Obsah (8)

§ 184§ 65§ 255§ 64§ 68§ 76§ 75§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2173 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 184

lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 24.05.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta vangistusega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Eldar Gurbanov tunnistati süüdi ka

§ 255

lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 4 aastat 6 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes käesolevas kriminaalasjas mõistetud kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 11.10.2018 karistusaja hulka ja karistusaja algust arvestati Eldar Gurbanovi kinnipidamisest, s.o alates 11.10.2018. 05.01.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Eldar Gurbanovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu vangla ei toeta Eldar Gurbanovi ennetähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Eldar Gurbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaedset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vaadates Gurbanovi käitumist kinnipidamisasutuses, on põhjendatud ennetähtaegne vabanemine elektroonilise järelevalve alla ja sellele järgneva kriminaalhoolduse järelevalvega aasta vältel pärast elektroonilist valvet. See annab piisava meetme selleks, et kontroll isiku käitumisele ja muule tegevusele, oleks riigi poolt tagatud. Pealegi riigiprokuratuuris kokkuleppe sõlmimise ajal lubas prokurör toetada ennetähtaegset vabastamist süüdlase korrektse käitumise korral vanglas. Seda on kinnitanud esindajale ka advokaat Paas. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Eldar Gurbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski veel põhjendatud. Eldar Gurbanov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§ 75lg 2 p-is 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Eldar Gurbanov temale mõistetud vangistusest ära kandnud peaaegu 2 aastat ja 4 kuud, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 77

lg 2 ja § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Võimalikul vabanemisel kavatseb isik elama asuda aadressile xxx. Tegemist on kinnipeetava sõbrale T. K.ile kuuluva 2-toalise korteriga. T. K. on andnud ka kirjaliku nõusoleku, et süüdimõistetu võib vabanemisjärgselt sinna elama asuda ning nõustus elektroonilise valve paigaldamisega. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab olema tema ennetähtaegseks vabastamiseks nende asetleidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Eldar Gurbanovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib ta kolmandat korda. Käesolevalt on isik karistatud suures koguses narkootikumide käitlemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Vangla hinnangul on isik kuritegusid toime pannud nii etteplaneeritult kui impulsiivselt. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on hinnatud puudulikku oskust mõista teiste seisukohti, kriminaalne tutvusringkond, grupimõju ja sõltuvusprobleem. Eelöeldu tähendab seda, et Eldar Gurbanovi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väike. Kohtu hinnangul on Eldar Gurbanovi puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohused ei maanda seda piisavalt. Analüüsides vangistatu õiguspärast käitumist kinnipidamisasutuses, saab kohus järeldada, et see tingimus on täidetud. Kinnipeetaval puuduvad vangistusasutuse iseloomustuse kohaselt distsiplinaarkaristused. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust siiski kinni pidada kehtivatest reeglitest rangelt kontrollitud keskkonnas. On positiivne, et vabaduses on isikut ootamas lähedased: abikaasa, lapsed ja sugulased, kellega on säilinud suhted. Siiski ei nähtu materjalidest uusi võimalikke motiveerivaid asjaolusid ning isikus tegelikult kuritegelike käitumismustrite allasurumiseks vajalike muutuste toimumist. On ka kaheldav, kas lähedased suudaks isikut suunate seadusekuulekale teele, sest lähedaste tugi oli isikul ka ajal, mil ta pani toime kuritegusid. Lähedased koguni vajasid süüdlase enda tuge lapse raske tervisliku seisundi tõttu, kuid sellest hoolimata sooritas kinnipeetav raskeid kuritegusid. Seega puudub alus järeldamaks, et seekord suudavad lähedased isikut piisaval määral motiveerida seadusekuulekalt elama. Ehkki isik soovib vabanedes tööle asuda ettevõttesse X OÜ, on tal 04.12.2020 seisuga tasumata võlanõudeid summas 11802,34 eurot. Olgugi, et kindel sissetulek on oluline tegur maandamaks isiku poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil uute kuritegude toimepanemise riski, siis arvestades seejuures tema nõuete suurust, on olemas tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel. Pole ka teada, milliseks kujuneb isiku töösuhe. Kinnipeetav pole vangistuse jooksul töötanud, samuti on tema varasem töökogemus olnud katkendlik. Seetõttu puudub kohtul veendumus isiku väljakujunenud tööharjumusest. Murettekitav on asjaolu, et isik on varemgi ebaseaduslikult käidelnud narkootikume, sooviga teenida raha narkootikumide hankimiseks ja teenida kergelt tulu. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on narkootikumid. Vangla andmetel on isik narkosõltlane. Põhiliseks narkootikumiks on olnud kokaiin. Vangistuse jooksul läbis isik tugigrupi „Keemiline sõltuvus“, mille läbiviija hinnangul oli isiku motivatsioon narkoprobleemiga tegeleda hea. Tugigrupis „12 sammu“ oli samuti huvitatud narkootikumidest loobumisest. Ehkki isik väidab sõnades, et soovib narkootikumidega lõpparve teha, on tema varasem elukäik olnud narkootikumidega tihedalt seotud. Kohtupraktikast tulenevalt esineb sageli varem narkootilisi aineid tarvitanud isikute puhul pärast vanglast vabanemist tagasilangus narkootiliste ainete küüsi ning kohtu hinnangul on see võimalus ka Eldar Gurbanovi puhul teataval määral olemas. Uimastisõltuvusest vabanemine on pikaajaline protsess ja mittetarvitamise järgsel ajal on samuti vajalik jätkata toetusravi tagasilanguse vältimiseks. Sellegipoolest on kinnipeetaval võimalik jätkata sõltuvusraviga ka vanglatingimustes. Ei saa mööda vaadata ka sellest, et Eldar Gurbanovi minevik pole olnud õiguskorrast kinnipidav. Nii on teda korduvalt karistatud ning ta on kandmas kolmandat vangistust. Kuritegude dünaamika on olnud ühiskonnale ohtlik, puudutades suurt hulka isikuid. Kohtu hinnangul E.Gurbanov on pikalt viljelenud kuritegelikku eluviisi, teades, et tema käitumine on ebaseaduslik. Seegi suurendab tema tegude ebaõigsust veelgi. Kokkuvõtvalt kõneleb see tema ennetähtaegse vabastamata jätmise kasuks hoolimata mõningatest positiivsetest näitajatest. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Eldar Gurbanovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole hetkel veel põhjendatud. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Kohus ei tuvastanud ühtki sisulist ja uut motivatsiooniallikat, mille nimel pingutada, et õigusrikkumisteta hakkama saada. Samas ei välista kohus Eldar Gurbanovi ennetähtaegset vabastamist mõnel järgmisel ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel. On täiesti võimalik, et mõnel järgmistest kordadest saab kinnipeetava eeskujuliku käitumise ja rehabiliteerivate tegevuste põhjal vanglas jõuda järeldusele, et kinnipeetava retsidiivsusoht on tema ennetähtaegse vabastamise õigustamiseks ülimadal. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus Eldar Gurbanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik