussuhe.
2. Kostja üldkoosolek on 18.05.2016 seoses hagejate vastu suunatud väidetava kahjunõudega otsustanud, et ühistule tekitatud kahju tuleb hagejatelt välja nõuda solidaarselt. Kostja juhatus on 06.12.2016 koosolekul seoses hagejate vastu suunatud väidetava kahjunõudega otsustanud, et kahju nõude esitamiseks tuleb pöördda kohtusse. Kostja juhatus on 07.03.2017 toimunud koosolekul otsustanud, et ühistu liikmetele teadmiseks tuleb märkida ühistu kuus suuremat võlglast igakuistele arvetele.
3. Hagejad ei ole kostja organite otsuseid vaidlustanud, sest kostja organite otsustest ei saa tuleneda hagejatele kohustust tasuda väidetavat kahju. Kostja organite otsused ei asenda kohtuotsust. Lisaks on kostja juhatus ületanud oma pädevust, tehes otsuseid elamu majandamisega mitteseotud küsimuste kohta. Revisjonikomisjon ei ole soovitanud ühistul hagejate nimesid igakuistel arvetel kajastada. Samuti ei ole sellist otsust vastu võtnud üldkoosolek. Juhatuse 06.12.2016 koosoleku protokollist nähtub, et väidetava kahju väljanõudmiseks tuleb pöörduda kohtu poole. Hagejate jäi arusaamatuks, millest tulenes juhatuse otsus kajastada hagejate vastu suunatud kahjunõudeid kommunaalteenuste arvetel. Sellist juhist ei ole juhatusele andnud ei revisjonikomisjon ega üldkoosolek.
4. Kostja 20.10.2017 menetlusdokumendis on esimest korda nõuet põhistatud. Hagejad kostja väidetega ei nõustunud. Hagejad viitasid, et kostja on esitanud tõendeid kahjuhüvitise kohta summas 6227,19 eurot, kuid hagejatele on esitatud nõue 8 195,84 euro tasumiseks. Nõude 6 kohta summas 1 968,65 eurot ei ole kostja tõendeid esitanud. Swedbank P&C Insurance ASle tasutud 4491,19 euro tagasinõude osas pidasid hagejad ebaõigeks ja tõendamatuks kostja väidet, et sooveetoru purunemise põhjustas korteriomaniku nr 43 palgatud töömees. Tegelikkuses purunes toru põhjusel, et see oli täielikult amortiseerinud. Vahetamist vajasid nii külma kui ka kuuma vee püstakud tervikuna. See nähtub OÜ A väljakutse aktilt. Kostja ei selgitanud ega tõendanud, millist kohustust rikkus iga hageja ja kuidas tekkis ühistule rikkumise tulemusena kahju. Kostja on ise samas väitnud, et tagasinõude osas oleks tulnud tasuda tunduvalt väiksem summa, millest järeldub, et kostjal puudub kindel teadmine, milline tema nõue hagejate vastu on.
5. Tsiviilasjs nr 2-14-4478 (korteriühistu dokumentide üleandmise nõue) tekkinud menetluskulu 275 euro nõude osas ei ole kostja selgitanud ega tõendanud nõude rahuldamise eeldusi iga hageja suhtes. Kostja on väitnud, et hagi esitati kohtusse põhjendamatult, kuid väide on tõendamata. Asjaolu, et korteriühistu kaotas pikale veninud menetluse käigu hagi rahuldamise vastu huvi ning otsustas hagist loobuda, ei tähenda hagi esitamise põhjendamatust. Hagejad oli tsiviilasjas korteriühistu esindajad kuni 11.02.
6. Samuti oli
7. a algatatud uurimine politseis, mis venis. Korteriühistul puudub senini ülevaade ajavahemikus 31.08.2001 – 07.04.2010 varade ja soetamisdokumentide kohta. 28.02.2015 koostatud varade üleandmisevastuvõtmise aktist (mille on allkirjastanud nii praegused kui endised juhatuse liikmed) nähtub, et varad ja soetamisdokumendid selle perioodi kohta puuduvad.
8. Kostja esitatud tõendile on T Vu allkiri kunstlikult tekitatud. T V on tsiviilasja nr 2-14-4478 menetluses kohtus vande all tunnistanud, et ta ei ole kostja esitatud esitatud üleandmisevastuvõtmise aktile allkirja andnud. Väidetavale varade üleandmisele järgnenud päeval 19.05.2010 toimus juhatuse koosolek, kus T.V ei maininud midagi varade ja dokumentide kättesaamise kohta. Hagejatel on olemas T Vu valduses olnud ühistu asjade üleandmisvastuvõtmisakt 15.03.2013 ning T Vu avaldus 27.08.2013, millest nähtub, et aastatel 31.08.2001 – 07.04.2010 varade- ja soetamisdokumente ei ole ole korteriühistu juhatusele E Mi poolt üle antud.
9. Hagejad esitasid ühistu esindajatena tsiviilasjas nr 2-14-4478 tehtud kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse, mille põhjal suunati tsiviilasi uuesti tagasi esimesse kohtuastmesse. Kohus palus esitada poolte seisukohad kuni 15.06.
10. 15.06.2015 esitas korteriühistu seisukohad kohtusse uus juhatuse liige V J. Hagejatel puudus edaspidise menetluse kohta teave. Hagejad ei tea, mis põhjustas menetluse lõpetamise, mistõttu on alusetu kostja väide põhjendamatute menetluskulude tekitamise kohta. Põhjendamatud menetluskulud tekitasid need juhatuse liikmed, kes otsustasid hagi tagasi võtta. Puudub otsus, mis kohustaks hagejaid menetluskulud tasuma.
11. Tsiviilasjas nr 2-15-1229 tekkinud menetluskulu 1461 osas leidsid hagejad, et kostja ei ole tõendanud ega selgitanud nõude rahuldamise eeldusi. Hagejad ei ole korteriühistu juhatuse liikmetena tsiviilasja nr 2-15-1229 algatanud ega korteriühistut selles asjas esindanud. Neil puudub ligipääs tsiviilasja materjalidele ning igasugusne teadmine, milliseid toiminguid on tsiviilasjas tehtud. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et tsiviilasjas nr 2-15-1229 toimus hagi õigeksvõtmine hagejate juhatuse liikmete volituste kehtivuse ajal. Hagi õigeksvõtu ajal esindas korteriühistut kostja praegune juhatuse liige V J, kes otsustas hagi õigeksvõtu. Seega 7 peaks menetluskulude eest vastutama hoopis hagi õigeksvõtu otsustanud juhatuse liige. Puudub kohtuotsus, mis kohustaks hagejaid tasuma menetluskulu.
12. Tsiviilasjsa nr 2-15-2223 menetluskulu osas ei ole kostja esitanud tõendeid, mistõttu ei ole hagejatel võimalik nõudele vastuväiteid esitada. Tsiviilasja nr 2-15-2223 algatamise ajal ei olnud hagejad korteriühistu juhatuse liikmed. Hagejatel puudub kohtuasja kohta igasugune teave. Kokkuvõttes on kostja kahjunõue täielikult põhjendamata.
13. 29.03.2018 täpsustasid hagejad oma nõuet. Hagejad põhistasid täiendavalt mittevaralise kahju nõuet. Kostja on avaldanud hagejate kohta negatiivseid faktiväiteid. Ebaõigeid andmeid sisaldavad teated on avaldatud kõigile korteriühistu liikmetele, keda on korteriühistus
14. Kuna paljudes korterites elab mitu inimest, on ebaõigeid andmeid avaldatud laiale isikute ringile. Ebaõigeid andmeid on avaldatud pika aja jooksul. Esimesed teated avaldati
15. a märtsis ning kostja lõpetas teadete avaldamise alles veebruaris
16. Hagejatele esitatavatel arvetel kajastatakse väidetavat võlgnevust endiselt. Ebaõigeid andmeid avaldati kõigile ühistu liikmetele kokku 11 korda 11 kuu jooksul.
17. Kostja tegevus oli teadlik ja sihilik. Hagejad teavitasid kostjat avaldamise lubamatusest koheselt 04.04.2017 ja 24.04.2017, kuid kostja ei lõpetanud hagejate õiguste rikkumist. Hagejate kohta ebaõigeid andmeid sisaldavate teadete avaldamine kahjustab nende õigusi ka seetõttu, et hagejad on olnud korteriühistu juhatuses ning soovivad sinna kandideerida ka edaspidi. Olukorras, kus nende kohta on avaldatud pika aja jooksul negatiivse sisuga andmeid, vähenevad nende võimalused saada uuesti ühistu organite liikmeteks valituks.
18. Hagejad palusid kohtul hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse nii kahju hüvitamise kompensatsioonilist kui preventsioonilist eesmärki. Tagajärgede kõrvaldamiseks ei piisa sellest, et kostja lükkab ebaõiged andmed ümber. Kostja jätkas hagejate kohta negatiivsete ebaõigete faktiväidete avaldamist hoolimata korduvate nõuete saamisest olukorras, kus kohus oli kohtuistungil kostjale selgitanud, et tema tegevus väidetavate võlgnevuste kohta andmete avaldamisel on kuni vastuhagi esitamise ja täieliku rahuldamiseni lubamatu. Kui kostja ei oleks hagejate kohta teateid avaldanud, ei oleks hagejatele mittevaralist kahju tekkinud.
19. Hagejatele on tekkinud ka muid negatiivseid tagajärgi. Korteriühistu 15.06.2017 üldkoosolekul karjusid korterite nr 3 ja nr 15 omanikud korduvalt, et „K maksku oma võlg ära“, luues selliselt kõigi koosolekust osavõtnute ees hageja L Kst mulje kui pahatahtlikust võlgnikust.
20. a sügisel küsis hageja L Klt korteri nr 50 pikaaegne üürnik, mis võlg see on, mida L K ühistule makstud ei saa. Seega on kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed jõudnud väljapoole korteriühistu liikmete ja nende pereliikmete ringi. Septembris 2017, ajal kui hageja L K viibis Haapsalus, helistas talle hageja I S ja teatas, et öösel on trepiko lifti peeglile terava esemega kraabitud venekeelne tekst „K urod“. Hiljem maaliti tekst üle musta vildikaga. Korteriühistu juhatus ei võtnud olukorra normaliseerimiseks midagi ette ja peegel vahetati välja alles kaks nädalat hiljem ühe trepiko elaniku poolt.
21. Erakorralisel ühistu üldkoosolekul 01.03.2018 karjus korteri nr 3 omanik, hagejaid silmas pidades, et „miks te siin elate, kolige ära!“. Korteri nr 13 omanik seletas samal üldkoosolekul korteri nr 71 omanikku esindanud juristile ja mitmele kostja liikmele, et „enne, kui tekkisid probleemid võlglastega (hagejad), elati majas väga hästi ja rahulikult“. 13.03.2018 hommikul avastas hageja L K, et tema postkasti lukk on liimi täis lastud ja seetõttu ei ole lukku võimalik 8 avada. Olukorra fikseeris kohapeal politsei ning juhtumi suhtes on alustatud väärteomenetlus nr 2317,18,
23. Ebaõigete andmete avaldamise tulemusena loodi hagejatest, eelkõige hageja L Kst, „teiste majaelanike vaenlase“ kuvand ja osad maja elanikud on sellise ajupesu tulemusena asunud L K mainet ja vara otseselt kahjustama. Seetõttu on põhjendatud hagejate mittevaralise kahju nõude rahuldamine. Kostjale etteheidetava tegevuse tulemusena on hagejatele tekkinud mittevaraline kahju, mille hüvitamist soovivad hagejad kostjalt mõistlikus, kohtu poolt määratavas suuruses.
24. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. 01.03.2018 toimunud kostja üldkoosolekul päevakorrapunkti nr 4 arutamisel otsustas üldkoosolek, et kahjude väljamõistmine endistelt juhatuse liikmetelt solidaarselt oli õige, seaduslik ja põhjendatud ning otsustati volitada juhatust nõudma kohtu kaudu välja kahjusumma ning aktsepteerida sellega seonduvad õigusabikulud. Kui kohus rahuldab hagi ning jätab vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud jääksid kostja kanda, oleks äärmiselt ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega, kui hagejad peaksid kandma menetluskulusid, mis kohtuotsuse kohaselt on jäetud nende vastaspoole kanda.
25. 28.05.2018 seisukohtades leidsid hagejad jätkuvalt, et kostja peaks näitama ja tõendama iga hageja kohta vaidlusaluse kuu arvel kajastatud võlasumma kujunemise. Kostja esitatud majanduskulude nõuded hagejate 2 ja 5 osas tuginevad tühisele üldkoosoleku otsusele. Hagejad M. S ja E. R ei nõustu, et neil on majandamiskulude võlgnevus. Kostja nõuab õigusvastaselt majandamiskulu tasumist koridori osa eest, kuhu hagejad on paigaldanud turvalisuse huvides täiendava ukse.
26. Kostja 18.05.2016 üldkoosolekul otsustati vastuolus ühistu põhikirjaga muuta majandamiskulude arvestust viisil, kus tegemist ei ole enam pindalapõhise arvestusega. Kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seetõttu on üldkoosoleku otsus tühine. Hagejad on esitanud 18.09.2017 kohtusse hagi kostja üldkoosoleku 18.05.2016 otsuse päevakorrapunkti nr 4 tühisuse tuvastamiseks ning eelnimetatud hagi on käesoleval hetkel Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-17-13849). Hagejad on teatanud kostjale, et ei tasu majandamiskulu osas, kus aluseks on tühine üldkoosoleku otsus. Korteriühistu tegevusele on hagejad juhtinud korduvalt tähelepanu.
27. Hageja L K ei tunnistanud majandamiskulude võlgnevust 38,2 eurot. Alates oktoobrist 2015 kuni veebruarini 2016 ei toimunud küttearvestust mõõdikute järgi. Põhikirja p 4.2.6.9 kohaselt arvestati küttekulusid vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näidule tarnija esitatud arvele arvestusega korteriomandi individuaalse sookulujaoturi näitude järgi 1m2 kohta kinnistusraamatusse kantud reaalosa suurusele. Korteriühistu juhatus on küttearvestuse aluseid omaalgatuslikult muutnud. Hageja L K kirjutas maksekorraldust sooritades selgitusse, et küttearvestus on vale alates oktoobrist
28. Hagejatel on olemas Eesti Kütte arvestustabel mõõdikute järgi perioodil 01.01.2016 - 31.01.
29. Sama perioodi kohta on olemas 9 korteriühistu koondtabel, mis ei lange kokku küttefirma arvestusega. Kostja viivisenõudele vaidlesid hagejad vastu.
30. Hagejad pidasid asjakohatuks kostja väidet, et hageja L K palus ise majandamiskulude arvetel välja tuua kõik ühistu võlglased 15.05.2015 avalduses üldkoosolekule. Hageja kui üks korteriomanikest palus kostja juhatuselt infot selle kohta, kui paljud korteriühistu liikmetest on ühistule võlgu ning millises summas. Hageja ei ole palunud edastada infot võlglaste ja võlgnetavate summade kohta kõigile ühistu liikmetele. Hageja palvest ei nähtu see, et ta oleks infot võlglaste kohta palunud edastada edaspidi jätkuvalt. Palvest nähtub ühekordne info saamise soov. Hageja pidas silmas majandamiskulude võlgnevusi, mitte meelevaldseid kahjunõudeid.
31. Hagejad pidasid arusaamatuks kostja väidet, nagu oleksid hagejad ise lisanud korteriühistu liikmete majandamiskulude arvetele teate suurimate võlglaste kohta. Hagejatel puudus huvi arvete täiendamiseks, sest hagejad pöördusid kohtusse kostja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks. Hagejad esitasid korteriomanike A. Ke ja L. O avaldused selle kohta, et nad on saanud eelnimetatud kuudel arved koos kuue võlglase nimedega. Majandamiskulude arveid koostab ja väljastab paberkandjal raamatupidaja S OÜ. Paberkandjal arved toob raamatupidaja juurest ära revident L K, kes on ühtlasi ühistu liige ja korteri nr 49 omanik.
32. 13.06.2018 seisukohtades ei nõustunud hagejad kostja väitega, et korter nr 39 vajas remonti juba enne veeavarii toimumist. Kostja on ise varem väitnud, et kuumaveetoru lõhkemisel voolas kuum vesi torust välja mitme tunni vältel. Loogiline ei saa olla, sest sellisest veevoolust korterile nr 39 erilisi kahjustusi tekkida ei saanud. Kahjustada saanud korteri nr 39 vaatas koos kindlustusvõtjaga üle kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS esindaja, kes fikseeris ülevaatuse ajal nähtavad puudused aktis. Eeldada ei saa, et ulatusliku veekahju puhul võiksid kõik puudused olla koheselt silmaga nähtavad. Osad puudused ilmnesid alles hiljem, kui ehitusettevõte hakkas taastamistöid tegema. See tuleb välja kindlustusandja 11.05.2018 selgitustest. Asjaolu, et ehitusettevõte ei dokumenteerinud fotodena täiendavalt ehitustööde käigus avastatud kahjustusi, ei ole hagejatele süüks pandav.
33. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et korteri nr 39 elutoa põranda kate ei vajanud vahetamist. Asjaolu, et elutoa põranda kilpparkett oli kriibitud, ei tähenda, et sellel puudusid veekahjustused. Korteri ülevaatuse aktist nähtub, et elutoa põrand on saanud 100 % ulatuses veeavarii tagajärjel kahjustada. Hagejad ei nõustu väitega, nagu oleks korteri ülevaatuse akti kantud kahjustusi, mis ei olnud tekkinud veeavarii tagajärjel. Asjaolu, et elutoa põranda kilpparkett oli sellises seisundis, et seda ei olnud võimalik taastada, vaid tuli asendada uue parketiga, ei olnud seotud korteriomaniku nõudmistega. Põranda kahjustus 100 % ulatuses fikseeriti korteri esmasel ülevaatusel.
34. Magamistoa tapeet vahetati, kuna see sai veeavarii tagajärjel kahjustada. Korteri ülevaatuse aktis on toodud välja veeavarii tagajärjel kahjustada saanud viimistluse osad, sh magamistoa tapeet. Kostja vastupidine seisukoht on meelevaldne ja ebausutav. Kuna suuremas osas korteri seintes ja lagedes oli peale veeavarii toimumist elektrisüsteem töökorrast ära, võib järeldada, et korter nr 39 sai ulatuslikke vee- ja niiskuskahjustusi. Ulatuslikud elektrisüsteemi kahjustused nähtuvad korteri ülevaatuse aktist. Kindlustusandja esitatud dokumentidest nähtuvalt sai köögi lagi kahjustada seetõttu, et lamp oli alla võetud ning lambi eemaldamisel sai kahjustada lagi. Samas oli lambi allavõtmine vältimatult vajalik, sest lambikuplis oli vesi sees. Lambi ja vee kõrvaldamine elektrisüsteemist oli vajalik ohtliku olukorra likvideerimiseks 10 ja elektrisüsteemi täiendava kahjustamise vältimiseks. Elektrisüsteem sai kahjustada ka kõrvalkorteris.
35. Kindlustusandja on arvel piisava täpsusega taastamiseks vajalikud tööd ära näidanud. Hageja L K, kes oli tol ajal KÜ juhatuse esimees, oli kindlustusjuhtumi järgselt korteri nr 39 omaniku ja kindlustusandjaga pidevas kontaktis. Korteriühistule hüvitatava kahju ulatus ja summa oli teada. Kui kindlustusandja kajastas arvel andmeid liiga väheses ulatuses, ei saa seda pidada hagejate kui korteriühistu juhatuse liikmete süüks. Hagejad lähtusid kindlustusandja kahjunõuet täites oma parimast teadmisest, sooviga vältida kindlustusandja poolt nõude rahuldamiseks kohtusse pöördumist ja sellega korteriühistule kulutuste tekitamist. Hagejatel puudus sellel hetkel igasugune teadmine selle kohta, et korteriühistu kindlustusandja Ergo kindlustus kahjunõuet ei hüvita. Kui kostja pidas kindlustusandja nõuet alusetuks, oleks ta pidanud summa tagasi nõudma.
36. Hagejad ei nõustunud, et kindlustusandja 11.05.2018 kaaskiri oli vastuolus sellele lisatud dokumentidega. Kindlustusandja on 11.05.2018 vastuskirjas ammendavalt selgitanud, kuidas kujunes X OÜ arvel nr 11328 märgitud lisatöödest tulenev kahju ning miks olid X OÜ arvel nr 11328 märgitud lisatööd tingitud kindlustusjuhtumist. Köögi PVC materjal sai veeavarii ja selle ulatuse kindlakstegemise käigus kahjustada. Alusetu on kostja arvamus, et parkett ei saanud veeavarii tagajärjel kahjustada. Puitparketi veekahjustus ei pruugi küll olla fotolt täielikult nähtav, kuid kahjustumist tõendab kindlustusandja vormistatud akt. Veekahjustusi saanud puit pundub ning sõltuvalt parketist võib osutuda võimatuks olemasoleva taastamine.
37. Hagejad ei nõustunud, et veeavarii tagajärjel ei saanud parkett kahjustada. Vaidlus puudub selle üle, et elektrisüsteem oli korrast ära, mis omakorda tõendab, et tapeet oli lahti veekahjustuste tõttu. Kindlustusandja esitatud dokumentidest nähtuvalt tuli seoses tapeedi vahetamisega põrandaliistud eemaldada. Kuna korteri omanik ei soovinud vanu põrandaliiste tagasi panna, ostis ta omal kulul uued liistud ning kindlustusandja hüvitas uute liistude paigalduse raha.
38. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et A. K ja L. O väljastati majandamiskulude arve elektrooniliselt. Nimetatud isikutel ei ole arvuteid ja nad ei oska neid kasutada. Kostja raamatupidaja andmetel jäi e-arve kirje alles nendele isikutele esitatud arvetele, kes varem kasutasid otsekorralduse teenust. Otsekorralduse teenust kasutasid A. K ja L. O. Kuivõrd earve teenus on tasuline teenus, ei kasuta Järveotsa tee 7 majas enam ükski korteriomanik seda teenust. Ebaõiged on ka kostja väited, et hagejad E. R ja I. S paigaldasid oma korteritele omavoliliselt lisauksed. Uksed oli paigaldatud enne, kui hagejad oma korterit ostsid.
39. 31.10.2019 seisukohtades viitasid hagejad, et tsiviilasjas nr 2-17-13849 olid hagejateks L K, M S, I S ja E R ja kostjaks Korteriühistu Järveotsa tee
40. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-1713849 jõustus 30.10.2019, mil Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Eelnevalt oli Harju Maakohus 22.10.2018 kohtuotsusega hagejate hagi täielikult rahuldanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2019 kohtuotsusega kostja apelaatsioonkaebuse rahuldamata. Seega oli korteriühistu 18.05.2016 üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 4 raames vastu võetud otsus „Omavoliliselt kaasomandi (trepiko osa) ainukasutusse võtmisel lisada 2 m2 kulude arvestamisel korteriomandi netopinnale“ tühine. Kostja väljastatud majandamiskulude arved olid osaliselt ebaõiged. Kostjal ei olnud õigust nõuda hagejatelt majandamiskulude tasumist trepiko 2 m2 suuruse pinna eest. Seega puudub hagejal E Rl kostja ees majandamiskulude võlgnevus summas 10,60 eurot ja hagejal M Sil summas 6,44 eurot. 11
41. Lõplikes seisukohtades jäid hagejad varasemate väidete juurde. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad on korteriühistu suurimad võlglased. Kostja avaldas ebaõigeid andmeid
42. a märtsis, aprillis, juunis, juulis, augustis, septembris, oktoobris ja novembris Järveotsa tee 7 korteriomanikele esitatud majandamiskulude arvetel. Kostja avaldatu oli negatiivse sisuga.
43. Kostja ei ole kohtumenetluses välja toonud, kuidas täpselt on majandamiskulude arvetel kajastatud võlasumma on kujunenud. Erinevate kuude arvetel on võlasumma erinev, suurenedes iga kuu mõnekümne euro võrra.
44. a märtsi arve kohaselt on E. R võlgnevus 1 294,19 eurot, M Si võlgnevus 1 672,64 eurot, I. S võlgnevus1 673,49 eurot, L. K võlgnevus 1 715,54 eurot ja M. Z võlgnevus 1 673,81 eurot.
45. a novembri arvel on E. R võlgnevus 1 528,38 eurot, M. Si võlgnevus 1 945,70 eurot, I. S võlgnevus 1 937,91 eurot, L. K võlgnevus 1 991,28 eurot ja M. Z võlgnevus 1 947,23 eurot. Kostja ei ole neid erinvusi selgitanud.
46. Kui kohus peaks rahuldama kostja vastuhagi, oleks nõue põhjendatud 8 195,84 euro ulatuses. Samas ei ole kostja esitanud ega põhjendanud viivisenõuet. Majandamiskulude nõude rahuldamine on tsiviilasjas nr 2-17-13849 tehtud lahendit arvestades võimatu.
47. Menetluskuludena palusid hagejad kostjalt välja mõista 25 649 eurot. Hagejate menetluskulud koosnevad hagiavalduste esitamise ja määruskaebuse esitamise eest tasutud riigilõivudest kokku summas 2 600 eurot ja hagejate lepingulise esindaja kulust summas 23 049 eurot. Hagejate esindaja ajakulu oli 147,75 h ja kokku lepitud õigusteenuse hind oli 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Tsiviilasjas nr 2-17-8912 tasusid hagejad riigilõivuna 300 eurot ja tsiviilasjas nr 2-17-17928 2 250 eurot. Määruskaebuselt tasusid hagejag riigilõivu 50 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
48. Kostja vaidles hagile vastu. Hagejad ei ole nõustunud kostja juhatuse 06.12.2016 otsusega nr 6/2016, millega otsustati hagejatelt kui endistelt juhatuse liikmetelt solidaarselt välja nõuda kahju 8195,84 eurot. Otsus on jõustunud ja hagejad ei ole seda õigeaegselt vaidlustanud. Kostja juhatuse otsus tugineb 18.05.2016 üldkoosoleku otsusele, mis on jõustunud ja mida hagejad ei ole vaidlustanud. Kostja revisjonikomisjoni tegi 18.05.2016 üldkoosolekule ettepaneku tekitatud kahju sissenõudmiseks endistelt juhatuse liikmetelt. Ka antud üldkoosoleku otsus on jõustunud ja hagejad ei ole vaidlustanud seda kohtus. Hagiavaldusega ei saa kostja organite otsuseid tühistada.
49. 17.07.2017 vastuses leidis kostja, et hagejad kui juhatuse liikmed rikkusid hoolsuskohustust ja kasutasid kostja rahalisi vahendeid ebaotstarbekalt. Kostja esitab korteriomanikele arveid mitte ainult kommunaalkulude, vaid ka muude rahaliste nõuete kohta (pangalaen, intress, viivis). Kostja on avaldanud hagejate kohta ainult faktiväiteid, mitte väärtushinnanguid. Hagejad on eksitanud väitega, et kostjal on raamatupidaja. Kostjale osutab raamatupidamise teenust OÜ S. Faktiväidete avaldamine arvetel tugineb Andmekaitse Inspektsiooni
50. a juhisele ja kostja juhatuse 07.03.2017 otsuse nr 2/2017 punktile
52. Kostja erakorraline üldkoosolek 11.02.2015 kutsus tagasi endised juhatuse liikmed ehk hagejad ja valis uue juhatuse. Hagejad viivitasid dokumentatsiooni üleandmisega. 18.05.2015 üldkoosolek ei kinnitanud
53. a majandusaruannet põhjusel, et eelmine juhatus oli uue 12 juhatuse ettepanekul ja revisjonikomisjoni arvamusel ebasihtotstarbeliselt kulutanud kostja rahalisi vahendeid.
54. KÜ Järveotsa tee 7 juhatuse otsus nr 6/2016 jõustus 10 päeva jooksul. Hagejad ei esitanud kolme kuu jooksul kohtusse hagi selle organi otsuse punkti 1 kehtetuks tunnistamiseks. Juhatuse otsus on jõus ja õiguslikuks aluseks kahjunõudele. Kostja on esitanud hagejate vastu varalise kahju hüvitamise nõude. Nõude aluseks on MTÜS § 32 lg 2, mille alusel vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt.
55. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused tulenevad seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest kokkulepetest. Kostja viitas TsÜS §-le
56. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Hagejad tekitasid kostjale solidaarselt kahju summas 8195,84 eurot.
57. Kostja viitas MTÜS § 24 lõikele 3 ja lõikele 7, § 241 lõikele
58. Hagejad oleksid pidanud õigeaegselt esitama hagi ühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja viitas TsÜS § 38 lõikele
60. Kostja vaidles vastu ka teisele hagejate esitatud hagile. Kostja leidis, et hagejad ei saa tema vastu esitada deliktilist nõuet

§ 1047lg 4 alusel.

Hagejad olid kostja juhatuse liikmed. Korteriühistu ja tema liikmete vahelised õigussuhted on käsitletavad lepingulaadsete võlasuhetena. Hagejad ei ole hüvitanud juhatuse liikmetena tekitatud kahju. Kostja viitas

§ 1044lõikele 2.

Hagejatel ei ole võimalik esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet.

1. Kostja leidis, et hagejad põhjustasid korteriühistule kahju juhatuse liikmetena. Hagejad maksid alusetult Swedbank P&C Insurance AS-le välja 4 491,19 eurot, algatasid alusetult kostja nimel kohtuvaidlused tsiviilasjades nr 2-14-4478 ja 2-15-2223 ning tekitasid olukorra, kus mitmed kostja liikmed olid sunnitud esitama kostja vastu hagi, mida menetleti tsiviilasjas nr 215-
2. Hagejad tekitasid kostjale kokku kahju 8195,84 eurot.
3. Swedbank P&C Insurance AS-le 4491,19 euro tasumise osas omab tähtsust, et
4. a vahetati Järveotsa tee 7 hoones külma ja soo tarbevee püstikud.
5. a jaanuaris teostati Järveotsa tee 7-43 korteris remonti, mille käigus lõhkus korteriomaniku palgatud töömees korterisse nr 43 suubuva soo tarbevee toru ja tekkis veeuputus. Veeuputuse tagajärjel sai kahjustada Järveotsa tee 7-39 korter. Kuna korter oli kindlustatud Swedbank P&C Insurance ASs, maksis viimane korteriomanikule välja kindlustushüvitise. Swedbank P&C Insurance AS-le selgitusi andes märkis hageja L. K, et veeavarii põhjustas sooveetoru lõhkemine. Selgitus ei olnud pädev, kuna toru lõhkemise põhjustas korteriomaniku nr 43 palgatud töömees.
6. 25.08.2014 esitas Swedbank P&C Insurance AS kostjale nõude kahju hüvitamiseks summas 4491,19 eurot. Kostja oli sõlminud korteriühistukindlustuse ERGO Insurance SE-ga. Suheldes ERGO Insurance SE-ga avaldas viimane, et Swedbank P&C Insurance AS-l ei saa olla kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Hagejad maksid põhjendamatult Swedbank P&C Insurance AS-le välja 4491,19 eurot. 13
7. Tsiviilasjas nr 2-14-4478 otsustasid hagejad esitada kostja nimel E Mi vastu hagi dokumentide üleandmise nõudes, kuigi viimane oli asjakohased dokumendid üle andnud ja selle kohta oli koostatud akt. Tsiviilasja nr 2-14-4478 menetlus lõppes kostja hagist loobumisega. Hagejate tekitatud kahjuks olid kostja kantud menetluskulud. Tsiviilasja nr 2-15-1229 osas ähvardasid hagejad kostja mitmeid liikmeid kahju hüvitamise nõudega seoses Swedbank P&C Insurance AS-le välja makstud 4491,19 euroga. Põhjuseks oli asjaolu, et mitmed kostja liikmed olid hääletanud üldkoosolekul tarbevee püstikute väljavahetamise vastu. Mitmed kostja liikmed esitasid hagi kostja vastu, paludes tuvastada, et neil ei lasu kahju hüvitamise kohustust. Kohus menetles vaidlust tsiviilasja nr 2-15-1229 raames, mis lõppes kostja hagi õigeksvõtmisega. Kostjale hagejate tekitatud kahju seisneb kostja enda menetluskuludes ning menetluskulude hüvitises, millise kostja pidi teda hagenud liikmetele välja maksma. Tsiviilasjas nr 2-15-2223 esitasid hagejad nõude kostja liikmete vastu seoses kindlustusandjale välja makstud hüvitises. Kohus hagi menetlusse ei võtnud ja kahju seisneb tarbetus menetluskulus.
8. 22.01.2018 seisukohas vaidles kostja vastu ka mittevaralise kahju nõudele. Kuna kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid, ei saa hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuuluda rahuldamisele. Kostja viitas

§ 128lõikele 5 ja pidas arusaamatuks, milles seisnevad hagejate kannatused.

Hagejad ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu ehk kostja teo õigusvastasust, põhjuslikku seost kostja teo ja hagejatele väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju vahel ning kahju hüvitamise kohustuse kooskõla rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Hagejad oid kostja juhatatuse liikmed ja nende taluvus kriitika ja märkuste osas pidi olema suurem tavalistest korteriühistu liikmetest. Isegi kui kostja avaldatud andmed ei oleks õiged, puuduks tarvidus rahalise kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja piisaks vabandamisest hagejate ees.

1. 10.04.2018 seisukohtades tõi kostja välja, et P.P. Ehitusjärelevalve OÜ arvamuses on ebaõigesti väidetud, et Järveotsa tee 7 elamu veetorud on umbes 40 aastat vanad. Veepüstikud vahetati
2. a ning need oli
3. a jaanuaris umbes 15 aastat vanad. Kostja viitas täiendavalt sellele, et Swedbank Insurance AS-le 4491,19 euro väljamaksmiseks ja tsiviilasjade nr 2-151229 ning 2-14-4478 algatamieks ei olnud ühtegi üldkoosoleku otsust. Seega tegutsesid hagejad juhatuse liikmetena ilma üldkoosoleku heakskiiduta.
4. Kostja 14.03.2013 üldkoosolekul päevakorrapunktis nr 2 otsustati mitte hakata veetorusid välja vahetama. Olukorras, kus üldkoosolek kui kõrgeim organ oli otsustanud, et veetorusid välja ei vahetata, ei saaks kostja kuidagi olla vastutav 19.01.2014 veeavarii tagajärjel tekkinud kahju eest.
5. Kostja esitas
6. a juunis ja juulis väljastatud arved, millel puudub kirje, et hagejatel on kostja ees kõige suuremad võlgnevused. Ainuüksi sellel põhjusel tuleks hagi vähemalt
7. a juuni ja juuli majandamiskulude arveid puudutavas osas jätta rahuldamata. Samuti leidis kostja, et andmete avaldamine korteriühistu liikmete võlgnevuste kohta majandamiskulude arvetel ei ole andmete avaldamine kolmandatele isikutele

§ 1047lg 4 tähenduses.

1. Täiendavalt esitas kostja hagejatele
2. a augustist kuni novembrini väljastatud majandamiskulude arved, 18.05.2016 kostja üldkoosoleku protokolli koos 2016 majandustegevuse aastakavaga, 15.06.2017 kostja üldkoosoleku protokolli koos 2017 majandustegevuse aastakavaga,
3. a veebruarist kuni oktoobrini erinevate teenuse osutajate väljastatud arved ja kostja konto väljavõte, millest nähtub, milliseid rahasummasid on hagejad kostjale alates 2016 detsembrist kuni 2017 detsembrini tasunud. 14
4. Hagejatele
5. a detsembris väljastatud majandamiskulude arvetelt nähtub, et hagejatel E. Rl, M. Sil, I. Sl ning M. Zl puudusid majandamiskulude võlgnevused.
6. a detsembri seisuga oli hageja L. Ki majandamiskulude võlgnevuseks 38,42 eurot. Seda tõendab hagejale L. Kle 2016 detsembris väljastatud majandamiskulude arvel sisalduv kanne: „Saldo seisuga 01.12.16: 38.42“. Hagejatele
7. a detsembris väljastatud arvetel sisaldus kostja kahjunõude hagejate vastu. Seda kinnitab igale hagejale
8. a detsembris väljastatud arvel sisalduv kanne: „Kahjunõue …1639,17“. Korrutades 1 639,17 eurot hagejate 5 arvuga, on tulemuseks 8 195,85 eurot, mis on sisuliselt võrdne vastuhagis hagejatelt nõuetava rahasummaga.
10. a juulis pidi hageja E. R tasuma arve nr 70704 alusel kostja kahju nõuet ja viivisenõuet arvestamata 75,25 eurot. Arvelt nr 70704 nähtuvad tariifid on kooskõlas
11. a majandustegevuse aastakavaga. Tegelikkuses tasu hageja E.R arve nr 70704 alusel 73,17 eurot. Seega tekkis hagejal E. Rl majandamiskulude võlgnevus summas 2 eurot ja 8 senti.
13. a augustis pidi hageja E. R tasuma arve nr 70804 alusel ilma kahju ja viivisenõuet arvestamata 80,88 eurot. Arvelt nr 70804 nähtuvad tariifid on kooskõlas
14. a majandustegevuse aastakavaga. Tegelikkuses tasus hageja E. R arve nr 70804 alusel 73,17 eurot. Seega tekkis hagejal E. Rl majandamiskulude võlgnevus summas 2 eurot ja 24 senti.
16. a septembris pidi hageja E. R tasuma arve nr 70904 alusel kahju ja viivisenõuet arvestamata 78,06 eurot. Tegelikkuses tasus hageja E. R arve nr 70904 alusel 75,
17. Seega tekkis hagejal E. Rl majandamiskulude võlgnevus summas 2 eurot ja 16 senti.
18. a oktoobris pidi hageja E. R tasuma arve nr 71004 alusel kahju ja viivisenõuet arvestamata 89,36 eurot. Tegelikkuses tasu hageja E. R arve nr 71004 alusel 87,24 eurot. Seega tekkis hagejal E. Rl majandamiskulude võlgnevus summas 2 eurot ja 12 senti.
20. a novembris pidi hageja E. R tasuma arve nr 71104 alusel kahju ja viivisenõuet arvestamata 83,8 eurot. Tegelikkuses tasus hageja E. R arve nr 71104 alusel 81,80 eurot. Seega tekkis hagejal E.Rl majandamiskulude võlgnevus summas 2 eurot. Seega kujunes perioodil
21. a juuli kuni november hageja E. R majandamiskulude võlgnevuseks kokku 10,60 eurot.
23. a juulis pidi hageja M. S tasuma arve nr 70739 alusel kahju ja viivisenõuet arvestamata 143,95 eurot. Arvelt nr 70739 nähtuvad tariifid on kooskõlas
24. a majandustegevuse aastakavaga. Tegelikkuses tasus hageja M. S arve nr 70739 alusel 141,87 eurot. Seega tekkis hagejal M. Sil majandamiskulude võlgnevus 2 eurot ja 8 senti.
25. a augustis pidi hageja M. S tasuma arve nr 70839 alusel kahju ja viivisenõuet arvestamata 154,42 eurot. Tegelikkuses tasus hageja M. S arve nr 70839 alusel 152,18 eurot. Seega tekkis hagejal M. Sil majandamiskulude võlgnevus 2 eurot ja 24 senti.
27. a oktoobris pidi hageja M. S tasuma arve nr 71039 alusel kahju ja viivisenõuet arvestamata 148,13 eurot. Tegelikkuses tasus hageja M. S arve nr 71039 alusel 146,01 eurot. Seega tekkis hagejal M. Sil majandamiskulude võlgnevus 2 eurot ja 12 senti. Seega kujunes
28. a juulis, augustis ja oktoobris hageja M. Si majandamiskulude võlgnevuse suuruseks kokku 6,44 eurot.
30. a märtsist kuni novembrini väljastatud majandamiskulude arvetel on kajastatud kostja viivisenõue kahju hüvitamise nõudelt. Viivisenõuet on kostja pidanud silmas kirjetel hagejate majandamiskulude võlgnevuste kohta, mis on toodud majandamiskulude arvetel. Lisaks viitas 15 kostja, et hageja L K esitas 15.05.2018 kostja 28.05.2015 üldkoosolekule ja kostja juhatusele avalduse, mille punktis 4 ta palus raamatupidajal märkida järgmise kuu arvele kõigi ühistu võlglaste nimed ja võlgnevuse suuruse. Seega on hageja L. K ise avaldanud soovi, et majandamiskulude arvetel kajastataks kõiki isikuid, kellel on kostja ees võlgnevused.
31. Lisaks väitis kostja, et
32. a mai, juuni ja juuli majandamiskulude arvetel ei olnud avaldatud andmeid hagejate võlgnevuste kohta kostja ees. Kostja väidet tõendavad
33. a maikuu arved, kus puuduvad kirjed hagejate võlgnevuste kohta.
34. a juuni- ja juulikuu osas tõendavad kostja väidet majandamiskulude arved hagejatele. Kostja vaidlustas hagejate esitatud arvete ehtsuse. Hagejate esitatud arvetel on teade hagejate võlgnevuste kohta avaldatud arve kõige alumises osas. Seevastu kostja esitatud arvetel, millel võlgnevuse tekst sisaldub, on tekst toodud ära ülevalpool, enne arve koostaja allkirja.
35. 04.06.2018 seisukohtades leidis kostja, et Swedbank P&C Insurance AS kohtule esitatud korteri 39 elutoa põranda fotodest nähtub, et põranda kilpparkett oli kriibitud ja amortiseerunud ning vajas remonti. Kindlustusandja magamistoa seina fotodest nähtub, et tapeet magamistoa seinas oli osaliselt lahti tulnud. Puuduvad märgid selle kohta, nagu oleks see tingitud veeavariist. Kindlustusandja korteri ülevaatuse aktist nähtub, et korter vajas kapitaalremonti sõltumata veeavarii toimumisest ning elutoa kilpparketile, köögi kipslaele ja köögipõrandale ei avaldanud veeavarii tõenäoliselt üldse mõju.
36. Kostja leidis, et X OÜ 30.07.2014 arve nr 11328 ei tõenda, et Järveotsa tee 7-39 korterile tekkis veeavarii tõttu kahju 2767,76 euro ulatuses. X OÜ 30.07.2014 arve nr 11328 kanne „Taastusremondi teostamine aadressil Järveotsa 7-39“ ei selgita, milliseid konkreetseid töid on tehtud ja millist puutumust omavad need tööd korteris toimunud veeavariiga. Swedbank P&C Insurance AS 11.05.2018 kohtule esitatud kaaskiri on vastuolus sellele lisatud dokumentidega. Kaaskirjas on märgitud: „Veekahjustuste ulatuse kontrolliks teostati köögi põranda avamine (eemaldati PVC kate) ning selle tulemusel selgus, et põrandakatte all on hallitus. Swedbank P&C Insurance AS-l fotosid nimetatud kahjustustest (aluspõranda hallitusest) ei ole, kahjustuste olemasolu kinnitas ehitustööde teostaja.“ Seevastu lisatud M. V e-kirjast ilmneb: „See projekt ka nüüd valmis lisaks tuli siis köögimööbel, kontrolli käigus selgus, et oli liimitud PVC ja seega see kontrolli käigus hävines, natuke oli servas ka hallitust.“ Seega erinevalt Swedbank P&C Insruance AS 11.05.2018 kaaskirjas väidetust tuli Järveotsa tee 7-39 köögi PVC-kate välja vahetada põhjusel, et PVC-kate oli aluspõranda külge liimitud ning PVC-kate eemaldamisel see kate hävines.
37. Samuti nähtub Swedbank P&C Insurance AS 11.05.2018 kaaskirjast: „Juhtumi tagajärjel sai kahjustada samuti elutoa parkett.“ J. Danjuki, K. Küngase ja M. V e-kirjade vahetusest 13.02.16.05.2014 aga nähtub, et korteri nr 39 elutoa põranda juures mõõdetud niiskusemäär oli normis. Samas oli elutoa parkett kahjustatud sellises ulatuses, et olemasoleva parketi lihvimine ei pruukinud õnnestuda. Kostja leidis, et kui vaadata e-kirju koos elutoa põrandast tehtud fotodega, ei omanud parketi kahjustused seoses veeavariiga. Korteri nr 39 elutoa parkett oli kriimuline ja kulunud, mistõttu tuli see välja vahetada.
38. Kindlustusandja kaaskirjas väidetakse, et korteri nr 39 magamistoa tapeet eemaldus seinast veeavarii tõttu, kuid lisatud fotod selliseks arvamuseks mitte alust ei anna. Fotodelt üksnes ilmneb, et tapeet on seinast veidi lahti tulnud ning jääb arusaamatuks, miks oli vaja kogu magamistoa tapeet välja vahetada. Kui kindlustusandja kaaskirjas selgitati põrandaliistude 16 vahetamist muude tööde teostamisega, siis 30.07.2014 M.V e-kirjast nähtuvalt ei meeldinud senised põrandaliistud enam omanikule. Kokkuvõttes leidis kostja, et hagejad nõustusid põhjendamatult hüvitama kindlustusandjale viimase nõutud summa.
39. Kostja pidas ka meelevaldseteks hagejate väiteid, et L K soovis 15.05.2018 avalduses üksnes andmete avaldamist iseendale. Hageja L. K sooviks oli, et kõik isikud, kellel on võlgnevusi kostja ees, oleksid kajastatud kostja liikmetele väljastatavatel majandamiskulude arvetel. Hageja soov oli kooskõlas kostja põhikirja punktiga 11.3., mille kohaselt on kostja liikmetel õigus teada võlgnike kohta käivaid isikuandmeid ning juhatus avaldab võlgnike isikuandmed selliselt, et kolmandatel isikutel puudub võimalus isikuandmeid volitamata töödelda.
40. Kostja viitas, et A. Kle ning L. Ole ja M. Ple on majandamiskulude arved väljastatud elektrooniliselt, mida kinnitab arvetel olev kirje „E-arve teenus“. A. K, L. O ja M. P said
41. a juuni ja juuli arved täpselt sellisel kujul, nagu need on kostja 07.05.2018 protsessidokumendi lisas.
42. Kostja leidis, et hagejad on omaks võtnud, et mitmetes korterites on korterite pinda omavoliliselt suurendatud koridori arvelt. 18.05.2016 üldkoosolekul võeti päevakorra punktis 4 vastu otsus, et majandamiskulude arvestamisel võetakse nende korterite puhul, mida on omavoliliselt suurendatud, arvesse ka koridori arvelt hõivatud pind. Selle üle, kas otsus on kehtiv, vaidlevad pooled tsiviilasjas nr 2-17-
44. Kohtuvaidluste korras leidis kostja, et andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, kuna kostja kontrollis andmeid piisava hoolsusega. Kostjal oli õiguslikult põhjendatult tekkinud veendumus andmete õigsuse osas, sest kostja kontrollis andmeid eelnevalt. Formaalõiguslik alus nõudeks on olemas. MTÜS § 32 lg 2 järgi juhatus vastutab tekitatud kahju eest. Võlgnevuse kohta andmete avaldamiseks piiratud ringile ehk korteriühistu liikmetele ei pea nõue olema maksmapandav, vaid piisab, kui sellel on olemas formaalõiguslik alus.
45. AKI juhendist tuleneb, et kommunaalarvetel võib võlglasi välja tuua, kuid ei tohi trepikodades olevatele teadetetahvlile võlglaste isikuandmeid sisaldavaid teateid panna. Avalikustada tohib piiratud isikute ringile, mida kostja tegi. Kuna ühistul endal oli vastutuskindlustus, ei oleks tohtinud koheselt kindlustusandja nõuet rahuldada. 08.09.2014 toimus juhatuse koosolek, kus kõik juhatuse liikmed olid nõus, et tuleb maksta kindlustusandjale nõutav summa. Ühtegi vastuhäält pole protokollitud. Juhatuse liikmed rikkusid hoolsuskohustust koos.
46. KrtS näeb ette normistiku üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks, millist võimalust hagejad ei kasutanud. Järelikult on otsus jõus ja nõude alus on olemas. Hagejad on seisukohal, et AKI regulatsioon puudutab vaid majapidamiskulusid, kuid tegemist ongi majandamiskuludega. Ühistu eelarve on mõeldud ühistu majandamiseks. Kui nõue on olemas, saab seda avaldada kui on täidetud tsiviilõiguslikud eeldused. Isegi kui ühistul oleks tekkinud lõppkokkuvõttes kohustus hüvitada kindlustusandjale kulud, ei saanud väljamakse tegemise hetkel juhatus seda kuidagi teada. Juhatus käitus ühte juhatuse liiget M Sit kui korteri nr 39 omanikku soosides. Juhatus käitus ebapiisava hoolsusega ja ületas volitusi. KOSTJA VASTUHAGI 17
47. Kostja esitas hagejate vastu vastuhagi kahju hüvitamise ja viivise nõudes. 07.04.2010 ühistu üldkoosolekul otsustati päevakorra punktis 1 valida hagejad M. Z, M. S, L. K ja E. R juhatuse liikmeteks. 14.03.2013 üldkoosolekul otsustati päevakorra punktis 3 hageja I. S juhatuse liikmeks. 11.02.2015 üldkoosolekul otsustati senine juhatus tagasi kutsuda ning valida uuteks juhatuse liikmeteks M. Pint, I. Seitam, V. J, T. V ja V. A. Seega olid hagejad M. Z, M. S, L. K ja E. R kostja juhatuse liikmeteks ajavahemikus 07.04.2010-11.02.2015 ning hageja I. S oli juhatuse liikmeks ajavahemikus 14.03.2013-11.02.
49. 19.01.2014 teostati Järveotsa tee 7-43 korteri köögis remonti, mille käigus töömees lõhkus korterisisese veetoru. 19.01.2014 avarii ei tekkinud mitte veepüstikus, vaid korteri nr 43 köögis paiknenud veetoru lõhkumise tagajärjel. Seda tõendavad püstikust tehtud fotod. Fotodelt ilmneb, et korteri nr 43 juures ei ole veepüstikus torusid asendatud ning puuduvad jäljed vee läbijooksu kohta.
50. 19.01.2014 avariid kutsuti likvideerima OÜ A. Järveotsa 7 hoone keldrisse, kus paiknevad hoones vee sulgemiseks tarvilikud kraanid, juurdepääsu võimaldavad võtmed olid üksnes hagejal L. Kl ja sanitaartehnik S. Lil. Hageja L. K ei viibinud 19.01.2014 avarii toimumise hetkel kodus. Samuti oli Järveotsa tee 7 hoonet teenindav sanitaartehnik 19.01.2014 avarii toimumise ajal Viimsis. Seetõttu võttis Järveotsa tee 7-43 korteri köögi katkisest torust purskava soo tarbevee sulgemine aega umbes kaks tundi. Järveotsa tee 7-43 korteriomanik ja töömees proovisid küll korteri köögis lõhutud toru sulgeda, kuid see ei õnnestunud. Soe tarbevesi õnnestus sulgeda umbes kaks tundi peale avarii algust ning selleks ajaks oli Järveotsa tee 7-43 korteri köögi põrand kaetud 10 cm paksuse veekihiga.
51. 19.01.2014 avarii kohta koostas sanitaartehnik S L akti. Aktile on mägitud viide, nagu oleksid soo- ja külmaveepüstikud roostetanud ja tuleks välja vahetada. Sellise märkuse kirjutas aktile sanitaartehnik S L hageja L. K nõudmisel. 19.01.2014 Järveotsa tee 7-43 korteri köögis aset leidnud õnnetuse tagajärjel sai kahjustada Järveotsa 7-39 korter, mis kuulub hagejale M. Sile.
52. Järveotsa tee 7-39 korteri suhtes oli sõlmitud kahjukindlustuse leping Swedbank P&C Insurance AS-ga. 19.01.2014 esitas L. K Swedbank P&C Insurance AS-le teate selle kohta, nagu oleks õnnetuse põhjustanud sooveetoru lõhkemine. L. K väide ei ole õige. 19.01.2014 õnnetuse põhjustas kuuma tarbeveetoru lõhkumine töömehe poolt. Tegu ei olnud mitte tsentraalse sooveetoruga, vaid üksnes Järveotsa tee 7-43 korteri kööki soo tarbeveega varustava toruga.
53. 25.08.2014 saatis Swedbank P&C Insurance AS kostjale kirja nr B05.10-275-02/995, milles paluti hiljemalt 08.09.2014 hüvitada kindlustusandjale 4491,19 eurot. Swedbank P&C Insurance AS 25.08.2014 kirjas sisaldub oluline ebatäpsus. Kirjas on ebaõigesti leitud, et 19.01.2014 avarii põhjustas soo tarbevee üldpüstiku purunemine. Tegelikkuses ei purunenud mitte tarbevee üldpüstik, vaid Järveotsa tee 7-43 korteri remondi käigus lõhuti selle korteri köögis paiknenud sooveetoru.
54. 08.09.2014 toimus ühistu juhatuse koosolek, millest võtsid osa hagejad M. S, M. Z, L. K ja E. R. Koosoleku kohta koostati protokoll nr. 3/2014, mille punktis 1 otsustati tasuda Swedbank P&C Insurance AS-le 4491,19 eurot. Ühistu põhikirja punkti 7.3.6 kohaselt juhatuse 18 liikmete eriarvamused protokollitakse. Kuna juhatuse protokollist nr 3/2014 ühegi eriarvamust ei nähtu, olid järelikult kõik koosolekul osalenud nõus 4491,19 euro maksmisega.
55. Kostja oli sõlminud ERGO Insurance SE-ga vastutuskindlustuse lepingu. Sellele vaatamata otsustati 08.09.2014 juhatuse koosolekul maksta Swedbank P&C Insurance AS-le 4491,19 eurot enne ERGO Insurance SE-lt seisukoha saamist. ERGO Insurance SE leidis 22.10.2014 kirjas, et kostja ei ole vastutav 19.01.2014 Järveotsa tee 7-43 korteris toimunud veeavarii eest. Kostja pidas arusaamatuks juhatuse koosoleku prokollis märgitut, et kostja juhatus ei taganud torustiku korrasolekut. Järveotsa 7 hoones olid vahetatud soo ja külma tarbevee püstikud
56. See nähtub 15.05.2002 koostatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktist ja selle lisast. Asjaolu, et soo ja külma tarbevee püstikud ei olnud avariilises seisukorras, tõendab Järveotsa tee 7 hoone kohta koostatud tehnilise ekspertiisi akt, mille leheküljel 11 on veepüstikutele antud hindeks 4 (maksimaalne hinne 6 ja minimaalne hinne 1). Soovitusi soo ja/või külma tarbevee püstikute asendamiseks või osaliseks asendamiseks ei ole tehnilise ekspertiisi aktis antud.
57. Veetorude väljavahetamine oli arutlusel kostja 14.03.2013 üldkoosolekul. Kuna veetorude väljavahetamise vastu hääletas 27 üldkoosolekul osalenut ning poolt oli 16 osalenut, ei leidnud ettepanek toetust. Kuna üldkoosolek kui kõrgeim organ oli otsustanud 14.03.2013 üldkoosolekul jätta veetorud välja vahetamata, ei olnud kostja juhatusel võimalik asuda veetorusid välja vahetama. Remonditööde eest Järveotsa tee 7-39 korteris esitas X OÜ Swedbank P&C Insurance ASle 30.07.2014 arve nr
58. Arvel on kajastatud korteri 39 taastusremondi maksumuseks 2767,76 eurot + käibemaks. Arvel on märgitud ka lisatööd: köögi põranda lammutus ja uue ehitus, köögi uue põrandakatte paigaldus, elutoa uued põrandaliistud ja paigaldus, magamistoa põrandaliistude paigaldus, köögimõõbli eemaldus, tapeedi lisamakse, elutoa parketi paigaldus kokku koos käibemaksuga 1 259,88 eurot. Kostja pidas arusaamatuks, miks nõustusid hagejad lisatööde eest 1 259,88 euro tasumisega Swedbank P&C Insurance AS-le, kuigi selles osas ei kõrvaldatud veeavarii tagajärgesid, vaid parendati korterit.
60. Kostja pidas ka oluliseks, et korteri nr 39 juurde on omavoliliselt hõivatud umbes 2 m 2 üldkasutatavast trepikost. Swedbank P&C Insurance AS välja makstud kindlustushüvitist kasutati selle osa remondiks. Kostja pidas arusaamatuks, miks hagejad sellega nõustusid. 30.09.2014 valmis hagejate tellimusel Eesti Korteriühistute Liidu koostatud õiguslik arvamus, mis Eesti Korteriühistute Liidu 05.10.2014 arve nr 340934 järgi läks maksma 81 eurot. Kostja pidas ebaõigeks, et hagejad ei tellinud arvamust küsimuses, kas kindlustusandja nõue on põhjendatud, vaid üksnes küsimuses, kas ühistul on sellest tulenevalt võimalik esitada nõudeid oma liikmete vastu. Arvamuse tellimisel avaldati ebaõigesti, et avarii põhjustas üldtorustiku purunemine.
61. 02.10.2014 juhatuse koosolek, millest võtsid osa kõik hagejad. Selle kohta on koostatud protokoll nr 4/
62. Kõik hagejad kiitsid uuesti heaks 4491,19 euro tasumise Swedbank P&C Insurance AS-le ning otsustasid nõuda 22 ühistu liikmelt, kes hääletasid 14.03.2013 üldkoosolekul torude vahetamise vastu, solidaarselt kahju 4491,19 eurot. Kuna protokollist ühegi eriarvamust ei nähtu, olid järelikult kõik hagejad otsusega nõus. 19
63. Kostja viitas, et 14.03.2013 üldkoosolekul hääletas veetorude vahetamise vastu 27 ühistu liiget. Kostja pidas arusaamatuks, miks hagejad otsustasid nõude esitada 22 liikme vastu. Hagejad jätsid arvestamata, et pärast avariid ei olnud keldrist võimalik vett koheselt sulgeda. Kui soo tarbevee kinnikeeramine oleks toimunud võimalikult kiiresti pärast 19.01.2014 avarii algust, oleksid kahjustused alumises korteris olnud tunduvalt väiksemad. Hagejad jätsid hindamata, kuidas üldse saaks korteriühistu vastutada veetorude välja vahetamata jätmise eest, kui veeavarii oleks olnud tingitud püstiku lõhkemisest. Sellises olukorras võiks Swedbank P&C Insurance ASl olla kahju hüvitamise nõue torude vahetamisega mittenõustunud korteriomanike vastu, kuid nende vastu nõuet ei esitatud.
64. 06.10.2014 ja 09.10.2014 esitasid 20 ühistu liiget juhatusele taotluse Swedbank P&C Insurance AS-le makstud summa väljamaksmise tühistamiseks. Hagejad jätsid taotlused tähelepanuta. Seetõttu esitasid kümme ühistu liiget 20.10.2014 taotluse erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks. 12.11.2014 toimus juhatuse koosolek, millest võtsid osa kõik hagejad. Koosoleku kohtu koostati protokoll nr 5/
65. 12.11.2014 koosoleku päevakorra punktis nr 2 otsustasid hagejad mitte muuta 02.10.2014 otsust. Puktis 3 otsustati kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Eriarvamusi ei protokollitud.
67. a novembris said 18 ühistu liiget arved, mille kohaselt tuli neil tasuda 249,51 eurot hiljemalt 31.12.
68. 14.01.2015 otsustasid hagejad, et
69. a novembris 249,51 euro tasumist ettenägevad arved tuleb tasuda hiljemalt 25.01.
70. Seejuuures hoiatati 18 ühistu liiget ühemõtteliselt: „Kui Te pole võlgnevust selleks ajaks likvideerinud, alustab juhatus võlgnevuse likvideerimiseks kohtumenetlust“.
71. Arvestades hagejate 14.01.2015 otsust, esitasid 17 ühistu liiget 20.01.2015 nõude rahalise kohustuse puudumise tunnistamiseks ja hagihoiatuse. Hagejad ei kinnitanud tasu maksmise kohustuse puudumist. 26.01.2015 esitasid 17 liiget Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palusid tuvastada, et neil puudub kohustus hüvitada Swedbank P&C Insurance AS 25.08.2014 nõutud rahasumma. Harju Maakohus menetles 17 liikme hagi tsiviilasjas nr 215-
73. 11.02.2015 toimunud üldkoosolekul kutsuti hagejad kostja juhatusest tagasi. Kuna 19.01.2014 veeavarii oli põhjustanud töömees Järveotsa tee 7-43 korteri köögis remonti tehes, ei saanud 19.01.2014 veeavarii põhjustamist ega selle tagajärjel tekkinud kahju 17 ühistu liikmele ette heita. Seetõttu uus juhatus, et 17 liikme hagiavaldus on põhjendatud ning sellele vastu vaielda ei ole mõtet. Kostja võttis hagi õigeks. Harju Maakohus tegi 15.09.2015 tsiviilasjas nr 215-1229 hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse, millega rahuldati hagi ning mõisteti kostjalt välja menetluskulud 1461 eurot.
74. Hageja L K sõlmis Eesti Korteriühistute Liiduga õigusabi lepingu nr SA-104, mille punktis 3.
75. oli õigusabi sisuks hagi esitamine 17 ühistu liikme vastu. L K ja Eesti Korteriühistuste Liidu juristi e-kirjad tõendavad, et L K andis hagejale E Rle korralduse tasuda riigilõivu hagi esitamiseks. Kostjale raamatupidamise teenust osutanud S OÜ on 05.02.2015 väljastanud arve nr 12, kus on märgitud teenuseks „Raamatupidamise lisateenus (juristile dokumentide vormistamine 05.02.2015)“ summas 30 eurot. 10.02.2015 on Eesti Korteriühistute Liit väljastanud kostjale hagiga seoses arve nr 350173 summas 378,15 eurot.
76. 11.02.2015 ehk samal päeval, kus erakorralisel üldkoosolekul kutsuti hagejad juhatusest tagasi, esitati Harju Maakohtusse hagi 17 ühistu liikme vastu, milles paluti mõista igalt 20 kostjana märgitud liikmelt välja 249,51 eurot. Kuna hagi oli alusetu, otsustas kostja uus juhatus, et hagi on põhjendamatu. Harju Maakohus tegi 09.03.2015 tsiviilasjas nr 2-15-2223 kohtumääruse, millega jäeti hagi 17 ühistu liikme vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmata.
77. 29.01.2014 on hagejate suunistel esitatud kostja nimel hagi E. Mi vastu dokumentide ja vara välja nõudmiseks. Kostja pidas hagi esitamist arusaamatuks, sest 18.05.2010 akti alusel oli E. M andnud kõik tema valduses olnud asjad ja dokumendid üle kostja toonasele juhatuse liikmele T. Vule. T. Vu allkirja õigsus on tõendatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.08.2014 ekspertiisiaktiga nr 14E-DK
78. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus menetlesid E. Mi vastu esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-14-
79. Kuna E. M oli kõik temalt tsiviilasjas nr 2-144478 nõutud dokumendid ja asjad juba enne hagi esitamist üle andnud, siis leidis ühistu uus juhatus, et hagi E. Mi vastu on põhjendamatu ja perspektiivitu. Harju Maakohus tegi 29.06.2015 tsiviilasjas nr 2-14-4478 määruse, millega võttis vastu hagist loobumise ja jättis menetluskulud kostja kanda.
80. Seoses asjaajamisega tsiviilasjas nr 2-14-4478 esitas Eesti Korteriühistute Liit kostjale järgmised arved: 30.12.2013 arve nr 331472 summas 162 eurot, 31.01.2014 arve nr 340069 summas 108 eurot, 14.03.2014 arve nr 340336 summas 189 eurot, 29.04.2014 arve nr 340554 summas 135 eurot, 04.11.2014 arve nr 341074 summas 283,50 eurot. Kostja taus tsiviilasjas nr 2-14-4478 ekseprtiisitasu 300 eurot ning riigilõivu kokku 550 eurot (250 eurot hagiavalduselt ja 300 eurot apellatsioonkaebuselt).
81. Kokkuvõttes leidis kostja, et hagejad on talle tekitanud kahju summas 8 195,84 eurot, millest 4491,19 eurot oli alusetu väljamakse Swedbank P&C Insurance AS-le, 108 eurot oli makse Eesti Korteriühistute Liidule õigusarvamuse tellimise eest, 1461 eurot olid menetluskulud, mis Harju Maakohtu 15.09.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1229 jäeti kostja kanda, 408,15 eurot olid kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-2223 ja 1727,50 eurot olid kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-
83. Kostja leidis, et 8195,84 euro näol on tegemist kostjale tekitatud kahjuga, mille kostja palus hagejatelt välja mõista solidaarselt. Samuti palus kostja välja mõista kahju hüvitiselt viivise seadusjärgses määras. Kostja viitas MTÜS § 32 lg 1 ja 2, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Kostja viitas ka TsÜS §-le
85. Hagejad ei tegutsenud ühistu juhatuse liikmetena hoolsalt, sest nad otsustasid täita Swedbank P&C Insurance AS kahju hüvitamise nõude 4491,19 eurot, kuigi veeavarii põhjustas korteri 43 köögis remonditöid teostanud töömees. Hagejad ei tegutsenud hoolsalt, sest nad ei oodanud ära kostja vastutuskindlustuse andja seisukoha ning nad jätsid arvestamata, et kuna kostja üldkoosolek otsustas jätta veepüstikud vahetamata, ei oleks Swedbank P&C Insurance AS-l saanud olla kostja vastu põhjendatud kahju hüvitamise nõuet. Hagejad ei arvestanud, et X OÜ taastusremondi arve ei seondunud tervikuna avarii tagajärgede kõrvaldamisega.
86. Hagejad andsid arvamuse tellimisel Eesti Korteriühistute Liidult ebaõige sisendi, et veeavarii põhjustas soo tarbevee püstiku purunemine. Õigusarvamuse tellimisel jäeti 21 esitamata küsimus, kas kostjal lasub kohustus rahuldada Swedbank P&C Insurance AS kahju hüvitamise nõue. Kuna hagejad tasusid arvamuse eest, milles oli puudulikult käsitletud kahju hüvitamise eeldusi, ei olnud nad hoolsad ja informeeritud ega tegutsenud kostja huvides.
87. Hagejad otsustasid põhjendamatult nõuda Swedbank P&C Insurance AS-le tasutud 4491,19 eurot sisse osadelt ühistu liikmetelt, põhjustades seeläbi tsiviilasjade nr 2-15-1229 ja nr 2152223 algatamise. Hagejad jätsid arvestamata veeavarii tegeliku põhjuse ja asjaolu, et veeavarii suur ulatus oli tingitud asjaolust, et torustik suleti alles kahe tunni möödumisel. Hagejad alustasid ebatarviliku kohtuasja E Mi vastu tsiviilasjas nr 2-14-4478 raames. Hagejad ei olnud hoolsad ega tegutsenud kostja huvides.
88. Kostja leidis, et kui hagejad oleksid olnud hoolsad, ei ole kostja vara vastuhagis märgitud ulatuses vähenenud. 8 195,84 euro suuruse kahju hüvitamine on hõlmatud TsÜS § 35 ning MTÜS § 32 lg 2 kaitse-eesmärgiga. Kostja palus hagejatelt solidaarselt välja mõista viivise kahju hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
89. Vastuhagi täpsustuses leidis kostja, et vastuhagi menetlusse võtmisel ei oma tähtsust see, kas kostja nõuet saaks tasaarvestada hagejate nõudega. Nõuded on vastastikuses seoses ning oluline on, kas kostjal on rahalisi nõudeid hagejate vastu või mitte. Kostja nõustus, et hagejatele esitatud arvetel olid nõuded märgitud konkreetsetes summades, kuid vastuhagi nõude esitas kostja hagejate vastu solidaarselt. Solidaarkohustuse täitmist on kostjal võimalik nõuda kas võlgnikelt ühiselt või igaühelt eraldi, mistõttu võis majandamiskulude arvetel nõuda võlgnevuse tasumist igaühelt eraldi.
90. Kostja leidis, et MTÜS § 19 lg 1 punktist 4 tulenev nõue ei kohaldu, kui õigusvaidlust peetakse endise juhatuse liikmega. Üldkoosoleku otsus hagejate vastu nõude esitamiseks vajalik ei olnud. Sellele vaatamata on 01.03.2018 erakorraline üldkoosolek võtnud vastu järgmise otsuse: „Volitada juhatust nõudma välja kohtu kaudu ühistule kahju tekitanud endistelt juhatuse liikmetelt L K, E R, M S, I S ja M Z solidaarselt summas 8195,84 eurot ja aktsepteerima seoses sellega kaasnevad õigusabikulud“.
91. Samuti on kostja 01.03.2018 erakorraline üldkoosolek otsustanud, et 14.03.2013 üldkoosolekul vastu võetud otsus mitte vahetada püstikuid oli õige, seaduslik ja põhjendatud ning üldkoosolek ei nõustu tollase juhatuse tegevusega, mis seisnes Swedbank P&C Insurance AS-le 4491,19 euro suuruse rahasumma maksmisega ning hagi esitamisega kohtusse 11.02.2015 ühistu 17 liikme vastu.
92. Hagejad rikkusid oma kohustusi ühistu juhatuse liikmetena, sest nad ei ilmutanud tavapäraselt oodatavat hoolsust, ei toiminud heas usus, ei olnud piisavalt informeeritud, ei järginud seaduse nõudeid ega lähtunud korteriühistu huvidest ning arvestanud korteriühistu teiste liikmetega.
93. 10.04.2018 seisukohas tõi kostja uuesti välja, et Swedbank Insurance AS-le 4491,19 euro maksmiseks ja tsiviilasjade nr 2-15-1229 ning nr 2-14-4478 algatamiseks ei olnud hagejatel kostja üldkoosoleku otsust. Seega tegutsesid nad juhatuse liikmetena ilma üldkoosoleku heakskiiduta. Juba ainuüksi see on hoolsuskohustuse rikkumine. 22
94. Menetluskuludena palus kostja hagejatelt välja mõista seisuga 18.05.2020 summas 14 508,80 eurot, millest 14006,40 eurot on kostja lepinguliste esindajate kulu, 500 eurot riigilõiv vastuhagi avalduse esitamiselt ning 2,40 eurot tasu registriandmete tellimiselt. Ühtlasi palus kostja hagejatelt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
95. Hagejate menetluskuludele vaidles kostja vastu ja leidis, et hagejad ei ole esitanud tõendeid menetluskulude kandmise kohta. Kostja leidis, et välja ei saa mõista neid kulusid, milliste kandmist ei ole hagejad tõendanud. Aastatel 2017 kuni 2018 koostas hagejate esindaja ebamõistlikult palju menetlusdokumente, mis on paisutanud menetluskulusid. Kostja leidis, et välja tuleb jätta mõistmata kulu nende dokumentide koostamise eest, milliseid on hagejate esindaja koostanud omal algatusel ilma kohtu nõudmiseta.
96. Hagejate esindamine kahe esindaja poolt ei ole põhjendatud. Kostja ei pidanud ka põhjendatuks, et hagejate esindajad asusid kohtuvaidluse seisukohti koostama pärast 18.05.2020 istungit. Hagejate hagi rahuldamise korral pidas kostja maksimaalselt mõistlikuks menetluskuluks 5000 eurot. HAGEJATE VASTUVÄITED VASTUHAGILE
97. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Nõude rahuldamise eeldused peaksid olema tõendatud iga hageja suhtes eraldi. Üksnes ühe juhatuse liikme kohustuste rikkumine ei too kaasa teiste solidaarvastutust tagajärgede eest. Hagejad ei ole juhatuse liikmete kohustusi rikkunud ega olnud hooletud. Hagejad ei oma õigusalaseid eriteadmisi ning keeruliste juriidiliste olukordade lahendamisel ei saa eeldada, et nad peaksid oskama käituda eksimatult olukorras, kus kaks kindlustusandjat on kahju tekkimise põhjuste ja kahju eest vastutava isiku osas asunud erinevatele seisukohtadele.
98. Korteriühistu eesmärgiks ei ole õigusvaidluste pidamine ega kindustusjuhtumite menetlemine ja seega ei saa korteriühistu juhatuse liikmele üldjuhul omistada kindlustusandja või õigusspetsialisti hoolsusstandardi järgimise kohustust. Hagejad ei saanud neile etteheidetud tegevuses, millega kaasnes kostjale väidetavalt kahju, viia algatatut lõpule, sest nad kutsuti korteriühistu juhatuse liikmete kohtadelt tagasi. Korteriühistu jaoks kahjulikud tagajärjed tekkisid seetõttu, et uus juhatus ei jätkanud hagejate alustatud toiminguid ning jättis lõpuni välja selgitamata, mis põhjustas vaidlusaluse veeavarii tekkimise ning kes selle eest tegelikult vastutab.
99. Kostja on vastuhagis läbivalt rõhutanud, et veeavarii oli tingitud korteris nr 43 paikneva horisontaalse veetoru lõhkumisest korteri nr 43 remondi käigus, mitte vertikaalse veepüstiku lõhkemisest. Hagejad rõhutavad, et kostja käsitlus on eksitav. Antud juhul purunes soo vee vertikaalse üldpüstiku ühenduskoht horisontaaltoruga. Ühenduskoht paikneb vahetult püstiku küljes. Torustik, mis paikneb püstiku ja korteri veemõõtja vahel, on püstiku osaks ning kuulub korteriomanike kaasomandisse sõltumata sellest, et see asub korteriomandi reaalosas.
100. Toru väljavahetamise juures olid korteri nr 43 omanik O L ja tema abikaasa, sanitaartehnik S. L, kaks töömeest ja hageja L K korteriühistu esindajana. Kostja väide, et E M külastas samal päeval korterit nr 43 ei vasta tõele. Vertikaalse ja horisontaalse toru ühenduskoht oli sellises seisukorras, et horisontaalset toru polnud enam võimalik püstikuga ühendada ning seetõttu vahetati püstiku ja korteri peakraani vahel asuv torujupp välja. Selliselt võib aru 23 saada sanitaartehniku S. Li koostatud väljakutse aktist, mille kohaselt oli avarii põhjuseks kuumaveetoru lõhkemine ning teostatud tööks oli “vahetus”.
101. Kostja ei ole tõendanud, et lõhkenud toru oli korteri nr 43 omaniku ainuomandis. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline osa torustikust täpsemalt lõhkes. Hagejad esitasid foto ja väitsid, et lõhkes kuumaveepüstiku ja korteri veekraani vaheline torujupp. Torustik kuni veemõõtjani on korteriomanike kaasomandis. Ebaõige ja tõendamata on kostja väide, et kahjujuhtumi põhjustas korteriomaniku nr 43 palgatud töömees. Tõendamata on väide, et toru lõhkemise ajal korteris nr 43 üldse remont toimus. Korteri nr 43 omanik O L on 22.01.2015 avalduses kinnitanud, et tema ei ole torusid lõhkunud. Tegelikkuses purunes püstiku ühenduskoht korterisse nr 43 suunduva toruga põhjusel, et see oli täielikult amortiseerunud. OÜ A väljakutse aktilt nähtub, et püstikud vajavad väljavahetamist.
102. Kostja vastuhagist võib jääda mulje, et Järveotsa tee 7 elamu torustik oli heas seisukorras ning probleeme ei esinenud. Tegelikult oli Järveotsa tee 7 hoones torudega järjepidevalt probleeme nii enne veeavarii toimumist
103. a jaanuaris kui pärast seda. Hagejad esitasid fotod, millest nähtub, et püstikud on vahetamata ja ühenduskohad roostetavad ja lekivad. Hagejad esitasid ka loetelu pidevatest torude leketest.
104. Hagejad esitasid kindlustusandjatele veeavarii kindlustusjuhtumi menetlemiseks neid andmeid, mis neil olemas olid ning mis hagejad uskusid tõesed olevat. Hageja L K tugines nendele andmetele, mille oli korteriühistule esitanud sanitaartehnik kui oma ala asjatundja. Kindlustusandjatele andmete edastamise hetkel puudus hagejatel igasugune alus eeldada või kahtlustada, et sanitaartehniku korteriühistule esitatud andmed võiksid olla ebaõiged. Hagejad otsustasid korteriühistu juhatuse liikmetena kindlustusandja nõude täita, sest otsustamise hetkel olemasolnud teabe põhjal oli kindlustusandja nõue asjakohane ja põhjendatud.
105. Hagejad pidasid alusetuks kostja etteheidet, et enne kindlustusandja nõude rahuldamist oleks tulnud ära oodata ühistu vastutuse kindlustanud kindlustusandja seisukoht. Hagejad teavitasid Ergo Insurance SE-d veeavariist ja selle tekkepõhjustest koheselt pärast toimumist ning olid Ergo Insurance SE-ga pidevalt kontaktis, et saavutada õige lahendus. Ergo Insurance SE seisukoht kahju hüvitamisest keeldumise kohta saabus korteriühistule alles 22.10.2014, kui Swedbank P&C Insurance nõue oli juba tasutud (nõude tasumise tähtaeg oli 08.09.2014). ERGO Insurance SE ei andnud korteriühistule eelnevalt mingit teavet, et nende nõue võiks jääda rahuldamata.
106. Kindlustusandja nõude täitmise üle otsustamisel ei saanud ega pidanudki hagejad olema teadlikud sellest, et korteriühistul võiks vastutus puududa. Sellise asjaolu hindamine väljub mittetulundusühingu juhatuse liikmete pädevusest. Hagejatel ei ole õigusharidust ning nad ei saanud sellist asja adekvaatselt hinnata või teada. Isegi Swebank P&C Insurance kindlustusandjana ei suutnud kahjujuhtumit menetledes tuvastada, et kahju eest võisid vastutavad olla hoopis teised isikud. Hagejad korteriühistu juhatuse liikmetena olid Ergo Insurance SE-le edastanud kogu olemasoleva teabe, sh info selle kohta, et korteriühistu üldkoosolek otsustas torusid mitte vahetada.
107. Kostja heidab hagejatele ette, nagu oleksid viimased kindlustusandja nõude rahuldamisel jätnud arvestamata asjaoluga, et tarbevee püstikud olid Järveotsa tee 7 hoones vahetatud
108. 24 Kostja esitatud Järveotsa tee 7 ehitise tehnilise ekspertiisi aktist nähtub, et hoonesisesed magistraaltorud ja püstikud olid osaliselt uuendatud ja osaliselt vanad. Uutel torudel mõned ühenduskohad tilkusid.
109. Kostja viited, et kahju hüvitatud põhjendamatult suures ulatuses on alusetud. X OÜ arvelt ei nähtu selliseid töid ega materjale, mis ei saaks olla veekahju likvideerimisel vajalikud ega põhjendatud. Arvelt on näha, et kõik sellel kajastatud read on seotud veeavarii kahjude likvideerimisega. See, et arvel on eraldi välja toodud taastusremont ja täiendavad remondiks vajalikud tööd ja materjalid, ei tähenda automaatselt, et need tööd ei ole seotud kahjude likvideerimisega. Hagejatel puudus põhjus kahelda, et kindlustusandja on hüvitanud korteri nr 39 omanikule õige summa. Kostja väide, et korter nr 39 omanik remontis kahjuhüvitise arvel põhjendamatult oma esikut, on paljasõnaline. Korteris nr 39 tuli köögi põrand välja vahetada, sest põranda alla oli tekkinud hallitus, mille kõrvaldamiseks pidid inimesed korterist üldse välja kolima. Puudub igasugune alus arvata, et kindlustusandja oleks korteri nr 39 omanikule maksnud hüvitist suuremas ulatuses, kui oli tegelik kahjusumma.
110. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, nagu oleks hageja L K käskinud sanitaartehnikul veeavarii akti hiljem täiendada. Kostja ei ole põhistanud, millistel kaalutlustel oleks hageja pidanud seda tegema. Kui korteriühistul oleks olnud mingisugunegi alus asuda seisukohale, et veeavarii eest on vastutav korteri nr 43 omanik, ei oleks korteriühistu võtnud selle eest vastutust, vaid oleks teinud endast kõik oleneva, et näidata kindlustusandjale, kes tegelikult kahju eest vastutab.
111. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et nad rikkusid hoolsuskohustust, sest veeavariid ei olnud võimalik lokaliseerida viivitamatult. Kostja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et toru lõhkes korteri nr 43 köögi ala, kuid samas väidab, et vett sai sulgeda ainult elamu keldris asuvatest kraanidest. Hagejad osundasid, et kui toru oleks lõhkenud korteris sees (korteri nr 43 vastutusalas), oleks saanud täiendava veekahju tekkimise lihtsa vaevaga ära hoida korteris asuva veekraani sulgemisega. Kuna oli vaja sulgeda keldris asuv püstiku kraan, oli tegu korteriomanike kaasomandis asuva toru avariiga.
112. Hagejad täitsid põhikirjas sätestatud kohustusi. Juhatuse liikmete kohustused tulenevad nii seadusest kui ka põhikirjast. Põhikirja kohaselt kuulub juhatuse pädevusse muuhulgas: ühistu rahaliste vahendite valitsemine (p 7.4.2); ühistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine (p 7.4.7) ja tähtaegadest kinnipidamiseks ja õigusliku ning majandusliku kahju ärahoidmiseks vajalike meetmete rakendamine (p 7.4.7). Kindustusandja tagasinõude hüvitamise hetkeks olemasolnud info põhjal ei olnud hagejatel mingisugust põhjust kahelda, et nõue on seaduslik ja põhjendatud. Hagejad olid otsust tehes piisavalt hoolsad.
113. Hagejad lähtusid Eesti Korteriühistute Liidult arvamuse tellimisel nendest andmetest, mis neil olemas olid. Hagejatel puudus teadmine, et veeavarii võis olla põhjustatud veetoru lõhkumisest remondimehe poolt. Arvamuse küsimise ajal ei olnud kahtluse all, et kindlustusandja nõue võiks olla põhjendamatu, seega ei saa hagejatele ette heita seda, et nad jätsid olulises osas arvamuse küsimata. Hagejad edastasid Eesti Korteriühistute Liidule õigusarvamuse koostamiseks vajalikud materjalid. Nende materjalide põhjal ei tekkinud ka õiguslikku arvamust koostanud juristil kahtlusi, et kindlustusandja nõue korteriühistu vastu võiks olla põhjendamatu. Vastasel juhul oleks arvamuse koostaja korteriühistule sellest 25 teada andnud. Arvamuse koostaja pidas kahjunõuet korteriühistu osade liikmete vastu perspektiivseks.
114. Hagejatel olid õigusliku arvamuse tellimiseks kaalukad põhjused. Kui EKÜL-i juristil oleks arvamuse koostamiseks esitatud dokumentide põhjal tekkinud kahtlus, et tegelikult ei oleks korteriühistu pidanud kindlustusandja nõuet rahuldama, oleks EKÜL-i jurist tõenäoliselt hoiatanud korteriühistut kohtusse pöördumise perspektiivituse osas. Õiguslik arvamus telliti, et veenduda, kas kahjunõuete esitamine korteriühistu liikmete vastu on perspektiivne vältimaks korteriühistule kahju tekkimist tarbetute menetluskulude näol. Kostja pole välja toonud, millisele juhatuse liikmele ta õigusliku arvamuse tellimist ette heidab.
115. Nõude esitamisel 17 ühistu liikme vastu oli hagejatel alus eeldada, et see nõue on põhjendatud. Harju Maakohtu 15.09.2015 otsus põhineb hagi õigeksvõtul. Hagejad ei olnud hagi õigeksvõtu ajal enam kostja juhatuse liikmed. Hagejad ei saa vastutada menetluskulude eest, mis tekkisid hagi õigeksvõtmise tõttu. Tsiviilasja nr 2-15-1229 menetluskulude eest vastutavad need kostja juhatuse liikmed, kes otsustasid hagi õigeks võtta.
116. Kostja on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu üldkoosolek jättis 11.02.2015 otsusega tühistamata ja kiitis heaks juhatuse otsuse, millega otsustati veeavariiga tekkinud kahjude väljamõistmine neilt ühistu liikmetelt, kes hääletasid 14.03.2013 üldkoosolekul veetorude uuendamise vastu. Kuna juhatuse 02.10.2014 otsust kahjude väljanõudmise osas ei vaidlustatud ning üldkoosolek kiitis juhatuse otsuse heaks, siis viis juhatus ellu üldkoosoleku otsust. Korteriühistu juhatus käitus üldkoosoleku heakskiidul, mitte vastuolus korteriomanike tahtega.
117. Tsiviilasja nr 2-15-2223 algatamisel oli hagejael õigus teadaolevate asjaolude ja EKÜL arvamuse põhjal eeldada, et korteriühistu nõue osade liikmete vastu on põhjendatud. Hagi on kohtusse esitatud 11.02.
118. Hagi esitamise hetkel ei teadnud korteriühistu juhatuse liikmed, et 17 ühistu liiget olid juba esitanud hagiavalduse korteriühistu vastu, mis oli menetluses tsiviilasjas nr 2-15-
119. Vastuhagi esitatud tsiviilasjas nr 2-15-1229 tehtud lahendist nähtub, et 17 liikme esitatud hagi ei võetud esialgu menetlusse ning seetõttu ei saanud korteriühistu juhatus hagi esitamisest teadlik olla.
120. Hagi esitamisega samal päeval kutsuti üldkoosoleku otsusega hagejad korteriühistu juhatusest tagasi ning valiti uued juhatuse liikmed. Harju Maakohtu 09.03.2015 kohtumäärusest nähtub, et korteriühistu on 05.03.2015 esitanud avalduse hagi menetlusse võtmisest loobumiseks ja riigilõivu tagastamiseks. Korteriühistu avalduse tulemusena on kohus hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Korteriühistu avalduse esitamise ajal ja kohtumääruse tegemise ajal ei olnud hagejad enam juhatuse liikmed, vaid juhatuse liikmeteks olid 11.02.2015 valitud uued juhatuse liikmed. Hagejad ei saa menetluskulude eest vastutada, vaid nende eest vastutavad need kostja juhatuse liikmed, kes esitasid loobumise avladuse.
121. Kostja on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu üldkoosolek jättis 11.02.2015 otsusega tühistamata ja kiitis heaks juhatuse otsuse, millega otsustati veeavariiga tekkinud kahjude väljamõistmine neilt ühistu liikmetelt, kes hääletasid 14.03.2013 üldkoosolekul veetorude uuendamise vastu. Seega ei saa hagi esitamist hagejatele ette heita. 26
122. Hagejad ei nõustunud kostja väitega, et nad alustasid põhjuseta tsiviilasja nr 2-14-4478 dokumentide väljaandmiseks. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et hagi oli esitatud põhjendamatult. Hagejad olid tsiviilasja nr 2-14-4478 korteriühistu esindajad kuni 11.02.2015 (kuni uue juhatuse valimiseni korteriühistu üldkoosolekul). Samuti oli juba
123. a korteriühistu dokumentide üleandmata jätmisega seonduvalt algatatud uurimine politseis, mis venis (kriminaalasja number 09230119045). Korteriühistul puudub käesoleva hetkeni ülevaade perioodil 31.08.2001 – 07.04.2010 ühistule kuulunud vara ja vastavate soetamisdokumentide kohta. 28.02.2015 koostatud varade üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et varad ja soetamisdokumendid selle perioodi kohta puuduvad. Kostja esitatud 18.05.2010 üleandmisevastuvõtmise akt ei kajasta ühistu varade olemasolu ja T Vu allkiri on sellele kunstlikult tekitatud. Ekspertiisiaktis ei ole ekspert 100 %-lise kindlusega järeldanud, et allkiri on T. Vu oma. Ekspertiisi tegemiseks ei esitatud originaaldokumenti, vaid koopia. Isegi juhul, kui tegemist oli T. Vu allkirjaga, võis see olla dokumendile tekitatud kunstlikult. T V on tsiviilasja nr 2-144478 menetluses kohtus vande all tunnistanud, et ta ei ole kostja esitatud 18.05.2010 üleandmisevastuvõtmise aktile allkirja andnud. Samuti toimus korteriühistus varade üleandmisele järgnenud päeval 19.05.2010 juhatuse koosolek, kus T.V ei maininud midagi varade ja dokumentide kättesaamise kohta.
124. Hagejad esitasid kostja esindajatena tsiviilasjas nr 2-14-4478 tehtud kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse, mille tulemusena suunati tsiviilasi uuesti tagasi esimesse kohtuastmesse. Kohtunik palus 03.06.2015 pooltel esitada seisukohad hiljemalt 15.06.
125. 15.06.2015 esitas korteriühistu seisukohad kohtusse uus juhatuse liige V J. Hagejatel puudus alates 11.02.2015 üldkoosoleku toimumisest korteriühistu esindamise õigus. Hagejatel puudub teadmine kohtuasja käigust ning kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, mis tingisid menetluse lõpetamise. Kui hagejad oleksid juhatuse liikmetena menetlust jätkanud, ei oleks nad hagi tagasi võtnud ning usuvad, et kohtuasjas võidu saamine oleks olnud tõenäoline. Menetluskulude eest vastutavad need juhatuse liikmed, kes otsustasid hagi tagasi võtta.
126. Hagejad leidsid, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist vastuhagis väidetud ulatuses. Seoses kindlustusandjale tasutud summaga on kostja nõue ebatäpne. Nimelt esitas korteriühistu nõude kindlustusandjale tasutud kahjunõude tasumiseks 18 korteriomanikule. Iga nõude saanud korteriomanik pidi ühistule tasuma 249,19 eurot. Korteri nr 43 omanik O L tasus nõude summas 249,19 eurot. Kuna üks korteriühistu liige on ühistule oma osa tekitatud kahjust tasunud, ei saa 249,19 eurot käsitleda korteriühistu kahjuna ning kostja on esitanud kahjunõude suuremas ulatuses, kui on tema tegelik väidetav kahju.
127. Eesti Korteriühistute Liidule tasus kostja õigusliku arvamuse eest 81 eurot. Kostja kahjunõue hõlmab endas lisaks õigusarvamuse koostamise tasule 81 eurot korteriühistu konsultatsiooni summas 27 eurot. Hagejatele jäi selgusetuks, kuidas on konsultatsiooni eest tasutud summa korteriühistu kahjuks, mida võiks hagejatelt välja nõuda.
128. Kuigi kohus on tsiviilasjas nr 2-15-1229 jätnud 17 liikme menetluskulud korteriühistu kanda, ei ole kostja tõendanud, et korteriühistu on tegelikult välja mõistetud menetluskulud 17 ühistu liikmele hüvitanud. Kahjunõue ei saa olla rikastumise aluseks. Vastuhagis esitatud kahjunõue seoses tsiviilasjas nr 2-15-1229 korteriühistult välja mõistetud menetluskuludega summas 1 461 eurot on tõendamata. 27
129. Lisaks leidsid hagejad, et puudub põhjuslik seos. Hagejad viitasid ka

§-le

1. Arvestada tuleb kostja enda tegevust kahju tekkimises. Kostja ei ole kasutanud kõiki seadusest tulenevaid võimalusi väidetavalt tekkinud kahju eest tegelikult vastutava isiku väljaselgitamiseks ja temalt kahju väljanõudmiseks. Kostja ise oleks saanud astuda vajalikke samme, et selgitada välja veeavarii eest vastutav isik ehk väidetava toru lõhkunud töömees. Tsiviilasjades nr 2-144478, nr 2-15-1229 ja nr 2-15-2223 tekkinud menetluskulud ei ole põhjuslikus seoses hagejate juhatuse liikme kohustuste väidetavate rikkumistega, vaid korteriühistu uue juhatuse otsustega menetlused nendes kohtuasjades lõpetada kas hagi õigeksvõtmise või hagist loobumisega.
2. 29.03.2018 seisukohas juhtisid hagejad tähelepanu, et kostja nõue hagejate vastu on 8195,84 eurot, mis on rohkem, kui märtsis avaldatud teadetel ning vähem kui hiljem avaldatud teadetel. Kostja ei ole seejuures kuidagi põhjendanud hagejate kohta kajastatud erinevate väidetavate võlasummade erinevust. Selleks, et kohus saaks hagejate hagi rahuldamata jätta, peaks kostja suutma tõendada iga hageja kohta igal vaidlusalusel kuul märtsist kuni oktoobrini 2017 seda, et avaldamise ajahetkel oli iga hageja võlgnevus kostja ees täpselt sama suur, nagu on vastaval arvel avaldatud summa. Seda kostja teinud ei ole.
3. Järveotsa tee 7 hoone vee- ja kanalisatsioonitorustiku ebarahuldava seisukorra on tuvastanud P.P. Ehitusjärelevalve OÜ ekspert K K 21.03.2018 ekspertarvamuses. Ekspert on akti kokkuvõttes asunud seisukohale, et: Järveotsa tee 7 kortermaja vee- ja kanalisatsiooni torustikud on ammortiseerunud ning vajavad väljavahetamist.
4. Kostja 14.03.2013 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt hääletas 27 ühistu liiget kanalisatsiooni- ja veetorude vahetamise vastu. Juba enne 14.03.2013 üldkoosoleku toimumist käis praegune juhatuse liige E. M elamus ringi ja kogus liikmetelt hääli torude vahetamise vastu hääletamiseks. E. M esitas üldkoosolekul avalduse, millele oli kogunud väidetavalt 24 liikme allkirjad torude vahetuse vastu hääletamiseks. Hiljem selgus, et osad liikmed, kes avaldusele lisatud allkirjade kohaselt olid torude vahetamise vastu, ei olnud tegelikult torude vahetamise vastu hääletanud.
5. Ühistu esitas hagi kindlustusandjale tasutud kahjusumma väljamõistmiseks 17 ühistu liikme vastu (tsiviilasi nr 2-15-2223). Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on torude vahetamise vastu hääletanud 27 liiget, kuid 6 liiget olid hääle tühistanud ning juhatus luges liikmete avaldused õigustatuks ning otsustas neilt mitte kahjusid välja nõuda. Kostja tolleaegne juhatus ei pidanud õigeks ja põhjendatuks esitada kahjunõuet nende korteriühistu liikmete vastu, kes ei olnud tegelikult torude vahetuse vastu hääletanud või kellelt oli hääl välja petetud. Kahjunõue esitati kõigi tahtlikult torude vahetamise vastu hääletanud ühistu liikmete vastu, kes olid korteriühistu tolleaegsele juhatusele teada.
6. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt võib jääda mulje, nagu oleks E M andnud vajalikud dokumendid ja vara uuele juhatusele üle, kuid tegelikult see nii ei ole. Ekspertiisiaktist nähtub, et tegemist ei olnud originaaldokumendiga, vaid koopiaga. Koopiale on lihtne tekitada ükskõik kelle allkirja. T V on korduvalt avaldanud, et tema ei ole kostja esitatud dokumentide ja vara üleandmise aktile oma allkirja andnud. E M ei täitnud oma kohustust ning ei andnud korteriühistule üle ühtegi dokumenti. 28
7. Asjaolu, et E. M ei andnud dokumente üle, nähtub ka teistest tõenditest. Korteriühistu 14.04.2011 üldkoosoleku protokolli punktis 1 märkis T V, et uuele juhatusele pole vara ja dokumente üle antud. Korteriühistu 14.03.2013 üldkoosoleku protokolli lisaks oli infoleht üldkoosolekule, mille kohaselt ei olnud dokumente üle antud. Üldkoosoleku protokolli lisaks oli ka KÜ Järveotsa tee 7 revisjonikomisjoni 26.02.2013 arvamus
8. majandusaasta aruande kohta, mille kohaselt ei olnud vara ega dokumente üle antud.
9. Kriminaalasjas nr 09230119045 andis T V Põhja 03.10.2010 tunnistajana ütlusi, mille kohaselt E M keeldus dokumentide üleandmisest. 28.02.2015 koostati KÜ Järveotsa tee 7 üleandmise-vastuvõtmise akt, mille on allkirjastanud nii endised juhatuse liikmed (hagejad) kui ka praegused juhatuse liikmed. Aktis on märgitud, et dokumendid ja varad perioodil 31.08.2001 kuni 07.04.2010 puuduvad. Samuti on märgitud, et pangakaardiga tehtud tehingut ekohta soetamisdokumendid puuduvad.
10. T Vu esitas 27.08.2013 avalduse korteriühistu juhatusele, kus ta kinnitas, et oli 07.04.2010 – 14.03.2013 KÜ Järveotsa tee 7 juhatuse esimees, kuid selles ajavahemikus ei andnud keegi talle ühistule kuuluvat vara ega juhatuse tegevust kajastavaid dokumente üle. Sama kinnitas T V vande all tsiviilasjas nr 2-14-
11. Seega oli E Mi tegevuse tulemusena kadunud suure summa väärtuses vara ning varade ja teenuste soetamist tõendavad dokumendid. Hagejad ei rikkunud kohtuasja algatades juhatuse liikme kohustusi, vaid tegutsesid ühistu parimates huvides.
12. 28.05.2018 seisukohas leidsid hagejad, et majandamiskulude osas ei saa kostja tugineda üldkoosoleku 18.05.2016 otsusele. Kostja rikkus üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning seetõttu on üldkoosoleku otsus tühine. Hageja L K ei nõustunud, et tal oli majandamiskulude võlgnevus 38,20 eurot. Alates oktoobrist 2015 kuni veebruarini 2016 ei toimunud küttearvestus mõõdikute järgi (põhikirja p 4.2.6.9 kohaselt arvestatakse küttekulusid vastavalt eelmisel kuul tarbitud soojuse näidule tarnija poolt esitatud arvele arvestusega korteriomandi individuaalse sookulujaoturi näitude järgi 1m2 kohta kinnistusraamatusse kantud reaalosa suurusele). Korteriühistu juhatus on küttearvestuse aluseid omaalgatuslikult muutnud ka edaspidi. Hageja L K on majandamiskulude arvete tasumisel lisanud selgituse, et küttekulude arvestus on vale. Hagejatel on olemas Eesti Kütte arvestustabel mõõdikute järgi perioodil 01.01.2016 - 31.01.
13. Sama perioodi kohta on olemas korteriühistu koondtabel, mis ei lange kokku küttefirma arvestusega.
14. Täiendavalt viitasid hagejad, et tsiviilasjas nr 2-17-13849 jõustunud kohtuotsusega tuvastati kostja üldkoosoleku otsuse tühisus, mis tähendab, et kostja nõudis hagejatelt vaidlusaluste majandamiskulude tasumist õigusvastaselt ning hagejatel ei ole kostja ees kostja poolt viidatud majandamiskulude võlgnevust. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Arvestades hagejate nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu.
16. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 29 1) hagejad on korteriomanikena kostja kui korteriühistu liikmed; 2) 07.04.2010 korteriühistu üldkoosolekul valiti ühistu juhatuse liikmeteks hagejad M Z, M S, L K ja E R; 3) 14.03.2013 üldkoosolekul valiti hageja I S ühistu juhatuse liikmeks; 4) samal 1.03.2013 üldkoosolekul hääletas enamik osalejaid vastu otsusele vahetada välja elamu vee- ja kanalisatsioonitorud; 5) hagejad osalesid 08.09.2014 ja 02.10.2014 juhatuse koosolekutel, kus otsustati Swedbank P&C Insurance AS-le hüvitada viimase tagasinõude alusel 4491,19 eurot; 6) kostjal oli sõlmitud vastutuskindlustuse leping ERGO Insurance SE-ga, kes keeldus kostjale hüvitamast tasutud summat 4491,19 eurot; 7) 11.02.2015 üldkoosolekul kutsuti hagejad juhatusest tagasi ning valiti viis uut korteriühistu juhatuse liiget.
17. Käesolevas asjas on hagejad esitanud kostja vastu kaks hagiavaldust, milles nad nõudsid ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja oli nimelt hagejatele ja teistele ühistu liikmetele esitatavatele majandamiskulude arvetele märkinud, et hagejatel on kostja ees kahju hüvitamisest tulenev võlgnevus. Kostja esitas menetluse käigus hagejate vastu vastuhagi, milles nõudis hagejatelt kui endistelt juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisel on otstarbekas esmalt lahendada vastuhagi, sest vastuhagi põhjendatuse korral ei kuuluks hagiavaldus rahuldamisele.
18. Kuna vaidlusalused sündmused leidsid aset enne 31.12.2017, kuuluvad vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni nimetatud ajani kehtinud korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse sätted. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestas, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
19. KÜS § 13 lg 1 järgi jõustus korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus selle tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 2 kohaselt jõustus korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 nägi ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
20. Kohus osundab, et eeltoodust on kostja teinud ebaõige järelduse, et kui tema juhatus või üldkoosolek otsustasid esitada hagejate kui endiste juhatuste liikmete vastu kahju hüvitamise nõude, oli viimastel võimalik nõuet vaidlustada üksnes tähtaegselt ühistu juhatuse või üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel. Korteriühistu liikmetena oli hagejatel õigus kostja juhatuse või üldkoosoleku otsuseid vaidlustada, kuid kahju hüvitamise nõudmiseks tehtud otsused ei olnud hagejatele täitmiseks kohustuslikud. Kahju hüvitise nõudmine endiselt juhatuse liikmelt põhjusel, et viimane ei ole täitnud hoolsuskohustust, ei kujuta endast elamu majandamiseks vajalikku kulu KÜS § 13 lg 4 mõistes. Majandamiskulud on üksnes need kulud, mis on vajalikud elamu hooldamiseks ja remondiks (RK TKo 2-17-7999, p 24.3).
21. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 nägi ette, et korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 2 lg 1 järgi oli korteriomani reaalosaks piiritletud eluruumid või 30 mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Eeltoodust saab järeldada, et elamu kui terviku toimimiseks vajalikud tehnosüsteemid, sealhulgas veeja kanalisatsioonitorustikud, on kaasomandi osaks.
22. KOS § 16 lg 1 sätestas, et ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada KOS § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda KOS § 15 lõike 5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle KOS § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra. Eeltoodust saab järeldada, et elamu kui terviku toimimiseks vajalike torustike ümberehitustööde otsustamiseks on vajalik saavutada kaasomanike kokkulepe. Korteriühistu olemasolu korral on vajalik korteriühistu üldkoosoleku otsus.
23. AÕS § 72 lg 1 näeb ette, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. Samas tuleneb AÕS § 72 lõikest 5, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.
24. Riigikohus on selgitanud, et ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik, on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et ühiskommunikatsioon läbib korteriomandi reaalosa (RK TKo 3-2-1-107-15, p 13, 2-16-8344, p 11). Kui üks korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks (RK TKm 32-1-18-12, p 10, RK TKo 3-2-1-155-14, p 10, 2-177999 p 13.1). Korteriühistu pädevuses oli häälteenamusega otsustada mitte ainult vajalike kulude tegemist, vaid ka näiteks tehnosüsteemi asendamise kulude tegemist KÜS § 15 1 lg mõistes (RK TKo 2-17-7999, p 24.3).
25. Riigikohus on ka selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel (RK TKo 3-2-1-116-11, p 23). Selle suhte sisuks on kaasomandi AÕS § 72 lõikest 5 tulenev õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Korteriühistu kui juriidilise isiku liikmetele kehtib täiendavalt TsÜS § 32, mille järgi peavad nad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõttest võib korteriomanikule tuleneda muuhulgas kohustus mitte kahjustada ühistut ja hääletada maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega (RK TKo 3-2-1-116-11, p 23, 3-2-1129-13, p 20, 2-17-7999, p 27.1). Kui korteriomanik on seda kohustust rikkunud ja tekitanud teistele kaasomanikele kahju, võis korteriomanike ühistes huvides esitada kahju nõude ka korteriühistu (RK TKo 3-2-1-91-06, p 10, 2-17-7999, p 27.1).
26. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et kui elamu ühiseks majandamiseks vajalik torustik vajab vahetamist, kuid mitmed ühistu liikmed hääletavad vahetamise otsuse vastu, on nad tekitanud teistele kaasomanikele kahju olukorras, kus torustikust saab alguse teisi kortereid 31 kahjustav veeavarii. Sellises olukorras on iseenesest korteriühistul õigus esitada kõigi korteriomanike ühistes huvides kahju nõue hea usu põhimõtet rikkunud korteriomanike vastu.
27. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lõikest 2 tuleneb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
28. Riigikohus on selgitanud, et MTÜS § 32 lõikest 2 tuleneva nõude esitamise eelduseks on see, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ühingule on tekkinud varaline kahju, esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ning juhatuse liige vastutab kohustuste rikkumise eest. Nõude esitamisel peab korteriühistu tõendama, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja just nende rikkumiste tulemusena tekkis kahju. Juhatuse liikmel on omakorda tõendada, et ta tegutses tavaliselt oodatava hooa (RK TKo 3-2-1-169-14, p 12). Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab, et ta tegutseb heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides (samas, p 13). Samas tuleb arvestada, et juriidiliste isikute liikide osas võib hoolsusstandard olle erinev ning krediidiasutuse juhatuse liikme hoolsusstandardit ei saa võrrelda väiksema ühingu juhatuse liikme hoolsusstandardiga. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsusstandard ei saa olla samasugune, nagu mõnes ettevõtluse vallas tegutseva ettevõtja oma (samas, p 19).
29. Korteriühistu puhul võib eeldada, et juhatuse liige tegutseb hoolsusega, mida mõistlik inimene selles ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RK TKo 3-2-1-41-05, p 31, 3-2-1-19713, p 19). Juhatuse liikme kohustuste täitmisel tuleb seda, kuidas kohustust täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Rikkumist ei saa järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg (RK TKo 3-2-1-129-15, p 15). Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hagejad juhatuse liikmetena ei tegutsenud hoolsalt ning tekitasid seeläbi korteriühistule kahju. 173.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on käesolevas asjas põhistanud kahju nõuete esitamist hagejate vastu üksnes kostjale negatiivsete tagajärgede ilmnemisega. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad rikkusid juhatuse liikmetena oma kohustusi, nende kohustuste täitmise eesmärgiks oli kostjale tekkiva kahju vältimine ning kahju tekkis põhjuslikus seoses kohustuste rikkumisega. 174.

§ 1047

lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega 32 pidanudki sellest teadma. Eeltoodud sättest ei tulene, et ebaõigete andmete avaldamiseks saab pidada vaid olukorda, kus andmeid on avaldatud nö laiemale auditooriumile, kolmandatele isikutele või kellelegi, kes on korteriühistu ja korteromanike omavahelisest sisesuhtest väljaspool. Kohtu hinnangul on avaldamisega tegu ka siis, kui korteriühistu avaldab midagi oma liikmetele. Avaldadatavad andmed peavad olema iseenesest õiged. 175.

§ 1047

lõikest 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega tuleb au teotavate andmete avaldamisel avaldajal tõendada, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus nõustub hagejate väidetega, et kui korteriühistu avaldab oma liikmetele, et hagejad on liikmetest suurimad võlglased, on tegemist nende au teotamisega, kui avaldatud andmed tegelikkusele ei vasta. 176.

§ 1047

lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega juhul, kui avaldatakse ebaõigeid andmeid, tuleb avaldajal need ümber lükata või parandada sõltumata sellest, kas ta eelnevalt piisavalt andmeid kontrollis või mitte. 177. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejad kui endised juhatuse liikmed ei saanud esitada kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet

§ 1047alusel.

Iseenesest on õige, et ajal, mil hagejad olid kostja juhatuse liikmeteks, oli nende ja kostja vahel lepingulaadne suhe. Samas nähtub asjas välja toodud asjaoludest ja kogutud tõenditest, et kostja avaldas hagejate suhtes ebaõigeid andmeid ajal, mil lepingulaadne suhe oli juba lõppenud ja hagejad ei olnud enam kostja juhatuse liikmed. Lisaks tuleneb

§ 1044

lõikest 2, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Isegi juhul, kui hagejad rikkusid juhatuse liikmetena mõnda kohustust, ei tulenenud sellest kostjale automaatselt õigust avaldada hagejate suhtes mistahes andmeid liikmetele esitatavatel arvetel. Lepingulaadsest suhtest hagejate ja kostja vahel ei tulenenud kostjale õigust avaldada hagejate suhtes ebaõigeid andmeid. 178.

§ 134

lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 134

lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks

§ 134

lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohus kohaldab vaidluse lahendamisel eelviidatud sätteid. Kostja vastuhagi

1. Kostja palus vastuhagis mõista hagejatelt solidaarselt välja kahju hüvitise 8195,84 eurot. Samuti palus kostja hagejatelt välja mõista viivise seadusjärgses määras kahju hüvitise summalt. 33 Kahju hüvitis koosnes Swedbank P&C Insurance AS-le alusetult tasutud 4491,19 eurost, Eesti Korteriühistute Liidule õigusliku arvamuse eest tasutud 108 eurost, menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-15-1229 summas 1461 eurot, menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-15-2223 summas 408,15 eurot ja menetluskuludest tsiviilasjas nr 2-14-4478 summas 1727,50 eurot. Nõue seoses Swedbank P&C Insurance AS-le tasutud summaga
2. Kostja leidis, et
3. jaanuaris tehti Järveotsa tee 7-43 korteris remonti, mille käigus lõhkus korteriomaniku tellitud töömees korterisisese veetoru. Kahju eest vastutas korteriomanik. Hagejad ei selgitanud välja tegelikku põhjust ja L K lasi ebaõigesti akti märkida, et purunes elamu sooveetoru. Samuti ei olnud L K avarii toimumise ajal kodus ning keldrist veekraanide sulgemiseni voolas vesi 2 tundi. Hagejatel puudus kindlustusandja nõude rahuldamiseks ja omakorda korteriomanike vastu hagi esitamiseks üldkoosoleku otsus. Kuna 14.03.2013 otsustas korteriühistu üldkoosolek torusid mitte vahetada, ei saanud ühistu tekkinud kahju eest vastutada. Lisaks ei arvestanud hagejad, et kindlustusandja ehitusettevõtte esitatud arve kohaselt ei olnud kõik tööd vajalikud veeavarii tagajärgede kõrvaldamiseks ning välja maksti alusetult liiga suur summa. Hagejad ei tegutsenud hoolsalt.
4. Hagejad vaidlesid nõudele vastu ja viitasid, et kostja väited avarii põhjuste kohta on täielikult tõendamata. Hagejad käitusid hoolsalt ja hüvitasid kindlustusandja nõude, et vältida ühistule tarbetute menetluskulude tekkimist. Hagejatel puudus teave, et korteriühistu kindlustusandja omakorda ühistu nõuet ei rahulda.
5. Kohus nõustub hagejate väidetega ja leiab, et kostja väited on jäänud tõendamata. Kohus nõustub, et kostja väited on vastuolulised. Kui kostja väited korterisisese torustiku lõhkumise kohta korteriomaniku palgatud töömehe poolt oleksid tõendatud, ei saaks asjas omada tähtsust asjaolu, et korteriomanikud otsustasid
6. a üldkoosolekul jätta torustiku vahetamata. Samuti ei oleks sellisel juhul saanud kohtu hinnangul eluliselt usutavalt olla tegu olukorraga, kus veevoolu sulgemiseks tuli sulgeda elamu üldise torustiku veekraan keldris. Kostja väited selle kohta, et vett voolas kuni sulgemiseni kahe tunni vältel on vastuolus väidetega, et veeavarii tagajärjel olid korterile nr 39 tekitatud kahjustused minimaalsed.
7. Kohus selgitas kostjale 30.10.2017 eelistungil (toimiku
8. kd, lk 116) vajadust tõendada oma väiteid. 21.02.2018 eelistungil (toimiku
9. kd, lk 39-44) selgitas kohus kostjale vajadust tõendada oma väiteid veeavarii põhjuste kohta. Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele kostja oma väiteid ei tõendanud.
10. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja L K esitas 19.01.2014 Swedbank P&C Insurance AS-le teate (toimiku
11. kd, lk 94, lk 190 pöördel), milles ta kinnitas korteriühistu esindajana, et 19.01.2014 toimus Järveotsa tee 7-43 juhtum, milles sai kannatada Järveotsa tee 7-39 korter. Õnnetuse tekkepõhjuseks on teates märgitud sooveetoru lõhkemine ja lisana on viidatud OÜ A väljakutse aktile.
12. A OÜ väljakutse aktist 19.01.2014 (toimiku 1 kd, lk 111, tõlge lk 112) nähtub, et selle koostas S L. Akti sisu kohaselt lõhkes korteris 43 kuumaveetoru. Aktis oli märgitud, et vajalik on kuuma ja külma vee püstakute vahetus, sest need on mädanenud. 18.05.2020 istungil vande all ütlusi andnud hageja L K (toimiku
13. kd, lk 125 pöördel – 126) kinnitas, et ta palus S Lil koostada veeavarii kohta akti, mis esitati kindlustusele. Akti koostas L sündmuskohal sündmuse toimumise päeval. Kui L K kohale jõudis, oli vesi kinni pandud. Lõhkenud torujupp jäi L K kätte. L avaldas hagejale, et elamu torud on läbi. L oli ühistu lepinguline santehnik ja tegi akti sissekande torude 34 seisundi kohta omal algatusel. L K kinnitas, et tema Lit akti koostamisel ei mõjutanud. Seega saab asjas esitatud tõenditest järeldada, et veeavarii põhjuseks oli korterit 43 läbinud, kuid elamu üldiseks teenindamiseks vajaliku ja korteriomanike kaasomandisse kuuluva sooveetoru purunemine. Vastupidist ehk üksnes korteri sisese toru purunemist või toru lõhkumist kellegi poolt tahtlikult ei ole kostja ühegi tõendiga tõendanud.
14. Hagejad esitasid kohtule foto (toimiku
15. kd, lk 19), mis pidi olema näitlik foto toru asukoha kohta. Kostja esitas samuti kohtule foto, mis tema väidete kohaselt olid püstakust tehtud pärast avarii toimumist S Li poolt (toimiku
16. kd, lk 190). Kohus ei saa siiski esitatud fotodest teha järeldusi selle kohta, kus ja millal on need tehtud ning milline toru täpselt purunes avarii toimumise päeval. Muid tõendeid peale foto kostja oma väidete tõendamiseks ei esitanud.
17. Korteri nr 43 omanik O L esitas kostja juhatuse esimehele 22.01.2015 avalduse (toimiku
18. kd, lk 20), milles ta kinnitas, et ei lõhkunud toru seoses 19.01.2014 tema korteris toimunud avariiga. Seega ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et toru lõhkumise oleks põhjustanud korteri nr 43 omaniku tegevus.
19. Hagejate väited selle kohta, et purunes elamu üldiseks teenindamiseks vajalik sooveetoru, on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. OÜ x koostas 05.07.2010 Järveotsa tee 7 elamu suhtes tehnilise ekspertiisi akti (osaliselt toimiku
20. kd, lk 98, tervikuna toimiku
21. kd, lk 203215), milles leidis muuhulgas, et kanalisatsiooni mamlmpüstikud on 66% ulatuses amortiseerunud. Hoone sisesed magistraaltorud ja püstikud olid arvamuse kohaselt osaliselt uuendatud, osaliselt vanad. Arvamuses ei ole märgi